You are currently browsing the tag archive for the ‘usk’ tag.

Nii võib tõepoolest asja vaadelda, sest kuna uskumine Jumalasse meile parim on, st suurima kasuga, siis on ju see mingil viisil ka suurim egoism. See mõte käis läbi tänaõhtuselt ürituselt.

Tänane päev jagunes viieks vastlakukliks 😀 :

Hommikul tõttasin linna. Sain oma pakid kätte, vedasin nad Jaani kirikusse. Martin oli suureks abiks. Mulle pakuti esimene vastlakukkel Martini poolt.

Paar tunnikest istunud, soovis ka Kalle hääd naistepäeva ning pakkus teise vastlakukli. Sain temalt uuemad teated kooride kohta ning muusikarühmade. Seega kujuneb see eluke siin väga musikaalseks.

Pakid lubas mu pastor aidata koju vedada. Olen õnnelik.

Hiljem läksin EEÜÜ-sse. Kõigepealt palvetasime. Seal rääkisime paastumisest. Jällegi pakuti kukleid, juba kolmas too päev, omatehtud kukleid moosiga ning loomulikult ei puudunud ka vahukoor. Analüüsisime Anselm Grüni raamatut. Paastumine on kasulik nii kehale kui vaimule. Aitab tähelepanu suunata, ning puhastab ka bioloogiliselt keha, aitab eritada mürkaineid ja muud kraami. Samas võib see ka ohtlik olla, nii et peab olema ettevaatlik ning mitte tegema seda valede sihtidega, muidu kujuneb üritusest lihtsalt nälgimine.  Minagi hakkan paastuma. Loobun rämpstoidust ning üritan süüa vähem liha ning ülirasvast toitu. Ostsin hunniku porgandeid ja maisi ning muud. Hea algus on tehtud. Magusat üritan ka vähem tarbida.

Pärast seda jalutasin Carmeniga kodu poole. Rääkisime poliitikast, natsionalismist, isamaalastest ja sotsidest. Mõtlesime maamüügipiirangutest, homondusest, teoloogiast. Juttu jätkus jällegi kauemaks.

Koju saabunud, saabus ka Sirgi, kahe vastlakukliga. No nüüd on paast küll õigustatud. Viiest kuklist suutsin vaid kahele ei öelda. Puhusin veel kopsuharjutusena täis suure võimlemispalli ning nüüd võib teenitud unele vastu astuda.

 

Kogemustest: iga kord Eestisse saabudes tabab mind šokk, sisseeleamisšokk. Inimesed on nukravõitu, kurvad, hallid, teed katkised, lumevallid taevani, majad räämas. Nt Pärnu Bussijaamas esmaspäeval nägin jubedat situatsiooni. Vene naisterahvas oli millestki valesti aru saanud ja arvas, et Tallinna bussid peatuvad korraliselt ka Tallinna mnt-l. Nii see polnud. Bussijaama töötaja aga sõna otseses mõttes karjus naise peale. See jättis lihtsalt jubeda mulje. Vend ütles, et sellise käitumise eest oleks ta päevapealt lahti lastud. Kohutav kogemus. Kahju on sellistest inimestest. Meie teeninduskultuuril on veel palju areneda.

Tartusse saabudes tuju aga tõusis. Siin näeb ikka ka naeratavaid ja rõõmsaid inimesi. Mõnus on elada armsas oaasis.

 

Advertisements

Nii kõlas tänase õhtu linnaakadeemia üks juhtmõtetest prof Rosenau suust.

Et olla ateist, peab Jumalat juba väga hästi tundma, olemaks hästi informeeritud. Tavaliselt on siiski nii, et ateistid pole just ülearu hästi informeeritud ja arvavad asja kohta, millest teadmised puuduvad.

Õhtu algas Lutheri tsitaadiga sellest, et maainimised ei teadvat oma usu sisust just suuremat. Sama kehtib loomulikult paraku ka meie kohta.

Teoloogia on Lutheri järgi võimalik kolmel tasandil:

1) alam aste neist on tähelepanu selle suhtes, mis olemuslikult kuulub usu juurde; credo Deum (notitiae)

2) sellele järgneb sisuline teadmine ehk ka tunnustamine, nõustumine; credo Deo; (asensus)

3) usaldus usutu suhtes: (vidutiae); credo IN Deum

Selle teadmisega lähenesime apostellikule usutunnistusele.

Usalduslikku uskumist nõutkse meilt vaid kolme asja suhtes: usaldav usk Isasse, Poega ja Pühasse Vaimu, ülejäänu aga platseerub kahele eelnevale uskumise astmele.

Seega nt me ei pea uskuma kirikusse samal viisil kui Jumalasse. Selles plaanis on ülestõusminegi teadmine, mis on küll kristliku usu üks keskseid mõisteid, kuid ometi ei ole nt apostellik usutunnistus näinud seda sama olulisena kui usku Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse. Seega põhimõtteliselt ei nõuta meilt apostelliku usutunnistuse järgi nt usalduslikku veendumust sellesse, kas Maarja oli neitsi või mitte. See pole päästele esmaselt oluline teave.

Samuti järeldub siit, et me ei pea usaldama oma uskumist. Samuti ei tohiks asjana iseeneses uskuda Piiblisse. See ei ole püha raamat, see on raamat, mis räägib pühast. Piibel ei ole Jumala ilmutus, vaid on tunnistus sellest ilmutusest. Selles mõttes on evangeelne arusaam erinev muslimite arusaamast, kuna neile on koraan otsene Jumala ilmutus.

Kuidas sai alguse inspiratsiooniõpetus:

Jaguneb 3-ks:

a) verbaalinspiratsioon – iga sõna on Jumala sisendatud  (Piibel saab siinkohal samaväärse tähenduse Koraaniga moslemitel)

b) personaalinspiratsioon – inimesed on ilmutuse saanud, kes Piibli kirja panid

c) reaalinspiratsioon – teemad on ilmutet

Piiblis viitab sellele vaid üks koht: 2 Tm 3:16 “Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks,
noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses,”

Selle kohaga on paraku probleeme:

1) kiri ütleb enda kohta, et ta on Jumala sisendatud (loogiline vastuolu)

2) ajalooline probleem: Tm kiri on tekkinud ligikaudu 90 pma…Piibel kanoniseeriti 367 maj…seega millist teksti pean Tm kiri silmas? Ainsa võimaliku tekstina võime näha VT-d, mis samal ajal juutide poolt kanoniseeriti.

3) millist inspireeritust peetakse Tm-s silmas, kas verbaalinspiratsiooni, personaalinspiratsiooni või reaalinspiratsiooni?

Katoliku kirikus jääb siinkohal sõna traditsioonile, mida juhib paavsti õpetusamet ja tema ilmeksimatuse dogma. Reaalsuses on paavst oma ilmeksimatust kasutanud vaid ühel korral, aastal 1854, kui kanoniseeriti Maarja süütult rasedaksjäämise õpetus.

Selliseid mõtteid kuulsin siis täna… Järgmisel nädalal räägitakse Nikaia usutunnistusest.

Mis eristab meid katoliku kirikust?

Katoliku kiriku arusaama järgi on kirik midagi maailmast eraldiseisvat, inimesed selles pühad. Meie puhul on tegemist patuste osaduskonnaga, kes päästet vajavad ja seda otsivad ning mille Jumal on meile võimaldanud. Seega oleme meie samasugused inimesed nagu kõik teisedki. See on ka põhjus, miks moraalsed probleemid katoliku kirikus suuri torme põhjustavad, kuna see reaalselt ohustab nende teoloogiat.

Artikkel Mihhail Lotmanilt.

Kristlus ja tänapäev – Mihhail Lotman

Muhe, sest õppisin sellest artiklist midagi uut ning leidsin tekstist vastu peegelduvat ka oma arusaamu 🙂

Vaatasin just Brian Greene filmi “Elegantne universum”. Uued mõistmishorisondid avanesid, milles ka religioonil tundub olevat üle pika aja jällegi oma kohakene maailmas. 

Eilne päev möödus suhteliselt rahulikult. Sai paar pidu peetud, veini joodud, liigagi palju. Seltskond oli meeldiv, piljard ja lauatenis ning pähklid käepärast. Pääle selle oli loomulikult ka tavapärane luterlik missa. Milline hõrk elamus on olla ja käia teenistusel ning olla osa Kristuse ihust armulaual. Meie kohaliku schola hääleseadja käis meil missal ka esinemas. Jäin asjaga väga rahule. Õhkkond oli sedavõrd hea, et hakka või nurruma. Keset teenistust tulid kirikusse veel terve hunnik noori täiskasvanuid, kellel ka Schwanbergiga omad seosed. Pärast missat toimub loomulikult ka iganädalane müstikaring (st Jeesus-palve). Siin käib tõeline koguduse loomine 😀 Ning inimesed soovivad tulla.

Täna oli 4 tundi gregoriaaniharjutusi – kõigepealt kaks tundi psalmilaulmist ning seejärel schola. Psalmikud soovivad hakata iga 14 päeva järel vesprit korraldama. Loomulikult hakkan minagi seal käima, arvatavasti ka edasipidi neid psalme laulmas, ehkki hääleseade ja muu tõttu see asi natuke maksab ka. Tänane üritus oli mulle aga tasuta ja edasipidi tohin nautida tudengihinda (idaeurooplasele päälekauba). Vaatame, kuidas selle asjaga on, sest hetkel on nii neljapäev, reede kui ka mõningad pühapäevad gregoriaanist pungil 😀

Niiet tänast päeva jäävad iseloomustama stringid, eilne peomälestus, gregoriaan. Selle päeva võib Jumalale tänumeeles tagasi ulatada 😀 Aa…loomulikult käisin ka koopiaid tegemas. Nüüd on õppematerjale terveks nädalavahetuseks ja enamgi.

oktoober 2017
E T K N R L P
« mai    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,576 hits