You are currently browsing the tag archive for the ‘haridus’ tag.

Kris lasi jalga 🙂 😦 Kahju.

Viimased päevad olid sama head kui neile eelnevad päevad.

Neil päevadel olid aktuaalsed linnud, kes meie leiva nahka panid, lisaks lindude intelligents üleüldse, lisaks jaapani toit, jalutamine, Alvadovari film “Bad education”, mis seegi kord läks jällegi südamesse ning lisaks üks teine film”Reekviem unistusele” Aronofskylt.

Esimeses filmis arutletakse katoliku koolihariduse teemat, preestrite homoseksuaalsust ning homoseksuaalsuse teemat laiemalt. Mängu lisandub teemana ka tranvestiitlus, pereelu, näitlejaksolemine ning võimalikud reaalsused üleüldse.

Teine film räägib konkreetsemalt narkomaanidest, kaalulangetamisest, elu üksluisusest ning sellest, kuidas selle kõigega toime tulla ning kuidas selles ebaõnnestutakse, kuna on valitud narkomaani tee. Kas filmis on veel lootust neile inimestele, jäägu vaataja otsustada.

Minu arvates peaks viimane film olema koolide kohustuslikus filmiprogrammis. Miks on koolides kohustuslik kirjandus, kuid mitte filme antud nimekirjas? See on äärmiselt veider, et raamatud saavad sedavõrd suure privileegi, kui kohati on filmid samal tasemel kultuur ning samuti jätnud paljudele suure jälje.

Lisaks saatsid mind viimastel päevadel ka pisut praktilisemad tegevused. Korrastasime kasutatud elamist, sain rollu korda, lisaks muretsesin endale rollutagi. Nüüd näen välja kohati kui ameerika jalgpallur 😀 Liiklusohutus tuleb siiski ennekõike. Sellele järgneb soojus. Rolluga on mõnus sõita, kuid mõnikord võib külm hakata. Enam ei hakka… 😀

Advertisements

Täna oli metsikult pikk päev…

Tõusin kell 8, see on minu jaoks kahtlaselt vara. Küllap oli päev siis seda väärt, seest kuuldavasti on Jeesus üles tõusnud.

Kappasin vara-vara Jaani kerkosse. Hakkasime harjutama laule, lugusid, liturgiat veidi (litaaniat nimelt). Poolteist tundi harjutasime. Kaasa olin vedanud koogi Sirksilt – ricotta juustu ning virsikutega. Ütlesin, et see on ilmaliku inimese panus kirikupühade õnnestumisse. Kõik koogi kallale kahmajad kiitsid sooritust parimate hinnetega. Kadus kenasti. Viimased tükid läksid kirikumehe kõhtu.

Meie teenistusele tuli samuti ka president Ilves, paraku küll perekonnata sel korral. Samas olid tal kena käputäis turvamehi kaasas, kes olid ehk omal viisil natuke perekonna eestki.

Jutlus oli, nagu alati, Urmase poolt tasemel. Märkasin, et presidendil olid alguses silmad kinni, tegeles mõtlemisega või niisama uneles ehk, kuid pikkamisi hakkas ta üsna intensiivselt kuulama 😛 Lihtsalt muhe oli vaadelda.

Laulda oli samuti vahva. Lapsed olid hoos, psalm sai ette kantud, paar oopust samuti. Mul on NIII hea tunne olla oma koguduse liige, see tunne jäi täna südamesse.

Veidi veidrat nalja sai ka. Kiriku kojamees soovis, et talle dokumendi arvutis avaksin, kuid väljendas seda sellisel viisil, nagu sooviks, et ma kogu teksti valmis teeks. Üldse oli ta sellise käskiva tooniga. Ütlesin, et mul pole selleks aega. Seepeale väitis ta, et ei lase meid kirikust välja 😀 Nii rumalat survestamismeetodit pole ma veel ealeski näinud. Hiljem saime siiski välja. Mõnel inimesel on oma n-ö võimu suhtes suurushullustus (soov olla tähtis), vähemalt mulje jääb vahel selline.

Pärast seda “meeldivat” kogemust sõitsin suksuga tööle. Õpilast paraku välja seekord ei ilmunudki, kuid oli suurepärane võimalus rääkida erinevate kasvatajatega kasvatusteemadel. Mis peaks olema kasvatamise eesmärk? Kui oluline peaks olema kasvatuse juures kuulekuse taotlemine? Mil viisil otsida lahendusi keerukatele probleemidega? Mida teha nt, kui väike kodanik viskab oma naabrite vajalikud asjad minema? Mida ta sellega öelda tahab? Kuidas reageerida valelikele lastele?

Olen sotsiaalpedagoogika pooldaja. Arvan, et valelikkuse vastu võiks aidata nt see, kui põhjalikult argumenteerid ning näitad lapsele, mis tema jutus täpselt pole usaldusväärne. Siis harjub laps mõtlema, teiseks, näeb, et valetamine ei soodusta usaldusväärsust ning lõppeks, soovib ju iga laps, et tal õigus on. Lapsi tuleb motiveerida eeskuju kaudu initsiatiivile, sellele, et ta võtaks vastutust oma elu eest. Väljakutsed on mõnusad, väikesed mängud, võistlus, kutse eneseületamisele, selle motiveerimine. Lapse käskimine toodab kuulekaid puunukke, masinaid, orje oma viisilt ja mõttelt. Ei ole suurt lootust, et sellised laosed oma eluga tuevikus hästi toime tuleksid. Pigem võiks eeskuju najal kutsuda last üles tähelepanelikkusele. Saab jutustada lugusid, näidata, mida ise märkad, soosida loovust. Mõte on, et inimene lõppkokkuvõttes õpiks end paremini tundma, teaks, mida ta täpselt soovib, kuhu tüürib.

Kõik need mõtted mõlgutatud, sõitsin järgmisse kirikusse, seekord Maarja kogudusse. Teemaks oli lasteõhtu ning konkreetsemalt Jeruusalem. Käidi mööda kirikut ringi, tehti peatusi, räägiti Jeesus-lugu, süüdati küünlaid ning lauldi, lauldi ning lauldi. Hiljem oli võimalus koos veel mune koksida, võileiba näksida ning lapsed lasti mängima.

Ka sellega polnud lugu veel sugugi läbi. Edasi viis tee Carmi poole. Jõime teed, palvetasime, nautisin uniselt ta diivanit. Palju sai ka räägitud. Tahaks kunagi, kui Jumal lubab, veidi kloosterlikku traditsiooni Eestis elavdada, kuid seda perekogukonna vormis. Tahaks, et Eestis oleks mingi suurem keskus, kus toimuks pidev palve, saaks teha vaimseid harjutusi, viljeleda benediktiinlikku traditsiooni ning pühenduda täiel määral elule koos Jumalaga. Tahaks kohta, kus palve ei lõppe, kus Piibli-lugemine on katkematu, kus Jumala kiituseks pidevalt lauldakse, kus teoloogilist mõtetki unarusse ei jäeta. Selline teoloogiline keskus võiks olla avalik, see oleks avatud tavainimestele, ehk võiks seal olla hingehoiu võimalus, see, et saab mõneks ajaks oma elurütmist välja ning õdede-vendadega koos elada, kõnelusi pidada ning süüvida mõneks ajaks oma eluotsingutel. Usun, et Eestis oleks sellist asja vaja ning nõudlust oleks küllaga. Tean nii mitmeidki inimesi, kes Eestist välismaal kloostrites ja kommuunides käivad hingerahu leidmas, benediktiini sügavat traditsiooni ammutamas, psalme laulmas. Olen isegi ühe aasta kloostris veetnud. Seal sain kuulda, et Šveitsis on olemas ka perekloostreid evangeelses vormis ning need toimivad kenasti. Vaatab, mis Jumal selle plaaniga edasi teeb.

“I’ve been called worse things by better people” Pierre Trudeau

Nii tore, kui üks lihtne mäng võib olla hariv 🙂

Saab minustki ju pedagoog.

Leidsin kena artikli:

Eesti kooli põhiprobleem – orjapidamine!

Haridussüsteem vajab parandamist – kiiresti, muidu on üks ohtudest koolis, et õpetajad hakkavad ülekurnatusest lastele kallale minema.

Viimaste päevade müttamisi: kooriproovid, ettekannet vorpisin, kuid õppejõud jäi paraku haigeks. Mulle see tol hetkel natuke isegi sobis, kuna nüüd saab veidi veel teemat seedida.

Lastekodus käisin samuti mitmel korral, ajusid treimas, nii endal kui oma õpilastel. Ööd on siin muidugi ikka pikad, kuluvad pikkadele vestlustele, lugemisele. Ülejäänud õhtud aga mööduvad Jaani Kirikus. Lõõritame gregor-jaani 😀

Nädalavahetus viib Soomaale, sedakorda vennaga. Saame põldudel paadiga sõita – vahva. Esmaspäev tõotab tulla tuulest viidud. Kavas on rolluga Pärnust Tartusse sõita. Ei kujuta ettegi, kui paksult seks ürituseks peaksin riietuma…

Täna oli töö mõttes haruldane päev. Kõigepealt selgus, et saan edasi õpetada ja oma õpilase ortograafiat treida. Sain paar riidekest ka koju kaasa. Kõik, mis neile annetusena saabub, ei sobi lastele mingil põhjusel ning mina siis vaatasin, et mulle üks-koma-teine asi siiski passib. Toppisin koti asju täis, st ühe suure asja nimega karvane vannimantel. Nüüd saan järele proovida, kas ka funktsioneerib. Teiseks avastasin, et neil on päris tore metoodika laste harimisel. Nt tänasel õhtusöögil arutati koos päevasündmusi, poliitikat. Armas oli, kui üks lastest küsis, et mis see poliitika on 😀 …ja saigi teada. Lisaks on neil võimalus kord nädalas iseseisvalt süüa teha kõigile, muidu on söögitegemiseks ikkagi vastav personal. Vastutajaid on noorte seas enam kui üks, seega on võimalik ka oskusi rühmatööks endale kõrva taha panna. Nii saavad tüübid leidlikud olla ning uusi asju ära proovida. Neile näib asi ülimalt meeldivat. Leian, et see on parim metoodika vastutuse võtmisel oma elus, seda ise võimalikult palju kujundada, initsiatiivis on ju peamine väljakutse. Lisaks on tegemist hilisemas elus hädavajalike oskustega.

Imeline on loomulikult ka see, et iga nooruk saab igapäevaste toimetuste juures piisavalt aidata, pesupesemine käib samuti iseseisvalt.

– huvitava helikeelega muusika…

Ka tänases õhtus oli päeva lause: keegi poistest läheb kannutäit puhast vett kraanikaussi valama. Sel ajal jutustab päälik, et vee puhul on tegemist väärtusliku loodusvaraga. Sel hetkel haaras poiss veekaanu ja hakkas köögi poole minema. “Kuhu Sa lähed selle väärtusliku loodusvaraga?”, küsiti temalt. Tegelikult sai veest siiski siirupivesi 😀 Aga see lause oli vaieldamatult muhelusttekitav.

 

Muideks, kuulsin paari minuti sisse pakituna täna kogu bluesi ja jazzi ajaloo 😀

Artikkel lugemiseks

Professor on väsinud – artikkel EPL-st

Olen nõus artiklis kajastatuga. Isegi otsin pigem haridust ka välisülikoolide juurest, sest siinne hariduskultuur on veel puudulik.

oktoober 2017
E T K N R L P
« mai    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,576 hits