You are currently browsing the monthly archive for august 2013.

Eelmisel reedel oli selleaastane töötajatepidu. Käisime peremehe ja perenaise äärberis Burgsvikis. Ka sel korral tehti meile mõnus ringkäik. Maja on tõeliselt suursugune. C, K ja T lõikasid eelmisel sügisel suurejoonelist vaadet segavad puud ära. Nüüd särab ülemisele rõdule imeilus õhtupäike. Sel korral pakuti grilltooteid ja enne seda näksisime salaami-, juustu- ja joogivalikut. Seekord toimus põhiosa peost suures salongis, kus muuhulgas on viibinud ja einestanud 1927. aastal ka Rootsi kuningas ja kuninganna ning Taani prints mõned aastad hiljem. Eelmisel sügisel avati maja ka külastajatele ning neile räägiti perekonna ajaloost ning muhedaid lugusid. Sel perekonnal on imetlusväärne töövõimekus. Peremees on maist oktoobrini esimene, kes kell 7 siia saabub ja viimane, kes lahkub ja seda iga päev. Pärast nädalast puhkust töötab ta tööpäevadel kaheksast viieni. Samal ajal võimaldaks ta olukord tal lihtsalt olla ja elu nautida, kuid perekonna süda kuulub siinse pansionaadi pidamisele. Paratamatult tekib suur austus. Pärast grillimist pakuti veel jäätist ning kaetud oli kohvilaud. Peetud said mõnusad vestlused, rootslased laulsid veel joogilaulu ning kõigi olemine oli oibadega    😀 Muidu töötame vaikselt ja varsti ülejäänud eestlased lahkuvad ja keegi vahva inimene tuleb ka asemele. Loodetavasti saab põnev kuu olema see september. Hetkel istun päikesepaistes ja naudin vaadet lipuväljakule.

Advertisements

Paningi võrrile hoolduse aja kinni. Mehaanik oli selline tuimavõitu mees, vaevu suuteline kõnelema, vaikis ja noogutas ja ütles ka paar sõna, nii marjaks. Tekkis kodune tunne 😀 Lisaks käisin arsti juures. Kõik kulges õlitatult. Olen siiralt õnnelik, kui hea teenindus on siinses apteegis ja õde, kes mind vastu võttis, oli samuti viimase peal. Õdedel on siinses süsteemis suurem ja olulisem roll kui Eestis. See on päris vahva, kuid ka arsti juurde saamine käib läbi õe. Kõigi pisimuredega tegeleb õde. Nii käis õde minu jaoks retsepti toomas ja mina arsti ei näinudki. Täiendasin ka D-vitamiini varusid. Kohati on siin hinnad apteegis muideks odavamad kui Eestis, see on päris üllatav.

Veel ostsin bensiini ja sõitsin ja sõitsin, pea 100 km kokku, ja seda loomulikult 30 km/h. Sel vaiksel kulgemisel saab palju mõelda, kiviaiad on armsaks saanud, tuul ja päike samuti. Ilus saar on: loodus, loomad ja linnud, puud ja aiad, väikesed majad, ajalugu oma jälgedega ning palju lehmi ja lambaid, kes elavad oma õnnelikku elu. Loomadel on siin piisavalt ruumi, õhku ning toitu. Tänagi hõõrusid vasikad rõõmsalt ringi, sügasid üksteist ja mängisid.

Homme aga tööle…

Täna õhtul astus meie kööki kaunis külaline, mees ja arst pealekauba. Räägime juttu ja ta mainis, et on siin abikaasaga. Küsisin kohe, et millega naine tegeleb. Välja tuli, et naine on hoopis mees ja neil on ka laps. Üks sõbranna otsustas lapse saada ja küsis ühe siinviibiva mehe käest, kas too sooviks lapse isa olla. Nii see laps siia ilma sai. See mees ei näinud üldse gei välja, seda panin veidi imeks. Nii et ettevaatus on kohane küsimuste formuleerimisel ning ka minul on eelarvamusi.

Muidu on hetkel puhkus. Saab lugeda, puhata ja mängida. Külm tuul on veits liiga teinud ja väike põiepõletiku tunne on peal. Loodan, et sidrunivesi aitab ja antibiotse pole tarvis. Siinne kohalik arst andis selle sidrunisoovituse, kuna bakteritele ei meeldi hapu keskkond. Soovin, et pahalaste elu läheks ikka hapuks 🙂

Siinsed ilmad on veidrad. Eile jäin paduvihma kätte, järgmisel hetkel säras päike, üks hetk on kuum, teine metsikult sügisene. Täna möllas torm. Homme lähen vist linnatripile Hemsesse. Vaja võrrile hooldusaeg kinni panna ning lähen vaatan siinsed meedikud jälle üle. Siinne põhihooaeg on nüüd otsas ning päevad pole enam nii pingelised. Õhkkond on veidi teine, kohale on jõudnud grupid ja sakslased ja inimesed, kes puhkavad kollektiivpuhkuse ajast väljaspool.

Kodus läheb elu ikke kassiselt. K käis suveülikoolis ja tal läks seal hästi. Sai palju häid ideid juurde, kuidas oma doki edasi arendada. Doktorantide tase olevat muidu nõrk. Põhjuseks asjaolu, et keskkooli lõpul on noored tõeliselt tasemel, kuid ülikooli algul ei anta neile piisavalt ülesandeid ja tegevusi. Tüübid lähevad tööle ning õppimine kannatab. Hiljem on kogu õppimine töö ja pere kõrvalt ning sinna see tase ka jääb. Lünkadega jõutakse doktoriõppesse ning seal praetakse omas mahlas. Esimeses astmes on vaja tudengitele enam hõivet anda, seminare, teadmisi. Pidu ja töö on ka toredad, kuid nii pühendumist ei saavuta paraku. Loomulikult tiksub tagaplaanil ka teadmine, et paljudel ei ole muudmoodi võimalik kui vaid töö kõrvalt koolis käia.

http://www.kristallrummet.se/sv/product/10481/Vikingakulan-stor

Üleeile sõitsin Visbysse, oma väikese võrriga olin asja ette võtnud. Kokku läbisin too päev umbes 30 km/h kusagil 180 km. Võimas! Eriti edumeelne oli seejuures asjaolu, et pärast taolist seiklust peaks tagumik omadega päris läbi olema, kuid nii see siiski polnud.

Esmajoones olin huvitet keskajapäevade suurest laadast ja viikingikuulist, mille hõbedast koopiat endale soovisin. Kuule kasutati arvatavasti kunagi kullaseppade poolt luubina ning see leiti Gotlandi saarelt Fröjelist, kus seda ka juba varem olin otsimas käinud. Üks siinne klient kandis toda hõbedast ümbritsetud mäekristallist kuuli ning kiindusin sellesse kohemaid. Enamus ajast kulus sõidu peale. Möödaminnes käisin võrrile ka suunatulesid otsimas, kuid neid polnud kahjuks võimalik saada. Nojah, asume ju ikkagi saarel ja poe, mis toda võrrimudelit ka hooldab, laoseis on suhteliselt kasin. Neil oli täpselt üks suunatuli ja sellega väga kaugele ei jõuaks 😀 Seadsin sammud vanalinna poole. Vanalinn on täis varemeis kirikurususid, mis loovad omalaadse olustiku. Laat oli peamiselt botaanikaaia taga müüriäärsel suurel murulapil. Sealt oma kuuli ka leidsin. Paar tundi vaatasin erinevaid versioone, lõpuks jäin pidama müügi punkti juurde, kus müüakse Viking Kristal’i sildi all olevaid tooteid, mis teevad koopiaid ka muuseumidele. Ka hinnad on neil mõistlikud ja kvaliteet kõrge, nii palju, kui ma muidugi kvaliteeti selles vallas hinnata oskan.

Laadal müüsid ka mõned eestlased, kuid nendega seekord ei suhelnud, nad ei tundu millegipärast eriliselt suhtlemisaldis. Noorte kullasseppadega sai aga terve tund vesteldud. Noor naine on elanud Inglismaal ja mees pärit Islandilt. Ka minu kuulil on küljes Islandi hundid, mis pidavat kaitsma ja mida Islandi kirikud olevat täis. Hundi sümbol on pärit eelkristlikust ajast ja küllap kaitses juba eelkristlikke tegelasi 🙂 Hundud on lahedad igal juhul.

Täna olime jälle tööl. Paariks tunniks pääsesime isegi vabadusse, kuna inimesi on nüüd vähemaks jäänud ja sellega seoses ka tööd.

Täna oli igasuvise gospelprojekti haripunkt ja toimus kontsert, mille andsime Hamra kirikus. Saal oli puupüsti täis ja enesetunne ütleb, et kontsert läks korda. Loomulikult polnud me just täiuslikud, kuid see polnudki asja siht. Rahvas elavnes, plaksutas kaasa, laulis kaasa ning tekkis korralik ühtsuse tunne. Üks armas soomlane kutsus mind järgmisel suvel sauna. Burgsviki ehitatakse nimelt avalik saun. Juba ootan huviga. 

Nüüd on tulemas jälle kaks päeva vabadust. 

Kodus aga käib vilgas kuuriehitus ning kassielu. Naabri kassipoiss käib meie Bobi ja Lauriga pidevalt mängimas. Täitsa sotsiaalne elu on meie maja kassidel omavahel tekkinud. 

august 2013
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Liitu 3 teise tellijaga

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,723 hits