Pole pikalt kirjutanud, kuid miks siis mitte seda nüüd teha. 😀

Üle poole aasta olen põhikohaga viibinud Kieli Ülikooli juures. Kogemusi on tulnud selle ajaga omajagu juurde. Loetud on jällegi hulk raamatuid, olen elanud end veidi siinse ülikooli ellu sisse, kuulan muuseas ka oma juhendaja loenguid, seminare jm, sukeldun praktilisse teoloogiasse. Olen samuti naasnud siinsesse gregoriaanigruppi. Ootamas on ees kolm oodatavalt sisukat kloostrireisi, üks neist gregoriaanilaineil, teised palveteemalised.

Eelnev nädal möödus Kieli nädalas elades. Tegemist on maailma ühe suurema purjetamisüritusega. Mäletan, et Gotlandi saarelt nägime sellesama nädala purjekaid saare lõunatipust mööda sõitmas. Mulle oli see nädal aga võimalus näksida maailma toite, sest otse mu maja ees algasid erinevad toidupakkumised. Poes polnud vaja sel nädalal käia, sest toit oli ukse ees. Teel toiduni sai vaadatud mitmeid kunstnikke, muusikuid, artiste. Linn oli rahvast pilgeni täis, üles olid pandud mitmed suured lavad, isegi ülikool pakkus erinevaid ettekandeid.

Samal ajal on lahvatanud suurem põgenikekriis. Siin on põgenikke näha pea iga päev. Probleeme on pigem reedeste räuskavate joobes noortega. Terve Kieli nädala üritati piduliste poolt nädala jaoks paigutatud aiast kuidagi üle ronida ja meie korterite ette oma erinevaid hädasid teha. Kui ühel õhtul koju tulin, soovisid viis joobes meest minuga aeda end tühjendama kaasa tulla 😀 Olin sunnitud neile “ei” ütlema. Loodan, et nad leidsid n-ö asjakohase uru. Kui aus olla, siis tuleb minu ülikooli taha suurem pagulaslaager. Kahju, et selle teema suhtes palju hirmu külvatakse, nii mõnedki kasutavad seda teemat poliitikas ära, kommentaariumid röögivad ühtede ja samade nägude poolt, kel tundub terveid päevi olevat. Mina arvan, et hädalisi tuleb aidata ja et inimesed on inimesed 🙂 Probleemidega tuleb loomulikult tegeleda igal tasandil ja seda ka tehakse. Sihiks võiks võtta rahulikuma ühiskonna. Kohati jääb tunne, et mõned on kurjad seetõttu, et ei saa enam piiritult ebaviisakad olla, sest kui teatud kultuuride inimeste suhtes kuri olla, on oht, et keegi lastakse nt õhku. Mõni näikse soovivat turvaliselt tige olla 🙂 Kommentaarid ähvardavad vägivallaga ja samas kardavad vägivalda. Konstruktiivsusest jääb tihti vajaka, tervikpilt on puudulik, teised jälle lihtsalt jonnivad (teadvustamata, et lapsik jonn viiks suuremas plaanis nt massimõrvani). Tavainimese vaimsed võimed võiksid kõrgemad olla, enam empaatiat ja inimlikkust ei teeks paha, eelkõige tavainimeste enda elule. Kahju, et ei nähta, kuidas enda olemisviis inimest kõige enam hävitab.

Tänase ülekande lõpp 🙂

Advertisements