Elu aga jookseb ja jookseb. Tegevusi on palju, kirjutamist on siinses keskkonnas olnud vähem. Nüüd siis veidi.

Pesitsen ikka Kielis, ülikoolis. Sel semestril tohin anda ühte filmiseminari. Olen põnevil.

Diktöö jaoks ikka loen ja loen ja kirjutan märkmeid, kuulan, ehk tuleb huvitavaid mõtteid. Raamatud, mida loen, on aga äärmiselt huvitavad, enamasti neuroteadus, kaastundeuurimused. Ajust ja psühholoogiast ja palvendusest.

Kiel on saanud koduseks. Elan sellises kaunis kohas ka, rannikule lähedal ja samuti linnale. Elu kulgeb ülikooli, huviringide ja muu taolise seltsis. Sporti ja meditsiini ning mediteerimist tuleb samuti sinnajuurde.

Eelmisel nädalal korraldasime oma gregoriaaniansambliga Ülestõusmispühade ööteenistuse. Kaunis kogemus oli. Laulmine on endiselt hinges ja keelel.

Väikesed asjad pakuvad rõõmu: päike on uuesti taevasse ilmunud ja saab päevitada.

Ahjaa, uus semester algas samuti, olen käinud erinevatel seminaridel, meditatsioonigruppides, taize-workshopid on äärmiselt lahedad ja kosutavad, puhas laulmise rõõm.

Nii see elu kulgeb. Hiljuti olin üle kuu aja Eestis, mis oli samuti äärmiselt mitmekesine kogemus.

Eile käisin pügalas, kevadel jälle hea kerge olla 😀