You are currently browsing the tag archive for the ‘jänesed’ tag.

Viimased kaks päeva on olnud imeliselt ilusad: päike on teinud tubli tööd ja paistnud ning paistnud.

Eile õhtul oli nii soe, et käisin lühikeste varrukatega jalutamas. Läksin lipuväljakule ning nägin seal korraga kuskil 20 jänest töötamas. Kõik näksisid Calle muruväljakut siledaks. Meie peremehel on siin üks suur tasuta tööjõud abiks, keda kõik külalised ka väga armastavad.

Jäneseid jätkus eile igale poole. Nad isegi ei kartnud mind eriti. Ka sõjalise objekti otsa olid nad roninud – päikest võtma. Mõned neist olid tikksirged ja seisid kahel jalal. Minu meelest on meie jänksid kängurudega suguluses, vähemalt välimuse järgi kindlasti.

Muidu on elu töine. Täna käis meil politsei, lihtsalt randa vaatamas ja kontrollimas, et kõik ikke sujub. Sujuski. Kenad politseinikud olid, üks auto ja teine mootorrattaga.

Täna päästsin ühe tõugu ära, no ehk oli röövik hoopis. Ta oli meie kolmnurgas karvatuusti kinni jäänud. Pärast mitmetunnist rabelemist oli ta vaikseks jäänud, ehk ää surnudki. Harutasin ta karvadest lahti. Tüübil oli kokku 14 jalga. Panin puupulgakese ühe jala vastu ja haardesse see jäi. Toppisin tüübi lauale päikest võtma ja sooja. Natuke teda mudides sain aru, et tüüp tundus veel elus olevat kuid väga nõrk. Tegin temast paar pilti, seejärel lasksin tal uuesti pulga külge kinnituda ning viisin ta kolmnurgast eemale muruplatsile kosuma. Tavaliselt on taolised röövikud sellised karvased ja ilusad, see olend iluga just ei hiilanud, oli isegi veidi hirmuäratav, kuid oli tore kohtumine. Eilsel jänesepõllul olid lisaks ka linavästrikud välja ilmunud, toimetasid jäneste tagant järelnoppimist. Jah, tõeline maaharimine käis.

Advertisements

Lugesin, hommkul sai isegi töötada. Täna oli lihtsalt üks suur vooditegemine. Nalja pärast tuli üks vabadest naistest mulle ka abiks. Punkt kell kaks oli kogu ooper tänaseks läbi. On sügis.

Täna sain hää uudise osaliseks. Sain siit meditsiinilise takso arve päris suure summa ulatuses. Minu arusaama kohaselt ei peaks ma seda maksma. Mitmeid päevi rääkisin kohalike töötajatega, kes aga jalgu vastu ajasid ning erinevaid jaburusi suust välja ajasid. Jõudsin juba EL-i struktuure hakata läbi vaatama, sest kindlustatuna ei pea ma maksma enam kui siinsed inimesed. Täna tuli lõpuks vastus, et ma ei peagi maksma. Juhhei!!! Suurepärane.

Õhtul aga tegime mere ääres tuld, lugesin oma Habermassi ning nautisin merd ja tuld ning loojuvat päikest. Samuti on jänesed praegu eriti aktiivsed. Täna liikusid nad hoovi peal lausa karjade kaupa, erinevat värvi ka: täna nägin musti, pruune, halle ja isegi üht kollast. Kuidagi väga paksuks on jänksid muutunud ning kohati on nad ka väga julged. Vaatamata nende rohkusele on nad lihtsalt oivaline vaatepilt. Kui mere äärde sõitsin, oli üks põlluäärne jänestest lihtsalt pungil täis. Kõik nad nautisid loojuvat päikest. Neil on siin ka pisikene töö. Nimelt puhastavad nad kõiki siinseid muruteid ja külalistele meeldivad nad samuti. Eilegi panin ise saiakoorukese meile kolmnurka pingi alla, kust öö jooksul kõrvadega linnud nad ära viisid. Sama juhtub loomulikult ka õunasüdamete ning muude asjadega. Taoline bioprügila funktsioneerib ideaalselt.

Jah, lisaks jõudsin kenasti veel lugedagi ning homme tõotab tulla täistöine päev. Saab lauahõbedat poleerida.

Eile rolluga koju sõites, ületasid kõigest 6 jänksi korraga mu ees teed 🙂

Paar päeva tagasi nägin üht jänest liivas püherdamas ja ennast mõnusalt pesemas. Samal ajal sõitis Calle autoga mööda ning vedas klaverit tagasi oma koju Lokalenis. Sellised jänesekogemused.

Minuni jõudis ka üks rästakogemus ja oravakogemus. Orav jooksis mööda maad, pallike hambus. Tema kannul lendas üks rästas või keski kuri lind. Orav jõudis majani ning hakkas pallikest ülesse katuseprakku suruma. Pallike, tuli välja, on tema poeg. Poeg aga prakku hösti ei mahtunud. Välja tuli ka inimene. Orav vaatas inimesele tardunult otsa. Inimene taganes. Orav üritas uuesti oma pakikest praost sisse suruda. Seekord läks toiming õnneks. Jah, raske on imetaja olla, kui pojukesed alguses nii abitud on ja linnud ka mõnikord kurjad. Seekord päästis Calle majake oravapojakese. Rästas või kuri lind pidi aga uut toitu otsima.

Muidu on eluke selline kulgev. Raamatut peaks edasi lugema ja filmegi on veel palju vaadata. Karvik bronnib ehk varsti piletid siiapoole ära, siis saab külalise.

Homme on aga vaba päev. Seega on ees vaba öööööööö….

Kohm, kohm…

Selg tulitab päikesest…

Mmmm…suvetunne südames ja süles. Oli esimene tööpäev. Meeldiv oli. Tundub, et asjad veel päris meelest pole läinud. Lugeda sai samuti ning veidi päikestki vötta.

Selline ühtehoidmise tunne on. Hää on kui inimest vaja on. Tööga koos loen Benedictuse reeglit. Kuidagi hästi harmoniseerub. Iga päev tunnen, et on oht saada värske öhu mürgitust, jänesed vupsavad juba röömsalt ringi. Üldse on muljed sedavörd erinevad vörreldes eelmise aastaga. Visby lennuväli tundus juba teistsugune, siin on palju asju korda tehtud, killustikku veetud, möned vannitoad ümber ehitatud jne jne.

Homme aga… on vaba päev. Ootab värske mereöhk, jalgratas, teed, pisikesed külakesed, kohvikud ja muu… lambad nt 😀

Laul, mis kuulamisel ka mind kummitama hakkab…

oktoober 2017
E T K N R L P
« mai    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,575 hits