You are currently browsing the tag archive for the ‘saun’ tag.

Nu täna läks küll hästi. Käisime saunas, saime joogipoolist. Mulle anti siidrit sauna kaasa, mille vee kombel alla neelasin. Aastatega peaks alkoholi kogus suurenema, minu puhul on tulemus vastupidine. Üks kord ostsin juba nt alkoholivaba rosee veini ja vesi on nii armsaks saanud. Saun oli täna eriliselt kuum, oma 90 kraadi oli sisse köetud. Vihtlesin usinalt ning loodetavasti sain kõigest mürgisest lahti.

Täna käis L Annexit kraamimas, kust üks suurem noorteseltskond lahkus. Maha jätsid nad suure hulga juustu ja sinki. Mul tekkis kohe mõte pitsat teha ning juba 45 minuti pärast ta umbes ahjust välja hüppaski. Juurde küsisime veel veidi ananassi, paar muna ning õhtusöök lendaski ahju. Suure tüki viisime veel pererahvalegi; loodan, et ka maitses. Üle poole on sellest juba kõhtu pargitud.

Ehkki on vabad päevad, ei kao süstimiskohustus kuhugi ja sellest on päris hea meel. Iga päev kaks viieminutist kõnesessiooni, natuke briti huumorit. Tegemist on endise kohtunikuga, nii et juttu jätkub kauemaks.

Meil oli siin hiljuti pidu. Käisime pererahva maja vaatamas. Maja näeb välja nagu muuseum, samas on nii mõnigi osa sellest uueks tehtud. Majas on õhtust söönud ka kuningapaar ning print, seda aastatel 1927. Maja valmis aastal 1877. Naljakas on omal viisil see, et perekond olevat kunagi olnud piraatlusega tegev, kaunistet mõõgad ilutsevad praegugi veel kaunistusena laudadel. Hoonel on kohati päris aadellik hõng. Ei kujutakski õieti ette, et ise taolises minilossis elaks.

Täna kiindusin uuesti Celine Dioni: milline suurejooneline naine. Vaatasin ühe uuema seeria temast ja tema perekonnast. Perekond on talle ülimalt oluline ning veel hiljuti andis ta aastas u 200 kontserti.

Suur eeskuju!!!

Advertisements

Oli kena nädal, üsnagi töine, sain klassijuhataja praktika üritusega ühele poole: nimelt küpsetasime Jaanis piparkooke, õpilastele räägiti hoone ajaloost, kogudusest, nad said ka osaleda palvusel, süüdata küünlaid, lugeda, laulda, kirjutada pisikese arutluse ja turnida kiriku tornis. See olevat olnud nende klassi parim klassiüritus. Seega võib rahule jääda ja suur tänu sõpradele, kaaslastele, kes abiks tulid. Iseseisvalt poleks ma sellega niivõrd hästi hakkama saanud.

Teiseks käisin täna Auras. Märkasin ainulaadset asja: veepark oli täis isasid lastega: 5 sellist paari lugesin ühe silmapilguga kokku, naisi lastega oli igal juhul palju vähem. Olen sellest vaatepildist üllatunud. Lisaks oli muide ka tegemist TÖÖ-ajaga. Seega, kas mehed on endale leidmas uut identiteeti. Viimasel ajal olen ka poodides üha enam mehi märganud lettide taga ja kassades.

Lisaks käisin täna Urmas Sisaski oratooriumi kuulamas. Sain elamuse pikaks ajaks. Kolmandaks tikiti mu uutele kinnastele silmad 😀 Oli ühe kirikutöötaja idee, kuid haarasin kohe sel sabast ja siin nad mulle vastu vaatavad, üks naine, teine mees 😀 Tunnen oma kindlad nüüd kindlasti juba kaugelt ära.

Ka koolitunnid said tänagi vaadeldud. Seal kuulsingi, et see kolmapäevane üritus olevat hea olnud ja noored rahul. Täna olid noored mu vastu ka veidi teistsugused, heas mõttes. Hakkavad vist omaks võtma.

Lisaks tutvustati mind postitantsuga Postimehe vahendusel. Hakkan juba ka arvama, et see olümpiale sobiks 😀 Otsustage ise…

Samas sain Kristjanilt paar videot parkuuri kohta, mis teda viimasel ajal huvitab seoses oma tantsutrenniga. See on lihtsalt HIILGAV (ja eluohtlik, seega ei soovita kodulinnas järele proovida).

Nüüd tuleb päev loodetavasti ainult voodis. Jalutama peaks minema. Lumi sadas maha. Oli esimene päev rolleriga lumes. Võib rahule jääda. Liigun edasi nagu tigu, kuid masin töötab kenasti ja rehvid peavad esialgu vastu.

Elu on mõnus, ütlevad parkuuritajad:

Eestlaste saunakultuurist: samuti on märgata huvitavat asja. Naistesaunas on iga ukse peal keeld kanda ujumisriideid – ja ometi: enamus naisi, keda nägin sauna tulemas, kandsid millegipärast ujukaid. Kunagi üks sõbranna informeeris mind, et kuumas eraldavad ujukad suhteliselt kahjulikke aineid (küllap nt basseini kloor aurustub, plastik, millest ujukad tehtud, samuti). Ega need keelud ju päris niisama ka pole. Kahju, et ennast ja teisi niiviisi kahjustatakse. Ükskord mu sõbranna ka kellelegi miskit noomivat ka ütles, kuid see ei teinud sellest väljagi, küllap pigem solvus. Õppigem saunas käima, kui oma ligimesi, iseennast ja ujukaid armastame 😀

Tänase päeva ülesanne oli leida kummikud ning minna SPA-sse. Mission completed 🙂

Käisime Tervises. Viibisime seal üle kolme tunni. Esimest korda elus olin jaapani vannis (40 kraadine vesi, kus peaks 20 minutit vastu pidama). Sellega ma päris hakkama ei saanud. Türgi saun oli samuti kogemist väärt. Tegemist on päris suure saunaga, jäi mulle mulje. Natuke kuumavõitu oli see ka. Imalisena jääb meelde suhteliselt vaikne keskkond ning sõbralik teenindus. Muljet avaldas ka kasutatav tehnika. Meile anti kiipkäevõrud, millele sai raha peale laadida, et miskit osta ning sel viisil saab sularahaga vees mängimist vältida. See mulle meeldis. Lapsi oli täna samuti vähe, pea pool tundi istusin infrapunasaunas. Nii palju pole juba pikalt higistanud. Lisaks sellele on SPA-s veel veemašaaz, aroomisaun, lugemisnurk ning palju täimi, minu meelest olid esindatud ka sinised käokingad, mis mind küll veidi imestama pani 😀 Jäin käiguga igati rahule. Arvan, et see koht sobib mulle isegi enam kui Terviseparadiis, hindki on samast klassist, mis ei käi ka üle jõu.

Pärnu on lihtsalt nii ilus – Sanatoorium Tervist tutvustav video!

Armas on see, et leidsin sellest videost oma endise klassijuhataja ning inglise keele õpetaja. Küllap töötab/töötas temagi seal 🙂

Pärast seda jahtisime kummikuid. Saidki jahitud. Nägin lapsepõlve sõbrannat, sain teada, et temagi elab Tartus ning töötab minust jalgrattaga kolme minuti kaugusel 😀 Seega… kordaläinud päev.

Homme aga kanuutama. Jalgade jaoks on kenasti kummikud olemas, nüüd tuleb vaid varuriided kilekotti ning mops kondoomi pakkida 😀 Mõnikord on kaitsevahenditest ka reaalselt kasu 😀

…oli pere ja mitte surra ristil… Seda väidab film, mida mul õnnestus eile vaadata. Film rääkis loomulikult veel muustki. Minu meelest on tegemist ühega parematest Jeesus-filmidest. Sinna on haaratud päris mitmed viimaste aegade uurimuste lemmikpalad, Juudas kui Jeeuse parim sõber ja kaaslane, Maarja Magdaleena Jeesusega abielus jne, ka Pilaatust ei kirjeldata naaivselt Jeesuse suurima sõbra ja toetajana. Enamus seda ei teagi, kuid teoloogias on viimasel kahel sajandil kujunenud päris mitmed Jeesu-pilte: variserist, patsifistist, feministist jne. Loomulikult on seal kõrval siiski ka veel teadlasi, kes näevad Jeesuse kui Messia võlusid. Iga kaader on minu meelest selles filmis lihtsalt kulda väärt, no vähemalt präänikut igal juhul. Lähenemine on uudne, igas hetkes on kogeda miskit uut, osad kohad on nii ehedad, et võtab võpatama, samuti ajalookirjeldus on jahmatavalt hingesööbiv.

 

Tänane päev oli tegelikult päris meeldiv. Hommikul järasin koos naabritega, seejärel vedasin end teenistusele. Viimastel päevadel on olnud kõrvaprobleem. Küllap tõmbasin SPA-s kõrva vett täis. Käisin valvearsti vastuvõtul. Selgus see, et trummikile kummis, kuid suuremat häda pole. Kõrv lihtsalt niisama veidi vilises ning läks lukku ja unustas mulle mainida, kuhu võti jäi. Ei saagi siis muud teha kui neelata lihtsalt. Aeg parandab kõik haavad või tuleb lihtsalt järgmine põletik…

Pärastlõunal, kirikukohm alla neelatud, seadsin sammud tööpostile. Sai noortega vesteldud ning M, oma õpilast jällegi ortograafiliselt treitud. Rääkisime muuseas ka Liibüast, näitasin kaardil, kus riik asub, seletasime Jaapaniga seonduvaid probleeme, üritasin selgeks teha (endalegi muideks) kuidas maavärin, tsunami ja kõik seal välja võis näha. Tore on nii väikese tegelasega täiesti mõistlikke asjade üle vestelda. Juba nii noorel inimesel paistavad olevat oma väikesed arusaamad, miskit, mis kodust veel kaasa võetud ning mis peamine, hea süda.

Eile õhtul saunatasime Liisa, Martini ja Marleeniga. Oli äärmiselt vahva õhtu… Enne seda oli ju just lõppenud loeng filmidest, nii et need mõtted kandsin uljasti veel saunagi edasi. Muljetasime, sõime pelmeene, jõime veidi siidrit ja õlustki polnud puudust. Sai räägitud loomulikult ka jaapanlastest, nendele pakutud abist, nende suhtumisest. Kritiseeriti muhedal viisil üht eesti ajakirjanikku, kes toredatelt metafüüsilistelt alustelt üht jaapanlast siin küsitles. Küsiti selle suhtumisega, et kas jaapanlased oma jumalate peale ka viha peavad? Jaapanlane nentis, et neil väga ilus loodus ja selle looduse juurde kuulub ka taoline loodus. See oli parim vastus. Või siis olukord, kus vanem naine seisab oma rusudest maja ees. Temalt küsiti, et kas oli väga hirmus? Naine vastas, et see hetk oli küll hirmus, kui tsunami tuli ja sellega vastus lõppes. Hiljem oli hirm kadunud ning taastunud rahu. Mida olekski võimalik vastata taolises olukorras? Leian, et see oligi kõik, mida selles olukorras öelda võinuks. Ta seisis oma maja ees, ta oli kaotanud kõik, kuid puudub hirm. Selles me erineme küllap jaapanlastest.

Homme kavas: statist, lauluproov, palvus ja antropoloogia filmifestival 😀 VEND tuleb ka külla paariks päevaks 🙂

 

 

Tegime pitsat. Sain kiituse osaliseks, et olevat üle pika aja parim olnud. Enne seda oli koor, kus omandasime tuisukiirusel laule. Koorijuht tõi mu koju. Loodan, et mu ratas seeläbi loosi ei lähe. Pärastlõuna möödus SPA-s: saunades, mullivannides sulistades. Saksamaaga võrreldes oli kogu lõbu 3x odavam, see oli mulle meeldiv üllatus. Pääle selle läbisin tasuta valgusravi ning möödaminnes käisin ka solaariumis ning küpsetasin veidi nahka. 5 minutit ja praegu kiheleb mõnuga. Küllap oli omajagu tugev masin.

Vaatasin just saksakeelset saadet andekatest õpilastest, kellele välise surve poolt pannakse erinevaid diagnoose, mis ei lase neil oma võimetele vastavalt areneda ning käsitleb neid haigena. Siin jällegi mõtlemisainet pealesurutud vaadetest.

Kas mu laps on veel normaalne? – ZDF – saksakeelne ülekanne

Tänane kogemus naiskorporatsioonidest: küsisin ühelt korporatsiooni rebaselt, et mida värsked tulijad tavaliselt teevad algusperioodil. Mulle vastati, et aitavad enamasti köögis, korraldavad ja ka koristavad. Seejärel mainis ta, et NAISEL on alati hea teada, kuidas koristada.

Selle teabe peale ütles mu naaber, et naiskorporatsioonidest kasvatatakse naisi meeskorporantidele. Pean vist nõustuma, kuid igasugune isu korporandiks saada aihtus tuule kiirusel.

Tänast päeva pidavat iseloomustama järgnev laul, mis vajaks veidi küll eelretsensiooni, ehkki see ju tabab paraku maailmas märki:

Tänane päev viis jällegi Kristjani kodukanti, seega Hamburgi lähistele. Käisime saunamaailmas, veelõbustuspargis ja mullivannis sulistamas. Tegevust jätkus igale maitsele ning lausa ligikaudu 8 tunniks. Proovisin erinevaid saunu igast maailma nurgast: soolasauna, aafrika versiooni, vana head soome sauna 110 kraadi soojaga :-D, meditatsioonisauna, jääauku, basseini, päikeselambid olid samuti olemas. Veepark oli kujundatud laguuni moodi. Sai ujuda sees ja väljas, veidi hüpata ja karata, geisreid nautida ning ronida. Loomulikult ei puudunud ka veeliumäed. Tegemist on suhteliselt suure kuid rahuliku miljööga kohaga. Loomulikult ei puudunud ka toitlustus, mis üllatuseks ei olnud ka eriti kallis. Selles plaanis oli oibadega päev.

Oli igas mõttes kogemusterohke päev. K sõi miskit huvitavat ning tal hakkas kohutavalt paha päeva kolmandamas pooles. Seega on meil läbitud esimene haigus 🙂 Natuke abitu tunne on, kui õieti aidata ei saa. Sees ei püsinud tal küll miskit. Suurim rõõm oli lihtsalt ta kõrval olla ning toetada, vett tuua, söetablette otsida ja muud taolist. Naljakas kogemus on veepargi personaliga seoses. Nimelt puuduvad neil igasugused vahendid sellises olukorras inimese aitamiseks. Ka söetabletid puudusid neil. Seega praktikas tuli inimene, ütles K-le tere, küsis, kuidas tunne on ja läks oma teed ning reaalsuses ei saanud ju aidata. Minu meelest peaksid sellistel meditsiinitöötajatel siiski mingid vabamüügi ravimid kindlasti käepärast olema.

Tähelepanekuid igapäevaelust: koosveedetud aeg kasvatab inimesi kokku. Lause tänasest päevast ja eilsest õhtust. Märkasin seda, et inimesed kõnnivad ringi silmaklappidega, näod on mornid, jalgades jooksusammud, nagu ei tunneks inimesed üldse oma elust rõõmu. Seltskonnas naerdakse, kuid üksioluks rõõmu ei jätku. Olen veidi üllatunud, iga päev üha uuesti, ehkki antud nähtud ju igal päeval üha uuesti ette tuleb. Sama oli ka K-ga. Nimelt küsis saunamaailmas temalt otseselt vaid üks inimene, kuidas tal läheb ja kas oleks võimalik aidata jne, ehkki seda oli näost näha, et inimene end ülimalt sandisti tunneb. Anonüümset personaalsust ja hoolimist võiks enam olla 🙂

Üks armas kogemus oli ka selle K looga seoses. Ta palvetas kogu õhtu. Piirsituatsioonid muudavad inimest. Naljaga pooleks nentis ta, et tegi seda palvet täiesti egoistlikel eesmärkidel. Ta tundis end palvetades lihtsalt tunduvalt paremini ja nii see läks. Samamoodi läks minulgi. Hingasime ühes rütmis ja palvetasime. Kui miskit praktilist nagunii teha teise heaks ei saa, siis ja ka praktilise tegevuse kõrval on palve ülivõimas. Seda näitas ka tänane päev ja öö. Tore oli koos palvetades teineteisele toeks olla ning lõpuks uinuda. Nüüd tunneb end K tunduvalt paremini. Esimene füüsiline kriis edukalt läbitud.

Sain kutse KAPO-sse 🙂 Tundub, et hakkan tegelema Eesti Vabariigi kaitsega 🙂

Eile oli töine, töine ja veelkord töine päev. Elasin ramsis ja pääle seda läksin lastekodusse marakratti õpetama. On lootustandev juhtum.

Pühapäev oli aga tore. Käisin kerkos, leppisin kokku selle, et järgmine nädal lähen Maarjasse perepäevale – mina, õed ja üks vend 😀 Õhtul oli kaks kutset, saunapidu ja vannipidu. Valisin vanni. Panime paika selle aasta Gotlandile minevad heategevuslik-orjandusliku kompanii, seega suvetöölised-päikesevõtjad. Sööki oli rikkalikult, natuke sai veinigi, šokolaadi ning muud.

Õhtu öödus ka pühapäeval loomulikult õppides.

detsember 2017
E T K N R L P
« mai    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Liitu 3 teise tellijaga

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,722 hits