You are currently browsing the tag archive for the ‘kirikumuusika’ tag.

Oli imekena päev, lisaks laadisin just pildid omale masinasse. Ka naaber sai kogemata palli otsas peale klõpsutatud.

Täna ärkasin enda jaoks üsna vara, st kella kümnest olin juba riides ning tegudevalmis, tõttasin kerkosse. Meil on uus kirikumuusik. Olen temaga väga rahul. Täna esines uus koor koos pastoritega Elke omakirjutet lauludega. Tundisin igal juhul, et teenistuse muusikaline pool kõnetas mind. Seejärel hakkas Urmas jutlust pidama ning see oli lihtsalt pärl, suur ja särav sillerdav vaimne pärl. Jutlus algas päevapoliitikast, puudutas sujuvalt kirjandust, eksegeesi. Olin kui säraküünal, kui jutluse olin endasse lasknud imbuda. Küllap avaldas mõju lisaks ka see, et pole ju üle pika aja eestikeelset jutlust kuulnud. Nüüd oli selleks hea võimalus. Pääle üritust ja ilusat muusikat, armulauda jäime kokku veel kohvilauda. Saime veel omavahel rääkida, mõned veel kuulmata lood jõudsid samuti minuni. Hiljem tõi Urmas mind koju, mind ja paar Eestisse-jõudnud pakki Kielist. Nüüd olen jälle n-ö ühes tükis.

Mõni tund hiljem rändasin Sirgiga Prismasse toidu järele. Päris rikkalik saak oli. Tähistasime poerünnakut nuudlitega, kuhu loomulikult lisandus hakkliha-ananassi-tomati-koorekaste. Natuke on sellest veel järel, nii et rünnakule. Järgmine laupäev saab sauna, seegi on uudis, väga meeldiv uudis peale kauba.

Teise poole päevast koristasin, vaatasin öökullimultikat 😀 ning otsisin kadunukest tõendit ühes seminaris viibimise kohta. Ei leidnudki, kuid leidsin oma õppejõu meiliaadressi, nii et on lootust ehk mingi tõend saada, mis olukorra lahendab. Õppeleping on vähemalt olemas.

Loomulikult pakkisin lahti ka raamatud, riiulid said jällegi täiendust. Pakist koorus lahti ka kalakujuline vannimatt, seegi sai ära pestud ning oma kohale seatud. Seega on meil järgmine ühiselamule võimalik koduloom – vannimatist kala.

 

 

Advertisements

Pidasime jaanivesprit Jaani-kerkos. Pärast liturgilist gregoriaanipalvust asus meiega vestlusse naine, keda palvus oli kõnetanud. Ta olevat tänavalt laulu kuulnud ja astus kirikusse sisse. Teemaks sai teoloogia. Meid oli kolm, kõik teoloogid, ning tema. Ta üritas meid usule tuua, seletades meile väärtuslikust ajakasutusest ning sellest, et tal olevat tunnetus asjade halva käigu kohta. Sellepeale ta küsis: “Mis te arvate, kui kaua see maailm veel kestab?” Ei osanud kohe midagi kosta. Sellepeale nentisime, Piiblikohtadele toetudes, et inimtunnetus pole täielik ning palvetamisega on võimalik ka see, et Jumal asjade käiku muudab ning et tulevik ei saa kunagi olla igavene, kindel ja et meie elu ongi rajatud teisele alusele. Saame anda vaid endast parima nii käitumises, tegudes ning Jeesus on meile juba poolele teele vastu tulnud, nagu Kalle nentis. Sellega vestlus ka lõppes ning naine läks küllap rahulikuma meelega kirikust ukse poole. Oma visioonide kirjeldamiseni ta aga ei jõudnudki. Kartsime vargsi, et too isik esindab muuseas ka New Age’i vaateid. Igal juhul oli hää meel, et keegi meie hinge pärast muret tundis ning suur rõõm, et kirikurottide jaanipalve võib kedagi sellisel viisil kõnetada 😀

Päev oli tegelikult töine. Valvasin kirikut, et teine käest ära ei jookseks ning õhtu veetsin laua taga koolitöödega tegeledes. Tekst saab üha selgemaks ning selgemaks. Kirikus toimus veel teisigi teoloogilisi arutelusid. See on see asi, kui kolm teoloogi ühes kohas töötavad. Rääkisime kirikulauludest ning eestikeelsetest tõlgetest, mis paraku mõnikord jätavad mulje, nagu oleks tõlkimine toimunud tööloomadele, ilusad saksa laulud on tihti sedavõrd ära köndistatud, et pole siis ime, et inimesed ei soovi kirikusse tulla. Ka teoloogiliselt on mõnede laulude tõlkimine läinud algsega võrreldes metsa suunas. Lauluraamatu tõlked vajaksid tõsist parandustööd, nii sõnade kui viiside osas.

Vaadake, mis muudatusi on nt sisse viidud viimasesse salmi:

Sel nädalal on meil kavas iga päev korraldada Jaanis vähemalt kaks palvust päevas, kell 18 on üks kindel aeg ning teine varieerub veel. Täna saab see olema kell 14.00 Tartu Jaani Kirikus.

Päeva naljad on päev ära söönud. Kell on 5 hommikul. Naljad tulid meelde. Kalle käis kiriku juurest puuslikke ära korjamas, loomulikult pidas ta silmas puust viiteid kerkosse ning poodi. Aga see kõlab alati nii naljakalt, kui ta neid puuslikeks nimetab.

Jumalik. Sellest võiks pikemalt kirjutada. Ilus oli – loodus, palvused, inimesed, vennad ning nende mõttemaailma pisut lähemalt tundma saada.

Kohtusin paljude inimestega. See oli vast suurim hüve ja kogemus, mille reisilt kaasa võtsin.

Pildid kogu reisist peaksid laekuma juba õige pea.

Taizest jäid enim meelde palvused, piibli wok-shop´id ning Oyak, samuti ka kohviaparaat, mille külge lausa naaldusin. Kokku olid tulnud oma 4000 inimest, kes kohati isegi kirikusse ära eimahtunud. Kirik üllatab seal meeldivalt kõva põrandaga, toolid puuduvad. See on omamoodi ka lahe, kuid nädalaga jäävad lihased ja muu ikka reaalselt kangeks.

Parim osa Taizest oli ka eesti kontaktvend Matthiew´lt munkade ajaloo uurimine. Tuli välja, et tegemist on kaasajastatud benediktiinlastega. Temalt võtsin kodustele kaasa ka palju tervitusi.

Kohalik loodus on samuti jumalik, käigud väikestesse romaanistiilis kirikuisse, elu aasadel, vesi, hobesed, lambad ning laamad 😀

Ehk just oma juurte tõttu meeldivad mulle ülimalt ka Taize laulud. Meditatiivsus, lihtsus, pühendumus – kolm iseloomustavad neid laulukesi kõige paremini.

Puhka rahus,Vend Roger!

oktoober 2017
E T K N R L P
« mai    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,576 hits