You are currently browsing the tag archive for the ‘lumi’ tag.

Oli imekena päev, lisaks laadisin just pildid omale masinasse. Ka naaber sai kogemata palli otsas peale klõpsutatud.

Täna ärkasin enda jaoks üsna vara, st kella kümnest olin juba riides ning tegudevalmis, tõttasin kerkosse. Meil on uus kirikumuusik. Olen temaga väga rahul. Täna esines uus koor koos pastoritega Elke omakirjutet lauludega. Tundisin igal juhul, et teenistuse muusikaline pool kõnetas mind. Seejärel hakkas Urmas jutlust pidama ning see oli lihtsalt pärl, suur ja särav sillerdav vaimne pärl. Jutlus algas päevapoliitikast, puudutas sujuvalt kirjandust, eksegeesi. Olin kui säraküünal, kui jutluse olin endasse lasknud imbuda. Küllap avaldas mõju lisaks ka see, et pole ju üle pika aja eestikeelset jutlust kuulnud. Nüüd oli selleks hea võimalus. Pääle üritust ja ilusat muusikat, armulauda jäime kokku veel kohvilauda. Saime veel omavahel rääkida, mõned veel kuulmata lood jõudsid samuti minuni. Hiljem tõi Urmas mind koju, mind ja paar Eestisse-jõudnud pakki Kielist. Nüüd olen jälle n-ö ühes tükis.

Mõni tund hiljem rändasin Sirgiga Prismasse toidu järele. Päris rikkalik saak oli. Tähistasime poerünnakut nuudlitega, kuhu loomulikult lisandus hakkliha-ananassi-tomati-koorekaste. Natuke on sellest veel järel, nii et rünnakule. Järgmine laupäev saab sauna, seegi on uudis, väga meeldiv uudis peale kauba.

Teise poole päevast koristasin, vaatasin öökullimultikat 😀 ning otsisin kadunukest tõendit ühes seminaris viibimise kohta. Ei leidnudki, kuid leidsin oma õppejõu meiliaadressi, nii et on lootust ehk mingi tõend saada, mis olukorra lahendab. Õppeleping on vähemalt olemas.

Loomulikult pakkisin lahti ka raamatud, riiulid said jällegi täiendust. Pakist koorus lahti ka kalakujuline vannimatt, seegi sai ära pestud ning oma kohale seatud. Seega on meil järgmine ühiselamule võimalik koduloom – vannimatist kala.

 

 

Advertisements

Väike viide Eesti Kirikule:

Piiblitõlgendamise lühilugu Urmas Nõmmikult

Päris kena lugemine Urmas Nõmmikult, mis ehk aitab Piibli tõlgendamise suhtes enam austust üles näidata.

Muidu oli täna tõeliselt kena päev – sadas üle pika aja paksu ja mõnusat lund, mille kohalikud päkapikud ära koristasid. Kui mina alla õue saabusin, oli lumi juba lännu.

Täna pidasime sel aastal viimast korda evangeelset missat. Minu meelest oli vapustav. Meid oli suhteliselt vähe, kuid Jumalat oli selgelt tunda ja ka inimlikku lähedust. Laulda oli sel korral eriti mõnus. Parim tundus see, et neil, kes täna olid vaevaks võtnud end kohale vedada, on laulmine tõeliselt südames.

Muhedana tundus seegi, et mu jalgratas muutus öö jooksul lumememmeks – st ta oli üleni lumega kaetud, justkui varjunud vaiba alla. Ka kuuri alla lükkasin veel lumivalge ratta. Ratta tavaline värvus on muidu ikka must olnud 😀

Homme vesper (gregoriaani vormis õhtupalvus) ning seejärel iganädalane gregoriaaniproov. Jõuluperiood hakkab lähenema, seega ka kontserdid ja muu taoline. Lõpuks peaks ka kätte võtma ning Erfurti helistama. Tahaks ikka paariks nädalaks oma lemmikkloostrisse minna, veidi laulda ja palveleda, tööd rügada, ehk Martin Lutheri poolt sisseõnnistet kellagi tõmmata 🙂

Täna tekkis küsimus: KAS MARTIN LUTHER JÄI ELU LÕPUNI KATOLIIKLASEKS?

Lumi on maas. Täna sadas pea 20 cm villast vatti, sellist valgekoelist.

Oli tihe päev. Helerin naases kodurandadesse, esialgu küll aga hoopis siinsesse päälinna.

Bussiliiklus oli hommikul täiesti konarlik, tegelikult terve päeva. Just hetk pärast seda, kui sõbranna lumetormi sööstis oma punase kohvriga, teatas teine naaber, et bussiliiklus on siinsel liinil peatatud lumeolude tõttu…Oeh…oli mu esimene mõte. Saatsin kiirels sõnumi sisuga: “Jookse elu eest! Bussid ei liigu!” Ma loodan, et ta siis jooksis.

Pärast seda hommikust rallit selgus, et külm vesi oli haihtunud. Tüübid koorisid meie väikesel majal katuse maha ja asendasid selle plastikuga, mis lume all võib puruneda. See saksa tarkus jäi mulle saladuslikuks, miks enne lumetormi on vaja katust ahetada, kuid selleaga asi ei piirdunud. Tolle toreda kile all plahvatas külmaveetoru. Õnneks oli asi paari tunni pärast likvideeritud.

Järgnevalt kutsus naaber mind lund ajama…see oli alles hää töö. Asusime usinasti rügama, pea kaks tundi sai täis. Kasutegur oli küll paraku väike, sest lumepilv ei otsustanud mitte tühjaks saada, vaid puistas aga edasi seda valgekoelist ollust.

Ühel hetkel viskas mul üle, lund loomulikult ja asusin loengusse teele. Jõudsin 10-minutilise hilinemisega, kuid see oli kõigile mõistetav, bussid liikusid kui teod, seega polnud midagi parata, ning jalgrattaga ei riskinud samuti enam teele minna – ühest hangest teise, nagu Emps mainis, oleks mu reis kulgenud.

Loengus oleks magama jäänud, ei mitte igavusest, unekest sai veidi vähe. Rüüpasin suure tassi kohmi ja otsustasin pärast pikka kõhklust siiski missale minna. Tundub, et samalaadsed kõhklused olid teistelgi. Külalisi oli meil täna vaid paar, kuid üritus iseenesest väga ilus.

Teised läksid veel kuhugi istuma, mina aga koju koti pääle. Nüüd aga on uni lännu 🙂

Viimased päevad on muhedad olnud. Eile käisime kontserdil. Kavas oli jazz ja hip-hop elementidega folk Inglismaalt. Muhedal kombel oli meid tol hetkel neli eestlast, lausa eesti laud ja paar külalist ka loomulikult.

Enne kontserti käisime veel zoloogiamuuseumis. Eetris olid suured luud ja nende kõrval ka armsad luud ning mõned topised. Dinod olid puhkusel, kuid see-eest Papua Uus Guinea täiesti esil oma toredate maskide ning jumalakujudega. Keegi vennike oli oma kolbagi näitusele ära kaotanud. Tegemist oli küllap surimaskiga. Suurim leid oli sinivaala ja muude vaalade uhked skeletid.

Teisipäeva õhtul oli suurem kohtumine eestlastega. Neid siin omajagu. Samad kujud figureerisid ka eilsel kontserdil.

Homme kavas kuus üritust, millest reaalselt osa võtan ehk kolmest: uisutamine, a capella kontsert ning rahvusvaheliste tudengite jõuluoleng (näeb vanu karvikuid ja saab meeldiva hinnaga ooperipileti, kuhu tuleb end aegsasti kirja panna). Kavast jääb välja teaduskonna advendiüritus, kellegi sünnipäev ning gregoriaanika. Õnneks selgus õhtul, et gregoriaan poleks lumeoludest lähtuvalt igal juhul toimunud.

Lisaks rääkisime täna pikemalt homoseksuaalsusest. Üks mu sõber jagas oma kogemusi ja muljeid. Küsisin, et millal ta avastas, et talle mehed sümpatiseerivad. Vastus oli pisut üllatav, kuna ta nentis, et juba suhteliselt väikese lapsena olid asjad tema jaoks selged, st eelpuberteedis. See natuke tõepoolest üllatas mind. Aga paljud homod on head sõbrad, see tõdemus kinnitus veelkord. Neile jääb nende mees-olemine, kuid tihti tundub nende tundlikkus olema veidi kõrgemal tasemel. Mingil tasandil on nende pilt kuidagi laiem. Naistele on sõprussuhetes ka selles suhtes homoseksuaalidega eeliseid, kuna neil meestel puudub meie suhtes seksuaalne huvi, seega pole sõprusel selliseid traditsioonilisi seksuaalseid takistusi. Seega saab sel viisil naine olles omalaadse avatud pildi meeste maailma. Selline tõdemus tänasest päevast. Mjah, aga kui mõni homo ei oleks homo, sööks ta elusalt (heas mõttes loomulikult) 😀

detsember 2017
E T K N R L P
« mai    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Liitu 3 teise tellijaga

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,722 hits