You are currently browsing the tag archive for the ‘Pärnu’ tag.

Käisin kodus-kodus. Sain Leaga kokku, üle pika aja sõin Empsu toitu, sai veidi räägitud, linna peal jalutatud, paar teepakki kodustele antud ning kassi harjatud 🙂 Kodus on ikka hea käia.

Leaga jõudsime pitsat sööma ning mõnusalt pika ringi sai ka jalutatud, viimased uudised kõik räägitud, tulevikuplaanegi veidi arutet ning isegi kitarri jõudsime veel mängida. Nägime ära ka Pärnu Lõuna hosteli, mis jättis endast vägagi meeldiva mulje. Hostelil on meeldiv ja hubane interjöör, armas ja mugav mööbel, internet, avarad ruumid, rõdu. Kui peaks vajadus tulema, kavatsen isegi sinna ööbima minna. Jalutuskäik viis meid randa, promenaadi lähedusse, mänguväljakutele, Jahtsadamasse, uude ampfiteatrinäolisse Vallikääru ja veel paljudesse kohtadesse. Näitasime Leale ümbrust ja ausalt öeldes oli mullegi nii palju uut, kui silm jõudis vastu võtta. Pärnu kujuneb suure kiirusega: käivad massilised ehitustööd, majad kerkivad, toimub ka suurem teeremont ja ümberehitud, peatee tehakse paar rida laiemaks, veoautod juhitakse linnast mööda. Hommikul sain veel osa Empsu mõnusast kanasupist, kõht nurrus heameelest ja see oli hädavajalik energialisa pikal rolluteekonnal Tartusse.

Sooja oli täna umbkaudu 6 kraadi, kohati nägin päikest ning tuulgi ulus lõbusalt. Riidesse panin end kui jääkaru: neli paari pükse jalga – sukad, kaks paari legginseid ning peale teksased. Sellest jäi siiski väheseks, pean tunnistama, kuid päris ära ka ei külmunud, kuid sellest edaspidi. Selga panin kaks teesärki, kaks villast kampsunit ning talvejope. lisaks kiivri alla mütsi ja kätte kaks kuni kolm paari kindaid, pealmised olid kusjuures Gotlandi täisnahksed lambalabakud. Kinnastega jäin äärmiselt rahule, kohati oli veidi jahedust tunda, kuid see ei häirinud.

Asusin teele: Kilingi-Nõmmes tegin esimese peatuse bensiinijaamas. Sõit läks maksma 3 eurot ja 80 senti, kui õigesti mäletan. Kallasin sisse oma tänase esimese kohvi, külm oli parasjagu juba hakanud konte purema, kuid kohv soojendas mõnusalt. Lisasin endale mõnusa peenvillase kampsuni. Kottki oli meeldiv soojaandja. Kohvist jagus siiski vaid üürikeseks ajaks. Järgmine peatus oli Viljandist Tartu poole ühes väikeses asulas. Seal kohvi polnudki. Viskasin endale 200 g pihve kõhtu ning piruka. Külma vastu tuli mul ka kelmikas mõte: lükkasin rollut veidi käe kõrval. See tegi naha kiiresti soojaks. Vaid paarsada meetrit saingi lükata. Leidsin selle väikese vahemaa jooksul ühe suure mahajäätud hoonetekompleksi. Oli vist kunagi eramu olnud. Leidsin seal kolm looduses ja hoonelobudikes vabalt seisvaid vetsupotte. Üks hoone oli tegelikult veel päris kõbus, üks hoone aga oli mingi aeg tuld näinud, kunagine suur puuviljaaed oli hooldamata, õunapuud ja põõsad rohtu kasvanud. Ueesti veidi sooja saanud, lippasin edasi: Puhja oli jäänud mõnikümmend kilomeetrit. Selle endale sihiks võtsingi. Leidsin imepisikese poe, kust sai ostetud järgmine kohv. Hiljem avastasin ka suurema baari, kuid siis puudus selle järele vajadus. Pärast Puhjat loojus päike. Suhteliselt rahulikus Tartus kulgesin kodu poole. Käed olid kolmekordsete kinnaste all veidi liikumisvõimetud tombud. Oli keeruline suunatuld näidata, kuid sain hakkama. Labakutega suunatule panemine ongi asi omaette. Kodus ma maandusin ja seejärel ülikiirelt sooja vanni. Pärast vanni magasin paar tundi. Tunnen end jällegi soojalt ja mõnusalt. Selgeks sai aga see, et pean endale muretsema mootorratturi sooja pesu 😛 Kavatsen rolluga sõita lumeni ja ehk naelikutega ka lumel, kuid seda näitab aeg, kas see on reaalselt võimalik, ehkki mõned seda nt ka Tartus teevad. Aga termopesu tuleb, see on kindel.

Lisaks oli meil reedel ja laupäeval palve ja paastukogunemine Ahjal. Sealne misjonikeskus on suur, kuid natuke või enam vanaduse ja lagunemise märke ilmutav iludus. Maja vajaks tõsist hoolekannet ning igapäevast elavat tegevust ning plaani tulevikuks, paari elanikku, kütmist, mõne büroo ruumeks võiks toda maja kasutada, või perekloostri tarbeks, ka see plaan käis mul ajukurdude vahelt läbi. Loodan, et Jumal võtab nõuks selle maja tulevikku õnnistada, et seda saaks remontida ning et temast oleks võimalikult suur tulu. Üritus ise oli vahva. Esimest korda elus palvetati meie väikegrupis keeltes. Oli üleüldiselt eriline tunne. Sai palvetada, magada, sauna, oli suur rõõm, kui tuba sai soojaks, pool ööd veel lugesin reedel, Carmen jagas Poola-muljeid ja sai plaane peetud EEÜÜ tulevaste ürituste tarbeks. Juba täna ongi õhtul esimene üritus: TAIZE palvus kell 19.30 Tartu Maarja Kirikus. Ahjas sai ka juba poole kohaga mõnusalt loodust nauditud. Poe ees nt siiberdas kolm kanakest, väike järveke läikis täies ilus, park ja mõisahoonegi olid oma kohal. Oli palverikas olemine. Ürituse lõpetas suurem söömine. Alati on reeglipära, et taolise ürituse lõpus jääb päris palju toitu üle, nii ka sel korral.

Panen üles ka paar pilti. Kui keegi ei soovi pildil olla, siis koristan selle koheselt blogist 🙂

Advertisements

Jaan oli jaani moodi. Esimesel ööl käisime lapsepõlve sõpsidega grillimas, pärast seda jala Sindis peol. Nad on suure kiigu püsti pannud. Pidu ise oli juba otsakorral, kuid paar kiiremat ringi tantsida sai sellegipoolest. Hiljem sõitsime Viirale. Kõik oli täis alkojoobes inimesi, nooremaid ja vanemaid, mõned veel viisakad, mõned juba käest ära. Kahju natuke, sest sellised olevused tihti segavad head tuju ning sõbralikku olemist.

Eile aga oli vesine päev. Avastasime väikese SPA Strandi hotellis. Ligundasime end kohe tunde, ujusime veidi, aurusaun oli nii kuum, et nahk tahtis seljast ära kolida. Oli mõnus. Mullivanni sai ka lätlaste ja soomlastega jagatud 😛

Hiljem põrutasime koju grillima. Muretsesime korraliku süütevedeliku, puhastasime grillahju. Grillahjuks on meil suur metallkast. Ehitasime sinna tellistest konstruktsioonid, panime söed hõõguma ja juba natukese aja pärast oli liha valmis mis valmis. Söega grillimine edenes kordi lihtsamalt kui puudega ise küpsetatult. Laiskuses peitus sel puhul kvaliteet, muidugi ka selles, et grillsöed on majale turvalisemad tuleohutuse seisukohalt.

Õhtul sõitsime rolluga tuule vihisedes Jahtklubisse. Seal oli koos linna väikekodanlik kõrgkiht. Tundsin seal end mõnusalt ja turvaliselt. Ükski joodik ei oksendanud kuhugi, koos olid toredad inimesed, mängiti head ja rahvalikku jaanimuusikat. Saime tantsu vihuda, reilander hakkab juba ikka käppa tulema. Võin enda üle uhke olla.

Täna aga oli spordipäev. Sõitsime rullide ja rattaga. Tuli kokku 20 km vorstipõletust keskmise kiirusega 22,5 km tunnis 😀

Sellega polnud päev veel läbi. Võtsin kätte ja hakkasin toataimi retsima, st neid muldama. Vedasin toakase õue ning temale jõrgnes kummipuu. Mõlemad, loodan, elavad ravikuuri kenasti üle. Mul oli hea meel nendega tegeleda. Iga teoloog peab käe ikka mulda panema, see on ajuvirgutusvõimlemise vahele tõeline kosutus. Iga kord, kui kodus käin, saab jälle miskit väikest tehtud. Kunagi tahaks koduse sauna korda teha. Igatsen sooja ja saun igatseb kindlasti meid 😛

Hääd jaani kõigile!!!

Pilte viimastest aegadest! Nu tundub, et õigeid pilte veel ei saanud, aga küll nad tulevad 🙂

Täna algas jaanipäev. Käisime Sindis ja Viiral jaanitulel. Jõime veidi õlut, tantsisime ning rääkisime purjus inimestega, lisaks loomulikult sõpradega. Võidelda tuli natuke ka joobes tülitajatega. Parim nali oli see, kui olime just ühest lahti saanud, tuli järgmine, soovides ühe mu sõpsi järgmine ohver olla 😀 Pidime end kõveraks naerma. Naersime siis ka 😛

Tänane päev oli juba enne seda täidetud lõkkega, lapsega, naeruga, jutuga jne. Enne seda lõpetas Matu kooli ning sai diplomid kätte. Oli padutihe üritus. Kohal oli mitusada sõpra, tuttavat, perekondi jne. Pärast seda sõime hiiglapitsa Steffanis. Siiamaani on see veel kõhus tunda. Krevetid ujuvad ringi. Aktus kestis tunde, mängiti hümni, marsse ning muid lugusid. Oli üks huvitav päev. Õlu oleks võinud joomata jääda 😀

Ahjaa…eile sõitsin rolleriga Tartust siia. Oli üks igavesti pikk sõit, kestis oma 5 ja natuke pealegi tundi. Sõitsin üle Tõrva, Karksi-Nuia jne. Oli ilus sõit. Esiteks tuleb rolleriga odavam kui bussiga, lisaks saab hingata värsket õhku, päriselt, kolmandaks näeb imeliselt palju. Neljandaks saab palvetada, on aega, saab mõelda mõtteid, käia söömas, olla. Jäin sõiduga rahule, kuid alati tuleb meeles pidada, et mootorrattaga olgu kindad alati kaasas, ning sinnajuurde on sobilikud, isegi suvel, soojad riided ning nii mõnegi peatusega tuleb kohvi tarbeks samuti arvestada.

Tänase päeva ülesanne oli leida kummikud ning minna SPA-sse. Mission completed 🙂

Käisime Tervises. Viibisime seal üle kolme tunni. Esimest korda elus olin jaapani vannis (40 kraadine vesi, kus peaks 20 minutit vastu pidama). Sellega ma päris hakkama ei saanud. Türgi saun oli samuti kogemist väärt. Tegemist on päris suure saunaga, jäi mulle mulje. Natuke kuumavõitu oli see ka. Imalisena jääb meelde suhteliselt vaikne keskkond ning sõbralik teenindus. Muljet avaldas ka kasutatav tehnika. Meile anti kiipkäevõrud, millele sai raha peale laadida, et miskit osta ning sel viisil saab sularahaga vees mängimist vältida. See mulle meeldis. Lapsi oli täna samuti vähe, pea pool tundi istusin infrapunasaunas. Nii palju pole juba pikalt higistanud. Lisaks sellele on SPA-s veel veemašaaz, aroomisaun, lugemisnurk ning palju täimi, minu meelest olid esindatud ka sinised käokingad, mis mind küll veidi imestama pani 😀 Jäin käiguga igati rahule. Arvan, et see koht sobib mulle isegi enam kui Terviseparadiis, hindki on samast klassist, mis ei käi ka üle jõu.

Pärnu on lihtsalt nii ilus – Sanatoorium Tervist tutvustav video!

Armas on see, et leidsin sellest videost oma endise klassijuhataja ning inglise keele õpetaja. Küllap töötab/töötas temagi seal 🙂

Pärast seda jahtisime kummikuid. Saidki jahitud. Nägin lapsepõlve sõbrannat, sain teada, et temagi elab Tartus ning töötab minust jalgrattaga kolme minuti kaugusel 😀 Seega… kordaläinud päev.

Homme aga kanuutama. Jalgade jaoks on kenasti kummikud olemas, nüüd tuleb vaid varuriided kilekotti ning mops kondoomi pakkida 😀 Mõnikord on kaitsevahenditest ka reaalselt kasu 😀

Pärast täit tööpäeva, st 9 tundi reisimist, jõudsin koju, st maandusin lumehange 😀 Reis möödus kenasti: bussid liikusid, Mona saatid mind bussijaamani.

Alati Eestisse jõudes tabab mind väike kultuurišokk: oma kohvrit läbi hangede vedades, inimeste riietust nähes, suhtumist, sellist omalaadset tagasihoidlikkust märgates. Alati võtab see mõne päeva, enne kui taastun ja jällegi kohanen.

Eile oli meil veel kena õhtusööma Stockis. Järasime kanu, avokaadosid, salatit ja minu kaasatoodud puuviljaveini. On hämmastav, et mul on 84-aastane sõbranna. Eilne ülejäänud päev kulus Stockholmis kondamisele: vaatasime üle Stocki sünagoogi, millele Mona mees oli kuju valmistanud, mehest, kes Vilniuse sünagoogist toora-rulle päästes oma elu tulele andis. Selle mehe kuju on nüüd igaveseks kivvi raiutud. Lisaks vaatasime ka teisi kujusid. Sensatsioonilisem neist oli kuju ühes konservatiivses linnajaos niasest ja mehest. See tekitas 70-ndate lõpul hiiglaslikke poleemikalaineid, kuna tegemist on veidi sümboolsete kujudega ning kujuga mehest ja naisest. Suurte demonstratsioonide tulemusena siiski kuju võitis. Tegin kujudest ka paar jäädvustust.

Ajasin jalga oma uued ratturipüksid, kiivri, mille venna mulle annetas. Ta ise sai uue kiivri, Eesti meistri endise 😀 Ei tia, kas see kiirendab ta sõitu ka 🙂 Riided seljas, pakkisin asjad, tõmbasin kuurist välja venna ratta ning panin ajama, muideks vihmapilvedega võidu. Mina võitsin. Päris kätte nad mind ei saanudki. Kokku tilkus mingi 40 km sõitu, sellist parajas tempos. Kokku kulus kaks tundi ja 2 Fat Burneri jooki 😀 Energia kohe tuli.

Õhtuks kutsusid lapsepõlvesõbrad grillima. Mõned asjad ei muutu. Arutlesin paar päeva tagasi oma sideme üle Pärnuga. Side on olemas.

Selliseid trikke ma ei teinud, kuid tunne oli lähedane.

detsember 2017
E T K N R L P
« mai    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Liitu 3 teise tellijaga

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,723 hits