You are currently browsing the tag archive for the ‘jõulud’ tag.

Saabusime oma tavaliselt jõulureisilt Karviku vanemate juurde tagasi.

Läbisime kolm riiki, alustasime ja lõpetasime Eestis.

Kõigepealt sõitsime bussiga Riiga, kus mõnusalt lennujaamas sai magatud. Lennuk läks alles pärastlõunal, kohal olime juba varahommikul. Tundus mugavam teele asuda öise bussiga, muidu oleksime pidanud umbes kell 6 hommikul teele asuma või Pärnust läbi sõitma. Lennujaamas lesida oli mõnus, lugesime raamatuid, vaatlesime inimesi jne.

Esimene maandumine oli Bremenis, kust sõit kulges Hamburgi. Seal veetsime kolm päeva. Eelmisel aastal käisin seal jõuluõhtu peateenistusel, kuhu seekord ei jõudnud. Eelmisest aastast jäi teenistusest meelde see, kui igav see oli. Kestis ta umbes pool tundi, jutlus oli allpool keskmist, jutustati üks lugu sipelgatest ja eriliselt tuumakas jutluse sõnum ei tundunud. Seekord otsustasin südaöise teenistuse kasuks. Pastor oli kusjuures sama. Ööteenistus oli peateenistusega võrreldes vapustavalt hea, kohal oli koor, lauldi ka psalme, jutlus oli samuti tasemel, kogudus laulis alati kaasa ning tundis liturgiat. Tundsin end täielikult kodus. Eks siin ole mõtlemiskoht jõulujumalateenistuse korraldajatele, et see inimesi ka kõnetaks. Samas peavadki suured teenistused kõigile mõistetavad olema ning ehk ei saa eriliselt tummised olla. Samas ei tohi need teenistused olla ka lahjad. Eks seal tuleb kompromiss leida sisu ja vormi vahel, et peateenistuste sisukus säiluks.

Hamburgi paljude jõululemmik on raklett – grillseadeldis minipannidega, kus saab erinevaid asju küpsetada. See oli meilgi menüüs. Saksalikud vorstid, mais, kalapulgad, kurgid ja palju juustu, kõik sai ära proovitud.

Pärast seda võtsime suuna juba Frankfurti, K isa poole. Seal on alati peateemaks lauamängud, pitsa, natuke sauna ja kohvimasin, mis kunagi kohvikeetmist ei lõpeta. Lauamängude mängimisel mul seekord suurt vedamist polnud, kuid huvitav oli sellegipoolest. K isa kodus on lõputu hulk erinevaid mänge, neid kingiti varem igaks sünnipäevaks, jõuluks ja kõigile pereliikmetele. Paar riiulit ja pool tuba on eri mängudega kindlalt sisustet. Väikese saunakeskuse leidsime samuti, kus hinnad Eestist lausa odavamad. Natuke kahju on, et Eestis on päris suur saunakultuur, kuid väga paljud saunaliigid pole siia veel jõudnud, Saksamaa saunade saunavalik on tunduvalt suurem ja tihti ka lisavidinad nagu külmavee väike bassein, mullivannid, joomiskaevud jne. Frankfurdis polnud me reisi ainus saunakogemus.

Edasi viis tee mäkke, Schwanbergi, kus igal aastal käime. Seal olevat Saksamaa üks väheseid, kui mitte ainus luterlik klooster. Sealkäimine on alati tõeline hingamine: palveajad, väga head jutlused, toredad kohtumised Saksamaa pastoritega, erinevate eluteedega inimestega, palju matkamist, meditatsiooni, mõtisklusi, raamatuid. Seekord otsustasime jääda kolm päeva kauemaks kui eelneval aastal. Sain natuke ka vabatahtlikku tööd teha. Töötasin hotelli köögis, tegin inventuuri ning natuke sai ka süüa tehtud 😀 (süüa tegin tegelikult iseendale :-D). Esimese osa elasime noortemajas, viimased kolm päeva lossis. Kaasa tegime ka mitmed pakutavad seminarid, meditatsioonid. Võtsime vana aasta korralikult kokku ja uue vastu. Aasta lõppes jumalateenistusega ja uus aasta algas jumalateenistusega. Südaööl vaatasime, kuidas ümbruskondseid asulaid õhku lasti. Pärast raketindust oli taevas tume suitsupilv, ja pahad vaimud arvatavasti selleks korraks siis minema peletatud. Sellepärast neid rakette algselt ju lasti. Ära käisime ka Castellis, kloostri esmakohas.  Sinna matkasime ja kahel korral eksisime veidi ka teelt. Kuna jäime pimeda peale, tellisime mõistlikuse huvides tagasi tulles takso. Mägimatkamine pehmelt öeldes väsitab, kuid Schwanberg oma ümbrusega on selleks eesmärgiks ideaalne. Castelli perekonnale, kes kloostrile omal ajal ruumid võimaldas, kuulub muuseas ka maailmakuulus pliiatsitööstus. Seal toodetakse nt veini. Praegune klooster Schwanbergis on isemajandav tänu koolituste korraldamistele ja üritustele, samuti müüakse veini, pakutakse läbipõlenud pastoritele nõustamist, meditatsiooni ja koolidele reise jne. Lossi näol on nende käsutuses hotell, energiamajanduses ollakse väga säästlikud ning innovatiivsed, samuti on nende hooldusel kuulu järgi ainuke surnumets (?), kuhu korraldatakse urnimatuseid. Iga surnu valib endale puu enne surma juba puu välja, maksab ühekordse puuhooldustasu ja selle puu juurde tema tuhk ka maetakse. Õdede kirikus on olemas ka kabel, kus saab värskelt lahkunuid mälestada. Selline ettevõtmine toob päris kenasti raha sisse, annab aednikele ja ka õdedele tööd, asjapulkadele samuti. Pärast omaniku surma ostsid õed kogu hoonetekompleksi endale. Mulle on see koht omal viisil asendamatu. Patareid saavad laetud, palved palvetatud, ideaal pidevast usupraktikast, mis elu kannab, saab kenasti väljendatud, lisaks kogu soojus ja sotsiaalsus. Alati oleme seal kohtunud vahvate inimestega, kel igaühel oma lugu rääkida.

Väikese vahamaandumisega Frankfurtis viis tee meid hoopis Hollandisse, sõbrale külla. Nägime selle maa väidetavalt parimat kõrgkooli. Hollandit iseloomustab tagasihoidlik rikkus. Palju on aknaid, majad on kujundatud ruumikalt. Väliselt väikesed majad näevad seest päris suured välja.

Hollandis sattusime ka kinno. Kino oli omalaadne. Meie saal oli kusagil kõrgustes, kuhu viis ääretult kõrge trepp. Filmide keskel on ka paus. Vaatasime üht väga mitmetasandilist filmi “Philomena”. Lugu räägib naisest, kes elas nunnade juures, jäi rasedaks ning kelle laps anti nunnade poolt adopteerimisele. Lugu põhineb tõestisündinud sündmustel ja on igal juhul vaatamist väärt. Osalt pajatab film ka ajakirjandusest ja selle pahupoolest.

 

Hollandis käisime samuti saunas. Plaan oli minna kolmeks tunniks, kuid lusti jätkus kauemaks. Juhuslikult sattusime supersoodustuse otsa. Terve päeva pileti saime kokkuvõttes soodsamalt kui Eestis. Saunasid oli sees ja väljas. Ühes aurusaunas oli kuuma veega bassein, väljas suur mullivann, joogiallikas päris allikaveega, infrapunasaun, ujumisbassein samuti sooja veega, sanaarium, mitu aurusauna, koorimisruum soolaga, samuti oli väljas bassein, mis oli samuti sedavõrd soe nagu mullivann, ravimtaimesaun oli ka veel. Eripakkumise puhul saime tasuta kohvi. Ma usun, et see oli mu parim saunakogemus senini. Kohalikust kultuurist saime tundma kohalikku turgu. Koju vedasime tüki juustu ning kuhja õunu, mis turu lõpu puhul poolmuidu kaasa anti. Muidu oli kõik vahva, kuid kohalikus ühikas ei toimi noorte koristusgraafik. Samas, oma järelt nõud siiski mingi hetk pestakse. Vahel pesime nõusid aga enne kasutamist (n-ö puhtaid nõusid siis, ja mööblit ka). Muidu olid noored nagu noored ikka.

Üritame kassi aknast hakata tuppa laskma ja kiisutamise peale tuleb nurga tagant välja üks must kõuts, seesama, kes meid ühel korral külastas ning üritab meie kassi asemel tuppa hüpata 😀 Tõin siis meie kiisu hoopis otse õuest sisse. Natukese aja pärast käis kolksatus ja must kass hüppas otse aknasse 😦 Haiget ta loodetavasti ei saanud. Muidu oleks ta korraks sissegi lasknud, kuid meie kiisule poleks see küll sugugi meeldinud. Ta tundub mõningatel hetkedel olevat pisut armukade 😀 Aga see hetk, kus kass lihtsalt aknasse lendas, oli küll nagu mõnest veidrast filmist. Homme jätkame kassiredeli ehitamist ning ühe metsikult suure kapi kokkupanemist samuti.

Eile käisin arsti juures ja sain teada, et mu punased täpid on hoopis viirus ja mitte kassikirbud. Eelarvamused on tihti väga vildakad. Täna jõudis minuni ka kurguvalu ja nohu. Eile arst ka veidi hoiatas selle eest, et ma end ei külmetaks. Küllap käib nende täppide raviga kaasas ka suurem haigestumisoht nt külmetushaigustesse.

Eile otsisin terve Tartu läbi, et leida puust redelit. Ei leidnudki. Asusime seda täna ise meisterdama. Vähemalt müüdi puidumarketis saelaudu. Päris omamoodi oli kolme 2 m-se lauaga rolleriga mööda Tartut ringi vurada. Tuli appi võtta kaablivitsad, et asi toimiks. Samuti kujutasin ette aasiamaid, kus rolleriga veetakse kõike. Hiljuti käis meediast läbi artikkel meis peituvast asiaadist seoses meie poliitilise kriisiga.

Seda postitust kirjutades on juba saabunud uus päev ja seegi on juba lõppemas. Redeliga saime ühele poole, kappki on valmis. Kuna redel toetus pisut alumise naabri õhksoojuspumba karbile, siis kippus redel kuidagi nihkuma. Asetasime redeli natuke karbist eemale ja loodame, et tal enam jalgu alla ei tule.

Eile õhtul jõudsime veel PÖFF-ilegi, ühte vandenõuteooria filmi vaatama. Film seletas kenasti lahti, kuidas taolised teooriad toimivad, mis mõtteskeemid on selle taga jne. Jäin vaadatuga rahule, ehkki sisukust oleks veidi oodanud siiski enam. Mõned kohad olid segased, teised küsitava väärtusega, kohati kumas läbi naiivne asjakäsitlus. Mõned nüansid ei tundunud lihtsalt loomulikuna, vähemalt minu silmale mitte. Homme lähen kahte filmi vaatama, üks Pöffilt ja teine videvikumaastikult, seega vampiirisaaga viimane osa. Ülehomme aga lähen pärast EEÜÜ-d kassiseikusi vaatama, samuti PÖFF-i raames.

Täna said korda ka jõuludega seotud plaanid, panime enam-vähem sõidugraafiku kokku. Jällegi sõidame Saksamaale, külla Kristjani emale, seejärel isale ning aastavahetuse veedame jällegi kloostris, Schwanbergis, minu ei tea mitmendas kodupaigas.

Oli kena reis ja täna ta lõppes.

Ryanairiga sai täna nalja. Ma seniajani ei mõista, miks inimesed pool tundi enne lennuki väljumist järjekorda võtavad ja seisavad ja seisavad. Kui inimesed lõpuks sisse lasti, läksin kenasti ilma ootamata oma kohale 😀 Huvitav, kas keegi on taolist inimkäitumist juba uurinud. Inimesed ei saavuta mitte mingeid eeliseid ja ootavad ja ootavad.

Kielis käisime veel ühes supervahvas saunakeskuses. Sakslased on saunast natuke erinevalt aru saanud. Toimus suur leiliviskamine 90 kraadises saunas ja mina vaevu panin tähele, mis toimub. Meeldivalt soe oli, aga ei miskit enamat. Frankfurdi lähedal olime ju samuti saunas. Sealne leil oli veidi kõvem, kuid vihtasid kasutasid nad ainult leili viskamiseks. Ehkki paar korda kuus või oli see nädalas, lubati vihtadega isegi vihelda, ehkki neile oli see pigem sensatsioon.

Parim käik oli siiski Schwanbergi. Nägin jällegi omi õdesid. Peale selle vaatasime ühte prantsuse filmi (My Afternoons with Margueritte). See film on jällegi üks nn kohustuslikke filme. Schwanbergis elu kees. Aastavahetust veetsid seal oma 100 inimest, paljud neist pastorid 😛 Seega, juttu jätkus kauemaks. Lisaks juhtus see, et Kristjan veendus, et kristlus on tallegi täitsa vastuvõetav. Igav kohati, nüüd polegi mul enam oma ateisti 😦 Käisime ka matkamas. Kõigepealt kõndisime Ipshofenist Schwanbergi, Tõus oli oma 200 m. Mõtlesin vahepeal, et Kristjan viskab sussid püsti. Ei visanud siiski. Aitasin tal veidi kotte kanda, siis elasime rännaku kenasti üle. Elu oli mäel täitsa mäel 😀 Söök oli imeline, palvetada sai enam kui küllalt. Kristjanile meeldisid jutlused ja samuti psalmilaulmine. Tegi kõik kenasti kaasa. Alguses vaatles, hiljem hakkas suud paotama. Jällegi nägin ELUSAT kirikut. Saime paari pastoriga ka lähemalt tuttavaks. Lisaks ajasime õdedega juttu, meid õnnistati Sr. Ruthi poolt. Lisaks kuulsin Sr. Christa elulugu, seda, mis teda kloostrisse tõi. Igatsen samuti elusat kristlust, mis viljeleb miskit muud kui vaid pühapäevast jumalateenistust. Soovin intensiivsust, leegitsevaid silmi, täielikku pühendumist ilmalikus keskkonnas, nagu Schwanbergi nunnad seda on saavutanud, ja seda puhtluterlikus vormis. Tundsin nende kolme päeva jooksul jällegi, kuidas usk mu südames kasvas, tunnetus arenes. Palvetamisel ja palvetamisel on siiski vahe. Ka mäel käisime matkamas. Nägin kahte hirve mööda kalpsamas. See mägi kuulus kunagi keltidele ning oli juba neilegi püha. Schwanbergi kõrval asub muideks ristikujuline park, kust võib leida ka õdede surnuaia, palju kujusid, eelmiste omanike aadlike mausoleumi, puitskulptuure ja palju muud. Üks pastor ja tema elukaaslasest meesterahvas viisid meid lõpuks ka veel rongijaama. Loomulikult sai mäel ka raamatupoes käidud ja pood tühjaks veetud. Enamuse raamatutest ostis loomulikult Kristjan, kes hetkel surma teemaga aktiivselt maadleb (ta vanaema on peatselt lahkumas). Veel pakkus suurt pinget Schwanbergi kass Felix. Teda sai pidevalt külastet. Elukohaks oli tal büroo. Lisaks sai mäelgi mängitud lauajalkat. See mäng on isegi kloostreil olemas 😀

Jõudnud tagasi Kieli, käisime Nikolai kirikus kolmekuningapäeva teenistust kuulamas-vaatamas. Oli eriline teenistus mu oma gregoriaanischolaga ning viirukiga. Jutlus läks jällegi südamesse nagu palju muudki. Sel korral läksid kõik jutlused Saksamaal täkkesse, eriti mäel 😛

Lisaks sain mega-super-hinnaga oma gregoriaaniõpetajale Graduale Novumi 🙂

Oli imeline aeg täis eraelu, Kristjani sugulasi, sauna, retkesid (siin igatsesin Carmenit), sööki, palveid, gregoriaanikat, vestlusi, filme (3 tk Rongo, Saabastega Kõuts ja Pärastlõunad Marguerittega), lisaks lõputud rongisõidud, bussiminutid ja lennukit sinnajuurde, isegi mediteerida sai. Sain endale uued püksid rolluga sõitmiseks (termovarustus jällegi), koti, päevavalguslambi ning raamatuid, lisaks paari kingi. Aamen.

Leidsin kena Tõnu Lehtsaare artikli:

Tänulikkusest jõuluajal

Artikkel kõnetas mind ja on lugemist igati väärt.

Muidu oli jõululik päev. Küpsetasime sõbrantsiga kala ja nautisime kasukat ja veidi veinigi. Enne seda oli kontsert. Kohal oli üle 500 inimese – kirik oli kenakesti täis voolanud. Võis rahule jääda. Hiljem sai veel läbi öö koju jalutada. Jõulutunne on teelolemine, sellest sain aru, selline vabadus ja suurim armastuse tajumine.

Homme läheme üle aastate ööklubisse mustlaste jõulumuusikat kuulama – veider valik, ma tean, kuid kindlasti tõotab huvitav kogemus tulla.

Tänaseks palaks sai niisiis “The Social Network”

Filmi tempo oli liialt kiire, vähemalt minu jaoks. Veidi pettusin ka kohatises must-valgsuses. Samas tunnetasin siiski filmi suurt jõudu ning fenomeni suurt jõudu, millega me kõik oleme juba harjunud – FACEBOOK.

Sõbranna küpsetas mulle vareenikuid – nämm, nämm, nämm. Nii armas on näha kedagi, kes nii eestimeelne ja samas maailmale avatud.

Peame koos ka jõule. Algselt pidime tegema kasukat ja lasagnet -ehhee, see plaan jäi siiski mõtteks. Viskame ahju hoopis porru, lõhekala, või ja kartulid. Sellest saab alles söömaaeg. Ainult väike kuusk veel puudub 😀 Homme, st täna aga ooperisse.

august 2017
E T K N R L P
« mai    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,414 hits