You are currently browsing the tag archive for the ‘sotsiaaldemokraatia’ tag.

Üks nädal on jälle Looja karjas. Alustan siis tänasest päevast. Olen sellest nädalast võtmeisik oma kerkos. Korraldan ju piibligruppe. Täna olin noorteürituse võtmeisikuks. Mängisime noortega mängu, arutasime tulevasi tegevusi. Olime just väljumas kirikust, kui lahti läks uks ja sisse astusid turvafirma töötajad teatega, et kirikust on tulnud häire. Seekord oli tegemist õnneks valehäirega.

Eile aga sai läbi Kristjani siinolemine selleks korraks. Oli viljakas aeg. Käisime sugulastel külas, Pärnus Estonias, Kuutsemäel, Maire ja Miika pulmas, matkamas, kelgutamas, korraldasime koos ühe huvitava Piibli tunni, tähistasime Carmi sünnipäeva ja olime niisama muhedad lestad. Oli vahva aeg 🙂

Koolipraktika hakkab lõpusirgele jõudma. Jäänud on veel paar õpetajate hinnangut, mis loodetavasti õigel ajal kohale jõuavad ning kogu mapi teeleläkitamine. Jäin tunniandmisega rahule. Mulle meeldib õpetajatöö. Loodetavasti andis streik tulemusi ja palga eest saab tulevikus saia ja vorsti kõrvale ehk mõne raamatugi osta. Lootust on.

Viimastel nädalatel on mind tabanud järjest süvenev äratundmine, kui sügavalt on minusse juurdunud vasakpoolne poliitika, ei mitte sotsialism, kuid sotsiaaldemokraatia.

Tänases jutluses oli tabav juba esimene lause: demokraatia ei toimi, sest inimesed on lollid, selgunud ühest uuringust. Küll on targad teadlased 😀 Kuid demokraatia on parim, sest nii ei saavat võimule kõige halvem, kuid kõige paremat ei maksa ka loota. Seda näitab meiegi reaalsus. Võiks siiski suunduda parema poole. Nii paljud viimase aja nt Postimehe artiklid on esitanud küsimuse: miks on töölised ja muude alade inimesed valinud võimule persoonid, kes mitte kunagi ei saagi täitma nende unistust iseseisvast riigist, nimelt põhjamaist heaoluriiki, sest see pole nende poliitikasse sisse ju kirjutatudki. Jõuame tagasi samasse punkti – inimese rumaluse juurde. Loodetavasti on need kui mitte kümned artiklid inimesi veidi edasi harinud.

Ei ole õigust viriseda, kui soovid samaaegselt madalaid makse ja hästitoimivat sotsiaalsüsteemi. Ei maksa viriseda kui soovid samaaegselt rahuldavaid palku ja üliliberaalset majanduspoliitikaid. Liberaalne äripoliitika ju põhinebki tööliste võimalikult madalal palgal, võimalikult kõhnal riigil. Ei maksa hädaldada, kui lapsed nälgivad ja riigikaitsekulutused järjest suurenevad. Varsti pole ju sel viisil enam riiki, mida kaitsta. On siiski võimalik paremini ja põhjamaisemalt: prioriteete paremini läbi kaaludes ja siinkohal on põhjust meelde tuletada: meie häälel on siiski kaalu. Järeldus: mina lähen järgmine kord ka valima 😛 Tahan paremat riiki. On siiski paljut, millega võib rahul olla, kuid soovin palju paremat riiki.

Jah, sellepärast ongi minust kujunenud vasakpoolsete vaadetega inimene, kuna hoolin sellest, mis meist saab, kuna teeb haiget, et tehakse haiget ja kasutatakse ära.

Ahjaa…majandusest…kaubandusest, turust – milleks osta siit asju, mida tellides nt Amazonist saab mitu korda odavamalt (olen oma nahal ära proovinud). Vaba turumajandus tähendab ju oma võimaluste tundmist. Miks ei arvesta meie turg laiema turu võimaluste ning suurusega? Kui pole konkurentsi, saame selle luua.

Paraku on nii, et asjadel pole tänapäeval hinda, see suures osas luuakse turu poolt. Turgu saab aga nõudlusega kujundada. Tehkem siis seda, et võõrfirmad siit miljardeid välja ei viiks. Telligem võimalusel otse tootjalt, toetagem võimalusel ka kohalikku tootjat.

Saagem teadlikumaks!

Advertisements

Selle lause kuulsin just oma majandusteadlasest sõbralt. Tehkem oma järeldused. Enne seda rääkisin just elust siin ja palganumbritest ja mida saaks selle vastu teha, et Eestis rahva heaolu võiks paremaks minna, palgad suuremaks, õiglus kasvaks.

Olen oma teisel tööpäevaga kätte teeninud Eesti alampalga. Seega! Valige sotsdemokraate 🙂

Muidu oli keemiarikas tööpäev.

Sai päikest, tuult, pilved ujusid üle taeva. Söök oli ka maitsev nagu alati, tüdrukud käisid gosplit laulmas 😛

Nüüd saabuvad vabad päevad, pikk uni eelkõige ja küllap ujumist.

Viimaste päevade maamärgid:

täna treisin oma õpilase aju, käisin tööpostil, ajasin juttu, olin vaimustatud õhtulaulust, mille Paul (üks kasvandikke) enne söömist laulis. See koht tekitab tõelise kodu tunde.

Täna sain telefonikõne Saksamaalt. Andsin eile organisatsioonile, mis mind finantseeris, pikema intervjuu. Nüüd oli käes tänausõnade aeg. Olen tänulik, nii olid nemadki 🙂

Eilne päev möödus enamjaolt Elvas. Meil oli paastu- ja palvepäev. Laulsime ülistuslaule. Alguses oli nendega see pisike mure, et ma paljusid laule lihtsalt ei teadnud, olen viimastel aastatel harjunud ka enam teiselaadse repertuaariga. Mõne laulu sõnadki tundusid tõlke käigus oma tähenduse olevat muutnud. Kahati olin teoloogiliselt üllatunud, kui tekste silmitsesin. Aga muusika kiitis Issandat ning lasin tunnetel ja vaimsustatusel end mõnusalt kanda. Arutlesime piiblikohti, palvetasime usinasti ning lõpetuseks hävitasime kogu kaasatoodud toidu. Lühikeseks jäi, see oli ainus probleem ning saun kuulub minu meelest taolise ürituse vaieldamatu lisakomponendina asja juurde. Pääle toidu paastusime eile virisemisest. Tekkis naljakas diskussioon, et kas sõna virisemine võiks tulla sõnast vir (mees ladina keeli)? 😀 Ei usu, aga oleks vahva kuskilt asja kontrollida. Reede oli see päev, kus vend läks tagasi koju ja et uuesti kohaneda, võtsin Carmeni üheks ööks enda juurde 😛 Hää kohanemine oli. Siit asusime koos rongijaama teele. Ärkaminegi kujunes meeldivalt. Lootsin ärgata 8.15, aga millegipärast olin juba enne kaheksat ärgas. Nujah, küllap vilgas päike ja usinalt teed keetev suur äsjapestud kahupea mu meeldivalt äratasid 😛

Meelde tuli see, kuidas vennaga aitasime raekoja platsil küüditatute mälestuseks küünlaid süüdata. Nüüd saab ka sellekohaseid pilte üles riputada.

Hetk tagasi lõpetasin vestluse Krisiga. Rääkisime sotsiaalsest ebavõrdsusest, kodututest, sellest, miks on ebamugav, minul vähemalt, kui nt Saksamaal kodutu mulle oma ajalehte müüb. Minu meelest tekitab selline olukord veidi piinlikkust, ma täpselt ei teagi miks. See oleks nagu sunniviisiline aitamine. Kui inimene aga ei osta seda lehte, oleks ta justkui süüdlane selles, et inimene on kodutu. Minu meelest sarnaneb olukord umbes sellega, kui jehoovatunnistaja tuleb tänaval vastu ning tahab su hinge päästa või sind patust vabastada ning kuningriiki kutsub. Ka sel kohal tekib ebamugavus, nagu keegi ründaks sind veidi. Küllap tekib see ebamugavus seetõttu, et keegi tuleb mingisuguse tõetaotlusega, mis võib su vaateid muuta. Kuskil on väike hirm – äkki peakski aitama, äkki olengi selles kaudselt süüdi, et kodutul kodu pole, ehk ongi jehoovatunnistajal õigus. Küllap saab mingil viisil kõigutatud sisemine rahu, kindlus, et kõik on kontrolli all, tabab ehk ka hirm muutuda, hirm samuti sattuda tänavale, nii palju erinevaid aspekte. Milles olen aga veendunud, on see, et abistamine sellistes olukordades peaks olema vabatahtlik ning mitte sellisel viisil peale sunnitud. Enamusel tekiksid ju süümepiinad, kui näiteks seda ajalehte ei osta, mida nad müüvad. Kui nt mustlane küsib minult raha, siis tajun end samuti veidi rünnatuna, mjah, mustlaste puhul on veel ka ennustamise “lisaboonus” ning see, et keeldumise korral võib tabada mõni needmissõna.

Tegelikult arvan, et sotsiaalsete probleemidega võiks tegeleda ikkagi eelkõige riigi sotsiaalsüsteem. Nt too ajalehesüsteem tundub olevat mulle veidi piiripealne juhtum, natuke ehk ebaeetilinegi, kuna see lisab veelgi juurde kodutute tembeldamisele. Ma ei ole ka kindel, et see väga kodutute naasmist ühiskonda oluliselt parandaks, kuna taoline projeks tundub siiski olevat mingil viisil kerjamise alaliik. Mul oleks nt äärmiselt ebamugav neid ajalehti seal müüa, avalikult koguda sel viisil endale raha. Millegipärast on aga kohati nii, et sotsiaalsüsteemi rahad, paraku nähtavasti ka Saksamaal, ei jõua alati inimesteni, samamoodi ehk informatsioongi, et oleks üldse võimalik abi saada. Loomulikult võib ju olla seegi, et saadud rahast pole erilist abi, kuna see kuu alguses juba ära juuakse või narkootikumidele kulutatakse. Olulisem oleks eelkõige suurendada info jõudmist sihtgrupini, koolituste, psüühilise nõustamise ning jooma- ning narkoravi jõudmine samuti oma pot klientideni, samuti töökoolitused või ka kergemad ning kõigile jõukohased tööprojektid.

Vaatasin selle teemaga seoses ka Eesti Sotsiaalministeeriumi kodulehekülge. Ka meil peaks kõigil olema õigus minimaalsete leutingimuste olemasolule: söök, jook, riided, elukoht. Sellele vaatamata on meil üsna palju kodutuid. Huvitav, mis takistab abi jõudmisel nendeni? Et nad endale kas või riigi kulul väikese elamise, riided, söögi ja natuke sotsiaaltöölaadset tegevust võiksid leida. Saksamaal nt on need 1-euro töökohad.

Sealt sai meie jutt Krisiga tegelikult ka alguse kuna ta ei poolda saksa sotsiaaldemokraate, kuna nad olevat palju nõmedat kokku keeranud. Näitena tõi ta Hartz-4 projekti, mis liitis sotsiaaltoetuste ja töötu-abirahade süsteemi. Mjah, kui üle ühe aasta olev töötu saaks Eestis toetust 359 euri+adekvaatsed eluasemekulud, elatuskulud, lisaks ka tema alaealised pereliikmed, siis oleks selline asi minu meelest Eestis päris suur sotsiaalne garantii, suurim, mis meil eales olnud, kuid sakslased ei ole sellise süsteemiga eriti rahul. Raha vähendati eelevaga võrreldes oluliselt. Probeel on ka see, et kodanik peab tegema riigiga lepingu ning võtma vastu talle pakutud iga legaalse töö. Õnneks on siiski ka piirangud töö pakkumisel, nagu inimväärikus, abielu, liikumisvabadus jne. Kuid sellel seadusel on igal juhul ka päris palju vastaseid. Kris tõi näite, et teoreetiliselt võidaks tööotsijat toetusrahade äravõtmise ähvardamisel sundida nt ka prostitutsiooniks. Prostitutsioon on Saksamaal legaalne. Õnneks need kitsendused siiski mahendavad taolist ärakasutamist. Tegeliult võiks Eesti sellest süsteemist miskit ülegi võtta, sisuda töötu abiraha sellega, et töötu oleks valmis enese harimiseks ning reaalselt tööle minema. See ju ka vähendab seda, et mõned lihtsalt töötuabirahast elatuksid, lisaks lubab väheaktiivsetel ning ehk infopuuduses virelevatel inimestel paremini töö leida, kui see neil endal ei õnnestu. Eks vajadused ole erinevad. Õppisin aga seda, et kõiges ei saa eeskuju võtta USA-st. On hea, kui kõigil on tervisekindlustus ning ligipääs arstiabile ning on ka hea ja turvaline, kui sotsiaalsüsteem tagab reaalselt selle, et keegi ei pea tänavale minema ning nälga surema. Panustan sotsiaalsüsteemi tugevusele. Parim on, et selgus, et Kris on samuti vasakpoolne nagu minagi 😛

 

oktoober 2017
E T K N R L P
« mai    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,575 hits