You are currently browsing the tag archive for the ‘Holmhällar’ tag.

Homme on kavas jällegi töö. Eile sain ühe raamatu läbi. Lisaks juhtus see, et täna päästsime järjekordse nahkhiire, kes oli end külmutuskappide ruumi ukse lävepakule seadnud. Üritas kenasti lävepaku küljes rippuda, kuid oli pisut liiga pikk 🙂 L viis ta siis ühe puu taha varjule ning ühe köie külge edasi magama. Oli teine väga väsinud olemisega 😀

Alustasin järgmise raamatuga, mis tundub samuti ülipõnev. Kui hästi läheb, saab paari aasta pärast juba päris hea ülevaate H teostest ja mõtisklemisest.

Breivik sai 21 aastat. Minu patsiendi arvates oli see parim võimalik karistus. Toredad vestlused on mul oma patsiendig; juba tema pärast oleks vajalik järgmisel aastal tagasi tulla.

Ahjaa, eile tegin ühe pikema rollerireisi Ekstasse, koht Klintehamni lähedal. Koju jõudes oli bensiinipaak täiesti tühi 😀 Nüüd tean täpselt, palju masin bensiini võtab, kuid pole seda veel välja arvutanud. Ekstast ma loodetud loppist ei leidnud, ehk siis kirbuturgu. Õnneks jäi neid veel paar tükki tee peal ette. Käisin kohas nimega Petes, 17. sajandist pärinevat talukohta vaatamas. Sinna oli kogutud antiikmööblit oma viiest sajandist, tuhmunud peeglid, suured kapid, voodid, kuhu mahuks magama ehk üks suuremat kasvu kass 😀 Õues olid kaevud, naaberkülast kohaleveetud veel üks vanem maja, olemas oli ka kohvik, kus ma olin ainuke külaline. Jah, suvi on ju läbi saamas. Sõin väikese võileiva ning safrani jäätise ja tass kohvi kuulus ikka asja juurde. Päike paistis, meri oli hiilguses, majamuuseum lihtsalt oivaline, kunagine omanik, kes maja pärast 2. maailmasõda Gotlandi-sõprade ühingule pärandas, oli seal mõned aastad ka elanud. Ametilt tegeles ka apteeker ja kena naisterahvas. Nii mõnedki pildid olid temast veel näha. Õues kaapisid ringi sokkide ja tanuga kanad, sellised huvitava soenguga, emakana ja neli tibukest, kes olid juba täiskasvanuks saamas. Vaatasin kanasid, nemad lootsid veidi võileivast ehk osa saada, kaapasid lillepeenraid, otsisid põõsastes loomakesi, kohati paistsid vaid sabasuled. Lapsepõlv tuli meelde ja enda tibukesed kodus kunagi ussikesi otsimas. Kohtusin ka naisterahvaga, kes koha oli üürinud. Tegemist on kohaliku õpetajaga, kes soovis põhitöö kõrvalt ka miskit muud teha, vahva kohtumine igal juhul. Jäin väga rahule.

Tagasisõites leidsin veel väikese kirbuka, kust paar tassi kaasa tõin, endale ja Karvikule.

Karvik kolis täna Kielist ära. Nüüd on siis Kieli-aeg selleks korraks pikemalt läbi saanud. Paariks päevaks läks Kristjan veel ema poole ning seejärel juba Eestisse…

Lisaks mahtus eilsesse päeva veel ka üks sõbra soovitet film “August Rush”. Film oli vaatamist väärt, esindatud olid kuumad teemad, ehkki teostus jättis mõnes aspektis natuke soovida. Samas oli film luuleline, täis muusikat ning armastus ja muusika võitsid.  Muusika oli filmis tasemel ja lihtsalt ilus. Juba selle pärast on see film hiilgav.

Täna oli mingil lõdval viisil täiesti tõsine tööpäev. Isegi pind õnnestus kätte soetada.

Kavas oli kõikide vetsude peegelsiledaks hõõrumine ning kõige eemaldamine, mis seal kunagi võis mustust meenutada. Õhtupoole sain hiilgava töö osaliseks – poleerisin toidunõusid ja söögiriistu. Nüüd näevad kõik lusikad välja, nagu nad oleksid eile poest tulnud. Kaaslane lõi veel teisedki vetsud särama ja seda sõna otseses mõttes. Meil on siin saare kõige puhtamad vetsud ja ma arvan, et ma isegi ei liialda.

C sai täna paari hea killuga hakkama. Nt ütles ta et päike on tagasi välja tulnud ja mitte tütar (sun is back, and not a daughter) 😀

Mnja, kõik, st kogu köök rääkis täna Dallase seriaalsit, mille uued osad siin just levisse lasti. Küllap tõttasid kõik seda koju vaatama.

Ahjaaa…leidsime hommikul väikese nahkhiire ja loomulikult adopteerisin ta kohe. Oli teine end kuhugi vastu puruks lennanud ning tilkus natuke veel verdki. Panin ta ühe taime külge rippuma, mis juhtus paraku nõges olema 😀 Pakkusin talle veel kärbest, kuid tüüp oli magama jäänud. Hiljem hakkas padukat sadama ning tüüp ärkas uuesti üles. Viisin ta peopesas (küll kinnastega) varjulisse kohta põõnama (st rippuma ühe köie külge, kust hiljem oli ta maja alla varjule roninud). Loodan, et tollest armsast loomast saab veel eluloom.

Äsja vaatasin lõvilahkamise filmi. Lõvi ja tiiger on üks ja seesama loom, no vaata kui tore 😛 Sain neist võrratutest loomadest palju teada, kuidas möirgamine tekib ja muud taolist. Big Cat Rescue oli allikaks ja viitajaks.

Lugesin, hommkul sai isegi töötada. Täna oli lihtsalt üks suur vooditegemine. Nalja pärast tuli üks vabadest naistest mulle ka abiks. Punkt kell kaks oli kogu ooper tänaseks läbi. On sügis.

Täna sain hää uudise osaliseks. Sain siit meditsiinilise takso arve päris suure summa ulatuses. Minu arusaama kohaselt ei peaks ma seda maksma. Mitmeid päevi rääkisin kohalike töötajatega, kes aga jalgu vastu ajasid ning erinevaid jaburusi suust välja ajasid. Jõudsin juba EL-i struktuure hakata läbi vaatama, sest kindlustatuna ei pea ma maksma enam kui siinsed inimesed. Täna tuli lõpuks vastus, et ma ei peagi maksma. Juhhei!!! Suurepärane.

Õhtul aga tegime mere ääres tuld, lugesin oma Habermassi ning nautisin merd ja tuld ning loojuvat päikest. Samuti on jänesed praegu eriti aktiivsed. Täna liikusid nad hoovi peal lausa karjade kaupa, erinevat värvi ka: täna nägin musti, pruune, halle ja isegi üht kollast. Kuidagi väga paksuks on jänksid muutunud ning kohati on nad ka väga julged. Vaatamata nende rohkusele on nad lihtsalt oivaline vaatepilt. Kui mere äärde sõitsin, oli üks põlluäärne jänestest lihtsalt pungil täis. Kõik nad nautisid loojuvat päikest. Neil on siin ka pisikene töö. Nimelt puhastavad nad kõiki siinseid muruteid ja külalistele meeldivad nad samuti. Eilegi panin ise saiakoorukese meile kolmnurka pingi alla, kust öö jooksul kõrvadega linnud nad ära viisid. Sama juhtub loomulikult ka õunasüdamete ning muude asjadega. Taoline bioprügila funktsioneerib ideaalselt.

Jah, lisaks jõudsin kenasti veel lugedagi ning homme tõotab tulla täistöine päev. Saab lauahõbedat poleerida.

Tänane päev oli täis sporti ja kultuuri. Käisime Syndre muuseumis ning kohvikus, lisaks kohalikke taimi vaatamas ja kaemas. Vedasime iisopi kaasa. Pidavat hää maitsetaim olema. See on kavas Evale kinkida.

Syndresse sõitsime mereäärset teed pidi. Kõik oli kobrutamas tumepunastest maasikatest. Muuseumis oli kootud vaipade näitus ning kohvik üllatas hiilgavalt maitsva toiduga. Kaesime sinna kogutet taimi, skulptuure, nautisime toitu ning pääle ampsasime jäätist ning kohvgi ei puudunud laualt.

Tagasine tee oli veelgi huvitavam. Sõitsime täiesti ranna ääres. Enamasti oli tee kenasti kivine, kuid vahest sibasime liivaluideteski. Selline 14 km rännak võttis higi korralikult välja ja nektariinid korralikult sisse.

Täna sain lähemalt tuttavaks meie siinsete sõprade ühe pereliikmega, kes oma ametilt on humorist, nimelt teeb ta satiirilist huumorit ja muusikat samuti. Rääkisime vastu voolu ujumisest, siinsest tööst jne. Õhtu veetsime Rebecka ja Monaga, ajasime pada, jutustasime ka ühe inimõiguslasega siinsetest ametiühingutest, meie õigustest ja kohustustest, võimalustest, teise psühholoogist külalisega aga söömiskommetest erinevates riikides jne jne jne. Juttu jätkub kauemaks…

Jällegi on üks tihe 11-tunnine päev õhtusse veerenud. Täna oli vahva päev, vist kõige intensiivsem terve selleaastase siinolemise jooksul. Käisime Sundres koolimaja kasimas. Viis tundi veetsime sisukalt, nautisime sajandeid vana arhitektuuri, mööblit, harmooniumit ja kõike muud. Jõime murul kohvi, sõime küünlavalgel lõunat. Tulemusega jäin rahule. Omamoodi koomusk oli meile järeletulemine. Kaks meie jaoks uut nägu saabusid, õieti ei tervitanud meid, vähemalt me ei märganud seda, rääkisid omakeskis miskit rootsi keeles, kõlas ka sõna Holmhällar ning istusime autosse. Poole sõidu peal siis küsisime naistelt, et kes nad ka on sellised 😀 Naljakas oli. Lisaks arvasid nad, et oleme poolakad 😀 No ei ole mitte. Vestlus läks aga väga huvitavaks nad olid ka eestis käinud ja küsisid meilt, miks kohv meil hiiglama kallis on ning lisasid, et nad käisid SPA-s Eestis, Saaremaal. Rääkisime Eesti rootslaste kogukonnast, sellest, et siin on metsikult kodune olla. Lapsepõlv ja Muhus ning Saaremaal käimine tuleb meelde. Kena oli. Ning naljakas ja kummaline.

Koju jõudes saadeti meid kohe n-ö põllule, st majadesse. Tegime 8 juhtumit olematu ajaga. Callel jäi suu lihtsalt lahti – turboteod on lahti pääsenud. Köögiski sai täna nalja. Üks kokkadest ikka pani kildu, et meid on tänaseks välja liisitud ning kõrvetas mulle järjekordse poti põhja ning lisas hiljem, et kui probleeme tekib, peaks ma 112-te helistama. Nali on siin ka selles, et lisaks töötab seesama kokk ka päästjana, nii et kui helistaksin, tuleks ehk tema potiolukorda lahendama 😀 See vahva asi on ka, et peremees üritab mind koguaeg ehmatada. Täna hüppas hopsti pesuruumi linu võtma. Täna sain talle aga öelda, et näe, ei ehmunudki 😀

Nüüd on õhtu. Vaatasime filmi ning enne lõputiitreid sadas sisse karikond veidi joobes tüüpe, kes loomulikult hakkasid jalkat vaatama. Homme on pühapäev, seega on Holmhällari suurim tööpäev nädalas.

Viimastel päevadel on ägedalt üles tulnud prostitusiooni teema. Minu meelest peaks see ostjale karistatav olema. Prostitutsiooniga on seotud nii mitmeid negatiivseid ilminguid ning inimsuse mitteaustamist, lisaks privaatsuse äriks tegemist, et see tuleks lausa keelata. Loomulikult on see ka kristlikus kontekstis keelatud ja mälu järgi Jeesuse enda sõnadega.

Prostitutsioon on sundseis. Nt Saksamaal on 70% prostidest Ida-Eurooplased. 30% olid teadlikud, mis ameti nad valisid, ülejäänud aga mitte. Seega on kohati tegemist lausa maksustatud vägistamisega. Lisaks on loomulikult illegaalne prostitutsioon, passide äravõtmine, perekondade ähvardamine, kriminaalsed kartellid asjade taga, “kojusõiduraha” eest töötamine ning narkomaanideks tegemine, eesmärgil, et naine või ka mees doosi saamiseks töötaks. Seega tuleks prostitutsioon keelustada, teenuse ostmine eelkõige ning tegeleda ennetustööga ning lahendada enam majanduslikke probleeme ning meeste psüühilisi probleeme, samuti naiste omi. Vabatahtlikult ja lihtsalt rõõmust on selle ameti peal heal juhul vaid mõned, kui sedagi.

Elu on hetkel töine. Homme sõidame Sundresse endist koolimaja kasima. Meil on pääsuke nimega Error 😀 Ta ei saa vist hästi pesa ehitamisega hakkama. Tegemist on sama linnuga, kelle ma ükskord terveks ravisin. Nüüd üritab ta kolmnurka, kus elame, omale pesa ehitada. Tema areng kestab küllap kauem. Samas on ta juba teist korda Aafrikas ära käinud ja pesa vaikselt areneb. Küllap saab temast asja.

Igas päevas on hulganisti kontekstuaalset huumorit, täna nt tegime nädalakoristusi, no oma 10 tükki korraga, lisaks veel mõned majakesed, pugerikuud sinnajuurde. Tekkinud on selline sipelga tunne, töötad n-ö suurema eesmärgi nimel, viskad kaastöölistega nalja, põikled mööda jäneseurge, kuhu käru hea meelega pidevalt kinni jääb. Täna küürisin pea tund aega ühte potti lahti, kuhu tüübid olid piimakastme põhja kõrvetanud. Kokad said noomida.

Jah, nii see eluke siin kujuneb.

Täna sai tähistatud jaanipäeva vana kalendri järgi. Tegime lõket. Vana traditsiooni järgi võib padja alla kokku koguda seitse õit, siis pidavat oma tulevat kaaslast nägema. Teeme siis ka sellesisulise teadusliku eksperimendi 😀

Muidu käisime veel täna Burgsvikis, Krumpes ujumas, päevitamas. Saime kokku naisega, kes värskelt on siia kolinud. Lisaks käisime ka poes. Täiendasime pähklivarusid, proovin ära Veet’i, karvaeemalduskreemi. Lisaks sellele sain odavalt šokolaadi, avokaadosid ja muud mõnusat nosimist.

Habermas samuti areneb, leheküljed pöörduvad, ideed, mis vastu vaatavad, on huvitavad 😛

Elu saab siin hoo sisse. Täna käisime Hamras, rääkisime läbi esimesed jutud, jõime veidi veini. Kätte sain ka esimese päikesevanni; selg kuumab palavusest. Järele on proovitud juba ka jalgratas – sõidab ning üsna hästi peale kauba.

Selle aasta teemaks on armastus. Sellele näivad viitavat juba ka levivad lõhnad. Hetkel kallab vihma ning kõik lõhnab lihtsalt imeliselt. Ümberringi vudivad väikesed jänesed. Nii armas on näha kõiki vanu töötajaid, varsti algavad ka kooriproovid. Vaatan, ehk kisub mindki gospelteenistusel laulma 😀

Mul on üks salajane soov. Ehk on kellelgi mees-naiskonnast kusagil vedelemas väike mahajäätud roller. Tahaksin selle enda valdusse võtta 😛

Täna oli laupäev – saime selle puhul bilarikomme.

Avasime viimasel rahulikul õhtul punase veini pudeli. Nüüd on see meeldivalt soe. Homme töötame hilise ööni. Pererahval on hää tuju, kokad muhelesid, muusika mängis. Ehitakse suurt saali pea 200 inimese tarvis.

Lõke põleb veel siiamaani, raamat silme ees muutub üha põnevamaks. Calle on tore peremees, temaga saab muhelemist. Kohalik köögitoimkond, tundub, et on meiega harjunud. Saarerahvale on raske omaseks saada. Neil on põlvkondi pikad suhted, omad jutud, lapsed, sugulased, maalapid, lambad, isegi nende pead. Siiski on lootust… Pererahva koer on meid täielikult omandanud, pererahvaski usaldab meid juba mõnuga, ei kontrolli, viskab nalja, on olemas.

Täna on siin vaikne, pole ainsamtki inimest, see on vaikus enne tormi. Juba homme kogub agoonia suuremat hoogu, sest aasta tuleb suure soojusega ära saata. Talvel Holmhällar magab 😀 Vaid mõned suuskadega turistid ja n-ö hullud veedavad siin oma talve, prillid ninal, puud kaminas, raamatud põhiseltskonnaks. Aastate pärast kujutaks endalgi taolist hullu talve ette.

Oli pühapäev. Pidi toimuma jumalateenistus. Toimuski, kuid meie teda taga ajamas mööda saart. Asukoha kohta oli ka kirjeldus olemas, kuid selle lugemisega me veel toime ei saanud. Kuid kui aeg sai lootusetult hilja pääle venida, otsustasime hoopis ujuma minna. Läksimegi ning vesi oli imeliselt soe ja mõnus. Nägime päikeseloojangut ning rüüpasime meile jäetud roosat veini.

Hommikul korjasime ravimtaimi ning muutusime küpsenud tomatiteks – sõna otseses mõttes. Nõmmliiva on siin sedavõrd rikkalikult, et kott sai täis juba pärast poolt tundi. Lisaks haardusime raudrohu järele ning paar maasikat sai samuti suhu topitud. Mitmeid kordi käisime ka ujumas ning paar lehekülge raamatutuki sai edasi loetud – huvitavat lugu p¨hendunud mungast, kes soovis ordut rajada. Ei rajanud paraku, kuid suri täiesti küpse inimesena, jäi mulle mulje. Oli muidu selline maksimalist, püüdes end pea-aegu surnuks näljutada askeesiga, magas viis tundi ja sõi vaid ühe korra päevas. Aegu elas ta vaid koopas. Lõpuks sai eriloa üksi oma koopas armulauda pühitseda – mjah, karm mees.

Homme on sel korral viimane puhkepäev, tuleb jällegi tööle minna. Olen aga olemisega hetkel täiesti rahul. Homme õhtul kavas Hamra kapell…

august 2017
E T K N R L P
« mai    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,411 hits