You are currently browsing the tag archive for the ‘roller’ tag.

Täna sain tervelt viielt inimeselt kirja. Nii mõnigi soovis kokku saada ja ausalt öeldes mina nendegagi, kuid Gotland nõuab oma Eesti naisi tagasi…

Hetk tagasi tulin öölaulupeolt. Oli tore, sai kaasa laulda, minu silme all murti turvatöötajate poolt üks joodik maha ning toimetati kuhugi, paar joodikut kukkus mu kõrvalt loogu. Enamus olid siiski talutavas olekus. Minu naabergi tuli kainelt koju 😛 Tehti mobladega laineid, ühel ajal pilte jne. Sain kahe täiesti võõra inimesega kallistada. Kogemus.

Eile käisime aga lauda mängimas EEÜÜ-s. Mina ei võtnudki seekord kõiki mänge 😀 Oh häda, oh aegu…

Esmaspäev kulus nagu tuli. On siinne viimane nädal, viimane nädal kodumail. Asjad ajavad taga ja nõuavad ajamist. Arsti juures sai käidud, avaldus kirjutet, et interneeduse leping lõpetada, pesu pestud, pisiasjad, pisiasjad.

Täna sai veel ka rulluisutamas käidud ning bensiinijaamas Kärknas. Mu naaber on rollust vaimustuses. Ei tea nüüd küll, mis saab 😀 Rolleriga sõitmine tegevat kõik ta meeled vabaks. Olevat lausa puhas nauding. Ehee, loomulikult on, sest miks muidu ma sellega ringi vuraks.

Eesti olevat imeilus ja on ka.

Homme aga on Jaanis viimane piibligrupp sel semestril, sai koguduse ringkirja pisike lugugi kirja pandud.

Täna hävitasin külmkapist lisaks Sirgi marjad ja keetsin kokku ühe suure magustoidu. Homme tulevad külalised ja siis vaatame, mis nägu nad roa pääle teevad. Mulle igal juhul maitseb ning vahukoorgi sai muretsetud.

Pühapäev oli samuti tegija. Öö jäi lühikeseks ning hommikune jumalateenistus tundus olevat liiiiiga vara. Läksin siis hoopis õhtusele katoliku kiriku teenistusele inglise keeles ja lisaks veel Carmeniga jalutama. Diskussioon võttis täitsa võhmale sel jalutuskäigul. Noh, au vähemalt ei kängunud.

Nüüd veel asjad kokku, viimased liigutused ja varsti teele e veele, st Rootsi…

Külastasin üle pika aja Pärnut! Sõitsin sinna rolleriga. Mitmeid päevi mõtlesin, et tegemist on lauslollusega, kuid mõeldud-tehtud 🙂 Pakkisin end sisse – kampsunid, mitmeid paare sokke, kolm paari pükse, kindaid, kuid kõigest sellest oli veel vähe. Ilmad olid teisipäevaks täiesti külmaks pööranud. Õhus oli -6. Pärast kolme eri maade ilmateadet sain siiski lootust, et sõit on võimalik üle elada. Laenasin naabrilt termost ja asusin teele. Võtsin appi vana tarkuse: kilekotid jalga ning kätte. Siis võisin juba tõepoolest mõelda saunale ratastel. Nüüd on päriselt kevad käes, kui kannatas Pärnusse veereda. Sai Empsu sünnipäeva peetud. Oli mõnus aeg kodus, sai vestelda, valusaid sooni mudida, mõtelda tulevikule ning kassigi harjata. Tekkis mõte tagaaeda paar kuuske istutada müratõkkeks ning lisaks on ju siis jõulude ajalgi miskit võtta.

Neljapäeval oli meil kirikus jällegi piibligrupp. Seekord rääkisime jällegi Paulusest ja Pühast Vaimust ning inimeste Kristuse ihust olemisest. Teemaks oli ka naiste peakatte kandmine läbi aegade. See piibligrupp oli minu jaoks eriliselt huvitav. Ei juhtu just iga päev, kui mind miski Piiblis siiralt üllatab ja kui juttu jagub ikka väga kauaks. Hirmus tore on tundma õppida Pauluse-aegset Kreekat, Pauluse mõtlemist, tema vaateid ja norme, erinevaid tõlgendusvõimalusi.

Reede oli suur. Magasin kaua, seejärel sõitsin Jaani kontserdile. Narva muusikud astusid üles. Lauldi nt Pergolesi “Stabat mater”‘it ja muid sobivaid tükke.

Eile sain veel hakkama sellise teoga, et püüdsin astuda SDE-sse 🙂 Vaatame, ehk läheb õnneks.

Täna siis oli jällegi kirikupäev. Kella 9-st õhtul algas meil proov. Mulle meeldib meie praeguse koori seltskond väga 🙂 Sai nalja, sai tõsiselt laulda. Hiljem toimus teenistus, mis paar hetke tagasi lõppes. Laulsime seekord hästi. Urmas tundus meiega väga rahul olevat.

Täna ristiti meie kirikusse 7 uut liiget, kuus naist ja üks mees, nagu see meil kirikus tavaks on, et naisi on kordi enam kui mehi.

Homme hommikul aga jälle laulma, seekord ka psalme 😛 Igatsen juba tagasi kerkosse 😀

Lisaks on KRISTUS surnuist üles tõusnud!!!

Täna algas jaanipäev. Käisime Sindis ja Viiral jaanitulel. Jõime veidi õlut, tantsisime ning rääkisime purjus inimestega, lisaks loomulikult sõpradega. Võidelda tuli natuke ka joobes tülitajatega. Parim nali oli see, kui olime just ühest lahti saanud, tuli järgmine, soovides ühe mu sõpsi järgmine ohver olla 😀 Pidime end kõveraks naerma. Naersime siis ka 😛

Tänane päev oli juba enne seda täidetud lõkkega, lapsega, naeruga, jutuga jne. Enne seda lõpetas Matu kooli ning sai diplomid kätte. Oli padutihe üritus. Kohal oli mitusada sõpra, tuttavat, perekondi jne. Pärast seda sõime hiiglapitsa Steffanis. Siiamaani on see veel kõhus tunda. Krevetid ujuvad ringi. Aktus kestis tunde, mängiti hümni, marsse ning muid lugusid. Oli üks huvitav päev. Õlu oleks võinud joomata jääda 😀

Ahjaa…eile sõitsin rolleriga Tartust siia. Oli üks igavesti pikk sõit, kestis oma 5 ja natuke pealegi tundi. Sõitsin üle Tõrva, Karksi-Nuia jne. Oli ilus sõit. Esiteks tuleb rolleriga odavam kui bussiga, lisaks saab hingata värsket õhku, päriselt, kolmandaks näeb imeliselt palju. Neljandaks saab palvetada, on aega, saab mõelda mõtteid, käia söömas, olla. Jäin sõiduga rahule, kuid alati tuleb meeles pidada, et mootorrattaga olgu kindad alati kaasas, ning sinnajuurde on sobilikud, isegi suvel, soojad riided ning nii mõnegi peatusega tuleb kohvi tarbeks samuti arvestada.

Kris lasi jalga 🙂 😦 Kahju.

Viimased päevad olid sama head kui neile eelnevad päevad.

Neil päevadel olid aktuaalsed linnud, kes meie leiva nahka panid, lisaks lindude intelligents üleüldse, lisaks jaapani toit, jalutamine, Alvadovari film “Bad education”, mis seegi kord läks jällegi südamesse ning lisaks üks teine film”Reekviem unistusele” Aronofskylt.

Esimeses filmis arutletakse katoliku koolihariduse teemat, preestrite homoseksuaalsust ning homoseksuaalsuse teemat laiemalt. Mängu lisandub teemana ka tranvestiitlus, pereelu, näitlejaksolemine ning võimalikud reaalsused üleüldse.

Teine film räägib konkreetsemalt narkomaanidest, kaalulangetamisest, elu üksluisusest ning sellest, kuidas selle kõigega toime tulla ning kuidas selles ebaõnnestutakse, kuna on valitud narkomaani tee. Kas filmis on veel lootust neile inimestele, jäägu vaataja otsustada.

Minu arvates peaks viimane film olema koolide kohustuslikus filmiprogrammis. Miks on koolides kohustuslik kirjandus, kuid mitte filme antud nimekirjas? See on äärmiselt veider, et raamatud saavad sedavõrd suure privileegi, kui kohati on filmid samal tasemel kultuur ning samuti jätnud paljudele suure jälje.

Lisaks saatsid mind viimastel päevadel ka pisut praktilisemad tegevused. Korrastasime kasutatud elamist, sain rollu korda, lisaks muretsesin endale rollutagi. Nüüd näen välja kohati kui ameerika jalgpallur 😀 Liiklusohutus tuleb siiski ennekõike. Sellele järgneb soojus. Rolluga on mõnus sõita, kuid mõnikord võib külm hakata. Enam ei hakka… 😀

Soomaa jäi meelde veega, lindude laulu ning meeldivate inimestega. Käelihastel on senini meeles, mis eile sai tehtud. Kokku läbisime vennaga 10 km. Olime üllatavalt kiired, ehkki ega see kanuu juhtimine just kõige kergem asi pole. Peaks olema mingi süsteem, kuid sellele veel lõplikult pihta ei saanud. Paar nippi kiiruse kasvatamiseks siiski õppisin, stiili sai lihvitud, liigutusi ökonoomsemaks treitud. Veider oli näha, kui palju inimesi sinna ära mahtus. Eeldasin rahu ja vaikust, täielikku loodust, kuid avastasime pea et uue asula, omal uuel moel. Üllatas ka inimeste visadus oma majade ehitamisel Soomaale. Raske on ette kujutada, kuidas seal see elu välja näev. Tegime nalja, et küllap on mingid varjupaigad Soomaa põliselanikele, keda märg külaline kodudest välja ajab. Mõnevõrra nukker on ka see, et majade ehitamisel pole igakevadise külalisega eriti arvestatud, vähemalt ei paista see arhidektuurist mingil viisil. Ometi on ju võimalik teha maju, mis vett kannatavad, jalgadega on või tugikonstruktsioonidega, võtkem kas või Veneetsia näite. Mjah, kapid ujusid majades, pingid samuti, õunapuude vahel aerutavad paadid, kanuud, süstad, vanakesed kummipaatidega.

Kaotasime ühel kohal oma grupi ning olime ühtäkki oma käel. Sõitsime vale teed mööda ja sattusime metsa. Seal olid ees juba teised eksinud, kes üritasid GPRS-lt abi saada. Küllap nad siis said ka. Meil oli suur ja sügav KÕHUTUNNE. Igaks juhuks üritasin mõnelt ka teed küsida. Olime raudselt jõe sängi pidi sõitmas, kuid vastutulijatel polnud sellest õrna aimugi, vähemalt nendel, kellelt küsisin. Ühed rääkisid, et nemad olla Lätist saabunud, teides arvasid, et nad sõuavad mööda rohumaad. Nii palju loodusteadmist võiks ju ikka olla, et jõesängi ära tunda. Küllap on kõrghooajal kohal paljud põlised linnakodanikud, kes nädalavahetusel tulevad loodust nuusutama. Me jõudsime aga kenasti sihtpunkti, oli ju ka lihtne rada.

Eile õhtul oli plaan kontserdile minna, kuid paraku oli keha niivõrd koetud, et Hortus Musicus lihtsalt pidi ilma meieta hakkama saama 😀

Tänagi oli suur seiklus. Tulin ROLLERIGA Pärnust Tartusse. Võiks ju arvata, et vaikne kulgemine, ilma probleemideta ja puha, kuid nii see ei olnud.

Oli suur TUUL. Märkasin, et tuuleke vikab mind teelt lihtsalt välja. Selline ebakindlus teel tekitas päris palju kõhedust ning ees oli ju veel 150 km. Mõtlesin pingsalt, mida teha. Kõpust ostsin endale suure pudeli limonaadi, et rattale kaalu lisada. Muideks tundub ju rumal idee, kuid aitas. Lisaks täitsin Viljandi lähistel paagi. Ka see lisas suksule raskust ning stabiilsust. Teiseks ohuallikaks on samuti tuuletekitajad – rekkad. Mõned olid sõbralikud ja võtsid veidi hoogu maha, teised jälle mitte. Kohale jõudsin tipptunniks. Õnneks suutsin sellestki üsna väikese vaevaga välja ujuda.

Kuid kokkuvõtteks: on jube mõelda, et tuul võib mootorsõiduki lihtsalt pooleldi kraavi visata. Väikese õudusega mõtlesin juba, et mis siis saab, kui kiiruspiirangud suveks kõrgemaks tõstetakse. Pikkamööda hakkasin ju tuulise teega ka harjuma, kuid noored, kes esmakordselt suurele teele satuvad, ei ole sellise asjaga arvatavasti üldse kohanenud.

Lisaks oli täna meeldiv vestlus paari sõbrannaga, ei no mitte lõpuni meeldiv, kuid üks armas elutakus oli sees noore tüdruku esitluses: “Ära paljune luuseriga!” Pidavat olema elus tõeks osutunud tarkus, mitte ainult raamatust. Tegelikult on tegemist tsitaadiga raamatust noortele neidudele. Räägitakse ka seaduspärast, et need, kes enim paljunevad, tavaliselt üldse ei mõtle vastutusele, mis lapsesaamisega kaasneb: nad nt joovad õlukest, vaatavad telekat ning sinnakõrvale paljunevad. Samas paljud, enmasti kõrgeltharitud inimesed, kaaluvad, neil peab olema tehtud haridus, leitud töö, ehitet maja lastetoagagi, kuid siis joostakse juba mööda arste, kuna keha pole enam valmis raseduseks. Võib olla juba liiga hilja.

See oli siis idiokraatia tekkepõhjuste üks algeline lahendus 😀

juuni 2017
E T K N R L P
« mai    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,289 hits