You are currently browsing the tag archive for the ‘ooper’ tag.

Täna oli oodatust kordi parem päev. On külmetus mind tabanud. Vaatamata sellele suutsime kirikus enam-vähem korralikult esineda, laulda. Meil oli täna ematenor lauljaks, mis tõi mind tagasi mõtte juurde, et mehi tuleb enam kaasata. Läksingi isiklikult ühe bioloogia prof-i juurde, kellest teadsin, et ta hästi laulab ja küsisin, et ehk soovib ta meiega ühineda. Nagu kõik meie mehed, üritab ta kohale jõuda vaid pühapäeviti ja sellest ka täiesti piisab. Pühapäev ongi täiskoosseisu laulupäev ja ühtlasi ka meeste laulupäev. Seega oli ta sellega nõus. Mul on hea meel. Samuti sain nõusse ka inimese, kes seisis bioloogi kõrval – füüsiku, samuti professori. Meil vaikselt kujuneb välja selline akadeemikute koorimoodustis.

Seejärel oli jumalateenistusega ühel pool. Otsustasime Verena ja K-ga Gen-Klubisse minna. Kuna ta on pühapäev ainult mõnikord avatud, siis meil seekord ei vedanud. Ei juhtunud olema see mõnikord. Ka Werner oli täis, samuti Crepp. Lõpuks jõudsime Suudlevatesse Tudengitesse, kus oli suhteliselt rahulik. Nojah, olid ju kõik neis teistes kohvikutes Tegelikult jagus rahvast kõikjale. Rääkisime mitu tundi jutukest, pidasime plaani väärtfilme vaatama minna. Teemasid jagus kauemaks ja päikegi oli heledalt kumamas.

Seejärel kimasin koju ning üritasin kadunud ööd tasa magada. Ei õnnestunudki. Tee viis Väikesesse Vanemuisesse, kus täna näidati “Noore Wertheri kannatusi” Ei olnudki Wagner, hoopis Massenet ja oli samamoodi hiilgav. Jäin rahule. Natuke tugev oli kohati kogu see teos. Oleks soovinus suuremat distantsi. Laul oli minu jaoks teostatud lihtsalt hiilgavalt. Kõige enam meeldis peategelase tenoripartii. Samuti helisesid lihtsalt taevalikult lapsed oma armsa prantsuse keelega.

Täna oli värviküllane päev. Toimumas on Hugo Leppnurme päevad Tartus. Täna oli kusjuures tema sünniaastapäev. Oli koraalide õhtu, millest tohtisime Jaani kerko kooriga osa võtta. Laulud said pika treimise peale ikka ilusamaks ja ilusamaks. Oli suur nauding neid laulda. Atlan Karp toetas, ehk isegi kandis, meid oma võimsa häälega ühe laulu esitamisel. Tema bassisoolode ajal terve koor nurrus, mina igal juhul 😀 Kokku esitasime kaheksa laulu, kohal olid päris paljud Tartu papid, lausa kuus tükki, kui mu mälu mind ei peta. See kontsert oli omamoodi poolik tööpäev, kuna kokku sai lauldud oma neli tunnikest. Mulle meeldib meie koori koosseis, tore on nende inimestega koos laulda, igavust ei saa igal juhul üldse kurta.

Seoses Atlaniga ning ühe teise ooperilauljaga ostsin enesele varajaselt hilise sünnipäevakingituse: nimelt muretsesin ooperipiletid 9. novembriks Sadamateatrisse. Ka eile esitasime usupuhastuspüha puhul samu koraale. Tabasin end ühtäkki mõttelt, et tahaksin väga ooperisse.

Lisaks sain täna Rootsist ühe ülimalt huvitava telefonikõne – Monalt. Olin talle mobiiltelefoni oma numbri salvestanud. Ta arvas, et helistasin talle. Saime juhuse tahtel meeldivalt mõtteid vahetada.

Selle nädala palveteemaks on Jaani kiriku noortetöö ja piiblitunnid, millest veidi puudust tunnen 🙂 Lisaks võib Tartu Peetri kogudusele annetusi teha, et nad võiksid enesele uued punased altarikatted muretseda. Vanad on nimelt paranduses ja kaua sa neid ikka parandad. Usupuhastuspüha liturgiline värv on teatavasti punane.

Ahjaa, üks armas tädi kiitis täna ühe laulu järel, et ma olevat seda kenasti esitanud, armas, siis ehk on harjutustest n-ö sabale ka kasu olnud, ehk siis laulmise kogemusest, aastatepikkusest treeningust. Treening on aga neile, kes harjutamist vajavad, see selgus samuti täna.

Meie organistil Elkel oli muide Hugo Leppnurmega päris põgusalt kokkupuuteid. Ühte värvikamat neist jagas ta meiegagi. Nimelt pärast üht kontserti ootas Leppnurm teda ning ütles: “Võtme toorik on juba valmis, aga sakid veel puuduvad.” Minu meelest on Elkest saanud päris tubli organist. Tänagi oli tema vahemänge ja ülejäänud muusikalist teostust ülimalt tore kuulata. Sain tõelise kogemuse. Sedagi õppisin täna, et eks see terve elu ole omal viisil võtmesakkide lihvimine. Edu meile!

Reis sai läbi, on aeg jõuda tagasi, siiamaani jõuan, harjun kodusustega.

Stockholmis rääkisime Monaga, käisime ooperis Puccini Madam Butterfly’d vaatamas. Pärast elu saarel oli see märk tagasipöördumisest tsivilisatsiooni. Nauding oli täielik, vaatamata sellele, et ooper oli tõlgitud rootsi keelde. Õhtul pidasime veel samateemalist seminari. Siiamaani jääb selgusetuks, kuidas meespeategelane oma naisega teiskordselt Jaapanisse sattus, kuid ehk see, kes libretto ükskord kirja pani, seda ehk ka teab. Käisime ka pikkadel jalutuskäikudel: ümber järvede ja kohvikuisse, Kõrgemasse Kunstikooli Stockis, kus ka Mona ükskord oma leiba teenis.

Pääle selle õnnestus šokk saada sellest, kui palju on ses suures linnas inimesi kogunenud. Nii palju rahvusi, inimmassid tormlemas, ära väsitas kohe. Mona saatis meid lausa sadamasse välja. Suur tänu talle selle eest. Ka elu laevas oli omajagu täis põnevust. Kohtusime ühe armsa eestlasega, kellega pärast sain muuseas ka kodutreppi. Ta rääkis oma kogemustest Norras, sealsetest sündmustest, erinevast ilmastikust. Lisaks sain tema blogi aadressigi. Lisaks pajatas ta oma kogemustest mäesuusatamisel ja muus.

Avastasin enda jaoks ka ühe armsa toidutare Tallinn-Tartu mnt-lt. Seal sain oma esimese seekordse siinviibimise seljanka 😛 Tere tulemast Eestisse! 😛

Aga veel natuke videosid kogetust:

Kõigepealt Butterfly, seejärel paar naljakamat videot tänapäevasest juudikultuurist ning konkreetsemalt konservatiivsetematelt juutidelt.

Jällegi lahatakse päevalehtedes skandaalseid seiku kirikust. Kurb, lihtsalt kurb, et sellised asjad juhtuvad, mida täna prooviti sellisel viisil kajasrada.

Fakt on, et kirikus leidub igasugu inimesi, nagu igal pool. Kui tegemist leitakse olevat ahistamisega, siis peavad sellele järgnema ka vastavad tagajärjed.

Paraku olen minagi kuulnud mõnda seika, mis tuntud kirikutegelast just parimas valguses ei kajasta, samuti sarnasest valdkonnast.

Kõige enam on mul kahju Ritsbeki perekonnast ja tolle võimaliku ohvri edasisest käekäigust. Loodan südamest, et tolle naise süda leiab tasakaalu ja rahu ning iga järgneva päevaga enam kindlust.

Muidu oli äärmiselt meeldiv päev. Käisin külas mind eelmisel aastal võõrustanud perekonnal. Mängisime veidi lastega, sõin nende pool ka õhtust. Kui võimalus avaneb, kavatsen nendega koos ooperisse minna.

Täna saime ka vee tagasi. Seega on maja saavutanud taaskord normaalseisu.

Ooper on vaadatet, õhtu ilusalt möödas. Ooper oli super-hästi lavastatud minu arvates, ka lauludel polnud viga. Nõiast aga on loomulikult kahju, kuna ta visati lihtsalt ahju. Ooperis kasutati palju rahvapärast laulu ning lisaks oli see ka saksa keeles. See on esimene ooper üldse, mida saksa keeles kuulsin 🙂

Kuulsin, et selle muinasjutu aluseks olevat olnud üks tõestisündinud lugu Prantsusmaalt. Nimelt elanud metsas pagar, kes omandanud kogemused kõrgema klassi juures. Tal oli üks suurepärane meekoogiretsept. Lähedalolevas linnakeses olid samuti pagarid. Mõned neist kadestasid metsapagari hästiminevaid meekooke. Seega läksid nad metsa, lõid pagari maha, kuid retsepti siiski ei leidnud.

Too teadlane aga olevat selle maja leidnud ning kuskilt peidikust ka vastava retsepti. Jah, ja ahjust avastas ta skeleti. Igal juhul võib siin märgata hämmastavat detektiivitööd, kas lugu ennast uskuda või mitte.

Õhtul sõime lammast neljanda advendi puhul. Lauas oli 13 inimest. Ma lihtsalt armastan seda ühikat. See on vastuvaidlematult parim saksa ühikas, kus olen elanud. Pärast sõime veel usinasti jäätist marjade ja šokolaadiga ning poolhullud püromaanid, st meie, oleks pea-aegu köögi maha põletanud küünaldega mängides ja üksteisele tuhaga nägusid maalides.

Kujutan praegugi ette, kuidas Mirjam oma toas magades ikka veel näos tuhast naerunägu kannab 😀

 ABENDSEGEN – Gute Nacht!

august 2017
E T K N R L P
« mai    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,414 hits