You are currently browsing the tag archive for the ‘koolipraktika’ tag.

Koolipraktika tunniandmis-vaatlemisosaga on sedapuhku ühelpool. On jäänud veel kirjutada kokkuvõtted, kommentaarid, analüüsid. Nende tegemiseks ja õpetajate hinnangute kogumiseks aega veel mõned nädalakesed on, kuid varsti tuleks siiski algust teha. Treffneris kavatsen anda veel ka mõned tunnid kümnendikega, see oleks õpetaja arvates mulle väljakutseks.

Täna on mu naabril sünnipäev – palju õnne talle. Sel nädalal abielluvad Maire ja Miika 🙂 Paari päeva pärast, täpsemalt juba homme tuleb Karvik Eestisse kaheks nädalaks. Olen juba õige elevil 😛 Saab koos reisida, kino, veeparke, lähedust, Carmi naabrust 😀

Nädalavahetusel käisin kodus-kodus. Seekord oli sääl päris vahva. Vaatasin vanematele auto välja 🙂 – saab olema selline väike Mercedes Benz A140. Pidin end autoilma kiirelt kenasti sisse sööma. 3-4-tunniga oli sobiv auto leitud, loomulikult Saksamaalt ja loomulikult sobiva hinnaga.

Täna käisime vennaga Jaanis. Külastasime esimest leeritundi. Meil on nimelt mentorite projekt teoksil, kus vanad koguduseliikmed uutele nõu annavad, neid vajadusel edasi suunavad, või kellel saab pärast teenistust lihtsalt varrukast kinni haarata ja koos kohvilauale kulgeda. Urmaselt kuulsime ka Jaani kiriku ajaloost, ühinemisest Ülikooli Kogudusega, sellest, kuidas terrakota-kujud meile said 14. sajandist ning samuti sellest, et esimene kirik oli selle koha peal juba enne ristisõdijaid. Nii sai Matu ka targemaks.

Täna on ju lisaks ka vastlapäev. Kassitoomel sai käidud liugu laskmas, leidsime sealt Liisa ja veel paar tuttavat nägu. Liug tuli meeldivalt pikk. Pärast sai paar kuklitki veel ostetud. Lisaks oli hää see, et vend vedas mind terve päeva jala mööda linna ringi. Nii võib veel vormi saada ja puha.

Koolipraktikat olen aga nautinud. Oeh, jään lapsukesi igatsema, midagi pole teha. Süda läheb kohe soojaks, kui neile mõtlen. Loomulikult juhtus nii seda kui teist, ette tuli viperusi, ühe korra saabusin kooli tund hiljem, kuna tunniplaanil õnnestus kuidagi nihkesse minna, kuid õppisin palju ja kindlasti olen nüüd koolis veelgi enesekindlam. Kõige vahvam on see, et lapsed tõesti tunnevad asjade vastu huvi ja nii tore on neile uusi asju teadvustada.

HEtk tagasi lugesin projektist, mis plastikpudelite abil valgustab slummide pimedaid ruume – imeline. Ainult vett, veidi kloori ja päikesevalguses on helendamine tagatud 🙂 Selle tahaks isegi järele proovida 😛

Maailma valgus

Advertisements

Kuulasin just ühte videot, mis meenutab patuse palvet Jumala poole:

Täna sai ühte tundi jälgitud. Mulle hakkavad 8-ndikud juba päris meeldima. Loodan, et suudan neile tunde andes sama adekvaatselt reageerida kui nende praegune õpetaja.

Eile oli mul pikem vestlus ühe vana sõbraga. Ta on veidi muutunud, küllap oma ameti tõttu. Või see tundub mulle lihtsalt sedamoodi.

Kolmapäev läheneb ja asjad on enam-vähem korraldet. Loodame parimat ja ootame lihtsalt kena aega.

Leidsin ühe omamoodi Jeesus-elementidega video Nightwish’ilt:

Sai see katastrooffilm ära vaadatud. Oli üks ilusamaid filme, mis ma viimasel ajal näinud olen. Samas, ühel kriitikul oli sügavalt õigus, et eriti mugav seda filmi vaadata pole. Film räägib kahest õesti, kellest ühel on sügavaloomuline depressioon. Tegelikult räägib film ka režissöörist, keda ennast vaevab depressioon. Filmis on ka teine õde, kes esimese õe eest hoolt kannab. Film algab pulmast, mille lahutus tuleb varem kui oodata võib. Õdede vahel on samuti natuke pingelised suhted. Õe mees on astronoom ning maale ligineb planeet. Kas planeet sõidab maale sisse, näitab film. Jääb palju lahenduseta küsimusi. Nt on filmis hobused, keda mõlemad õed väha armastavad, kuid samas keda depriõde vahetevahel suhteliselt ebainimlikult piitsutab. See hobune ei ole nõus nimelt ühest sillast üle sõitma, kuhu nad õega alati ratsutavad.  Mees on alguses tugev ja kuna teadlased ennustavad, et planeet siiski möödub maast, on ta rahulik. Rahu ei kesta aga kaua, sest paraku pole teadus alati tõsikindel. Kaks naist arenevad filmi jooksul, kujunevad, samuti õemees ning poeg. Ebatraditsioonilisus iseloomustab teost tervikuna, ootamatused ning kohatine mõistetamatus, salapära. Kuid see on kindlasti vaatamist väärt.

Lisaks andsin oma ESIMESE üldhariduskooli tunni. Läks kenasti, ütleksin. Rääkimine pakub mulle rõõmu ning tähelepanu vastu pole mul samuti midagi. Selles plaanis sobib mulle õpetajatöö hästi. Õpilasedki võtsid meid hästi vastu. Vesteldi küll veidi omavahel, kuid siingi võis põhjus olla see, et teemade arutlemiseks jäi veidi vähe aega. Samuti kiitus Treffneri koolile, kuna sealsete õpilastega on lausa rõõm koostööd teha.

Lisaks sellele loen musketäride lugu edasi. On võimalik aru saada, miks on tegemist klassikaga. Meeldib ta mullegi, ehkki nii mõnigi tegelane ehk natuke üheülbaline tundub, veidi karikatuurne, aga mis teha.

Hetk tagasi saabusin kinost, seekord vaatamast tai filmi “Igavik” eelmisest aastast. Oli kulgev film. Film tõmbas endasse ja kõik kuidagi aeglustus. Seal leidus teatavat õrnust, teistsugusust. Siiski oli mul esimesest kaadrist väga raske aru saada, et mees võrriga oli tegelikult vaim, kes otsis oma maja. Väljenduskeel oleks võinud ehk natuke parem olla. Samuti jäi mulle veidi segaseks lõpp, kus äsja mehe kaotanud naine oma tütre ja pojaga rääkis. Ei taibanud, kas tegemist on tema mehe või pojaga 😀 Tagamt oli seda ka raske aru saada, sest just sealt poolt oli filmitud. Aga too hellus jääb pikalt pidama ning kokkuhoidmise tunne. Tõeline armastus on olemas…

On olnud tihedad päevad. Pühapäeva pühitsesin kohe kahe jumalateenistusega. Hommik algas virgutuslaulmisega, seega kooriprooviga. Kusjuures rollu töötab jällegi kenasti, naelkummid kenasti nagisevad. Jõudsin mõnusalt oma sihtpunkti – Jaani kerkosse. Pärast laulu oli jumalateenistus. Sedakorda teenisid väikesed jõnglased lauluga kaasa. Tähistasime ju ka isadepäeva. Pärast, nagu alati, sai veel vestlust aretatud kohvitassi ümber. Enne teenistust jätkus samuti juttu kauemaks. Rääkisime piibligrupist ning selle vajalikkusest Jaani koguduses. Urmas andis soovituse, et läheksin n-ö luurele, st pinda sondeerima, et teada saada, kas asjahuvilisi ka piibligrupi tarbeks oleks. Mõte tekkis, et võiks leerilapsed soovituslikus korras samuti Piiblit uurima saata, siit saaksid nad kogemuse ja ühtlasi harjumuse toda suursugust raamatut lugeda. Seda mõtet tuleb meeles hoida, samuti saaks piibligruppi kasutada ka noortetöö osana.

Sellega polnud päev veel sugugi läbi. Edasi viis tee toomamissale. Sai laulda, lugeda, palvetada, mediteerida, süüa jällegi ning teed rüübata. Esimest korda sõin šokolaadikooki hapukapsaga ja ei kahetse 😀

Tänane päev oli samuti kenasti täidetud. Hommik algas minu jaoks väga vara, nimelt kell 8. Sõitsin silmakliinikusse laserravile. See läks imeliselt, ehkki aeg venis ja venis. Sealt väljusin kena sisalikupilguga, ühe silma pupill megasuur ja teine megaväike 😀 Kell pool 12 sain lõpuks tulema, et suure kimaga Treffnerisse sõita, kõigepealt sööma ja seejärel reedest tundi läbi arutama. Põhimõtteliselt sellega tegelesingi ülejäänud päeva. Võtsin esimese kontakti ka Katoliku kooliga. Praktika, oo praktika, vaikselt saad sa vedama 😀

Siin üks tore video:

oktoober 2017
E T K N R L P
« mai    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,575 hits