You are currently browsing the monthly archive for märts 2013.

Viimased päevad on olnud päris tegusad. Olen käinud mõnel lõbuloengul ja kuulanud usinalt jutlusi ja teoloogilisi mõtisklusi. Oma tooni on nädalale andnud mitmedki jumalateenistused seoses suure nädalaga.

Kuulsin eile ühte suurepärast jutlust saksakeelsel teenistusel. Karvikki tuli teenistusele kaasa. Teemaks oli Jeesuse viimane söömaaeg oma jüngritega. Söödi kiirustades nagu iisraelliidid, kes Egiptusest valmistusid lahkuma või nagu inimene, kes hommikul tööle tõttab. Jumal oli hävitanud viimase nuhtlusena kõik esmasündinud Egiptuses ning ka vaarao poeg suri, et iisraellastel minna lastaks. Talle veri, mida ampsati, päästis iisraeli esmasündinud pojad, talle veri, Jeesuse veri. Nad pääsesidki, vaarao sõdurid asusid neid jälitama ning Punases meres lõid lained egiptlaste kohal kokku. Jeesus aga on inimene, kes suutis kõndida veel, kellele olid olulised ka egiptlased vees. Jumal asetas end vaarao rolli, kelle poeg viimases nuhtluses surmati, andes ohvriks oma poja, et ka need egiptlased, n-ö pahad saaksid päästetud. Selline mõte jäi eilsest jutlusest meelde.

Täna suutsime Bobi ära kaotada. Oli teine end naabri hoovi suutnud pea kümneks tunniks ära eksitada. Läksime teda otsima, ja hea on, et läksime, sest oma kartliku kõutsi me sealt auto alt istumast ka leidsime. Praegu on tüüpidel jooksuaeg ning Bob ei näidanud ka erilist tahet koju tulla. Küllap ta suures hirmus kaotas suunataju ja lisaks ajataju. Üllatusena tuli see, et Bob on veidi kiimas. Leidsime tema juurest nimelt veel ühe isase kollase kõutsi, kes end siin ikka näidanud on. Bob oli aga emase rollis, see oli ilmne üllatus ja veidi šokk. Viimaste nädalate homotemaatika valguses oli nähtu omal viisil kummastav. Nojah…rubriigist..kui su kõuts tuleb su juurde ja ütleb, et ta on gei või bi või transseksuaal. Ehk tunneb ta end pärast kastratsiooni natuke emasena. Sellisel omalaadsel viisil on see temaatika siis ka mind puudutanud. Õnneks ma neid päris asjatamas ei näinud ka. Bob lihtsalt püherdas liivas ja tegi trikke. Mäletan lapsepõlvest, kui päriselt kahte isast kassi omavahel asjatamas nägin. Olin lapsena ikka päris üllatunud.

Loomariigis esineb homoseksuaalset käitumist tegelikult päris palju ja viimastel aastatel on selle kohta tehtud ka piisavalt uurimusi. Isegi wikipedias on teema kohta mahukas artikkel olemas ning YouTube’s on ridamisi videosid, loodusfilme, teadusülevaateid jne. Loomariigis esineb ka vabatahtlikke eluaegseid homosuhteid, nt bonobodel, partidel, pingviinidel, elevantidel, lõvidel, hüljestel jne. On isegi juhtumusi, kus kaks isast parti viljastavad emase, emane aetakse minema ning pardipojad kasvatatakse koos üles. Osadel partidel vahetub emane, kuid kaks isast jäävad eluks ajaks kokku. Meelde tulevad ka kaelkirjakud, kellel 90% suguaktidest toimuvat isaste vahel. Nojah, ju siis need loomad ei arva, et seksuaalsuse ainus mõte on soo jätkamine. Olgu mis ta on, jääb järgnevate aastasadade teoloogiate pärusmaaks kõik need infokillud läbi töötada. Edu sellele ja meile!

Juttu jätkus kauemaks ja EEÜÜ väitlusõhtu kestis pea tunni jagu üle aja.

Rääkisime abordist. See sõna tähendab saksa keeles nii peldikut kui katkestatud rasedust.

Ühel nõul oldi selles osas, et abort pole tegelikult lahendus.

Kohal oli üks perearst, eetikaekspert ning rasedusnõustaja.

Aborditemaatika on tegelikult probleemide pundar ja kompleksem nähtus.

Miks tehakse aborti? Uurimuste järgi on peapõhjused puuduv tugi partneri poolt ning majanduslikud raskused ning välja toodi ka seda, et lapsesaamine ei sobivat plaanidesse. Kardetakse, et lapsesaamisega rikutakse ära nii tulevase lapse kui ka iseenda elu, muutes see väärituks. Psüühilisi probleeme esineb üle 20% abordi teinutest, kuid reaalsuses olevat see arv märgatavalt suurem.

Väga kehvasti on lood nõustamisega. Nõustajate juurde satuvad vaid vähesed ning arstid tunduvad olevat lähenemises lakoonilised. “Kas sünnitate või aborteerime?”, on kogu selleteemalise vestluse enamasti ettetulev sisu. Suhtlemiskoolitus tulevastel günekoloogidel puudub ning naiste taustprobleemidega tegelemine jääb enamasti teostamata või arsti erahobiks. Lisaks tekkis mõtiskelu teemal, kas on võimalik saada üldse günekoloogiks, ilma et õpingute jooksul aborte sooritaksid. Enamus mõtteid kaldus pigem ei poole.

Lisaks sai toodud näiteid Euroopast ja USA-st ning kohati põikasime ka Indiasse, Hiinasse.

Rääkisime ka abordiga seotud muudest probleemidest. Jutuks tuli nt isade roll. Abordi maksavad kinni naised ning selge on ju see, et lapsi üksi ei tehta. Sellega seotud on ka see, et üle poolte abieludest läheb lõhki, meeste alimentide mittemaksmise protsent on meil Euroopa kõrgeim, nagu ka meeste ja naiste palgaerinevus. Naised on kolm korda haritumad, kuid teenivad 30% vähem. Lisaks on lastega perede oht juba sattuda vaesusesse päris suur, üksikemadest rääkimata.

Lisaks iseloomustab meid see, et naised ei soovi lapsi siiski lõpuni kanda ning adopteerimisele anda. Lisaks saab meil naine viimase hetkeni adopteerimise osas ümber mõelda. Väheoluline pole seegi, et hilisem kontakt lapse ja ema vahel katkestatakse täiesti, nt USA-s see nii ei ole. Seal jäävad bioloogilised vanemad, enamasti bioloogiline ema lapsega suhtlema, saadetakse pilte jne.

Möödaminnes puudutasime teemasid nagu Eesti sotsiaalsüsteem tervikuna, samuti sürrogaatemadust, kunstviljastamist, ka seda, et on tore kui teemadest räägitakse, kuid päris oluline on rääkimisest mõtted ülespoole seadusloomesse sisse saada. Samas rõhutati ka MTÜ-de vajalikku ja hästi tehtud tööd selles vallas, eriti koolihariduse osas. Koolis ei käsitleta taolisi teemasid nagu turvalisus, eluprobleemide lahendamine, truudus jt sotsiaalsed teemad, eriti, kuid need teemad on just eluliselt olulised.

Probleem on selles, et kellel väärtusi kodus pole, need neid koolist ei saa ja kellel väärtused on, ei vaja koolist lisa. Väärtuste teket eeldatakse kodust, kuid paljudes kodudes pole eeskujule võimalik loota. Seega on tegemist suletud ringiga, kus muutust probleemsete noorte puhul pole eriti loota. Seega on kalduvus taastoota sotsiaalset võimetust hakkama saada, suhelda, ka elus läbi lüüa. Viimasel ajal õnneks siiski tegeletakse väärtuskasvatuse teemaga, kuid siiani oleme üks kahest EL-i riigist, kus pole kohustuslikku eetikat, religioonilugu, kultuurilugu või muud taolist, mis tegeleks normatiivsete sfääridega elus ning sotsiaalsfääriga. Seda eeldatakse perekonnalt, kuid väga paljud pered on sisemiselt ja väliselt katki. Lisaks puudub paljudes peredes teadlikkus taolistest teemadest. Meie liberaalne süsteem vajaks väga suurt investeerimist haridusse, et inimesed oskaks oma vabadust kasutada ning baasturvalisust ning stabiilsust elus. Alles siis on terved pered võimalikud. Hetkel see väga ei toimi. Üheks suuremaks probleemiks on meeste situatsioon Eestis, juba mainitud alimentide maksmatajätmine, alkoholism, narkomaania, laiemalt perede lahkuminek ning üksikemadus, samuti meeste oodatava eluea lühidus ning konservatiivne enesepilt, mille täitmisega ei tulda toime. Meeste reaalsus ei vasta soovunelmatele ning sealt algavad probleemid, sama ka naiste puhul loomulikult. Soovitakse olla matsud :-D, kuid puudub igasugune legitimatsioon taolisele soovile. Eks see kõik on loomulikult seotud ka aborditemaatikaga.

Lõpuks, mida saame ise teha? Mina arvan, et valimas tuleks käia, võimalusel oma nt aborditeemaga hädasolevaid tuttavaid aidata, teadvustada muid valikuid abordi kõrval. Mõned üksikemad on nt põgenenud Inglismaale, ka seda on ette tulnud, mis meile sugugi au ei tee. Suurendada tuleks teavitustööd ja nõustamist, sest noored ei tea tihti oma võimalusi. Ka kogudusena saab inimestele tuge pakkuda.

Lisaks ei saa temat käsitleda must-valgelt, võtmes, “abort on mõrv, punkt”.  Probleem on laiem ja kogu ühiskondlikku terviksituatsiooni puudutav. Naistel puudub enamasti tugi laste soetamiseks. Abordi täieliku keelamise tagajärjed aga võiksid olla päris rängad, ilma et kujundataks välja korralikku tugisüsteemi, kust leida vajalikku abi, mida teha üksikvanemana, kas adoptsiooniks last anda on ikka nii jube jne jne.

Rääkisime ka kampaaniast “Üks meie seast”. Sellega seoses tuli jutuks, et Saksamaal on riigipoolne rahastus tagatud abordi puhul vaid naistele, kes on allpool suhtelist vaesuspiiri.

Jubedusena tuli ilmsiks, et mõnes riigis võib aborti teha lausa sünnituseni, nt Texases. Kui see pole tapmine, siis mis on. Mulle oli taoline ilming päris šokeeriv.

Just aga käisime poes. Lyra tuli meiega kaasa. Silla juures ei julgenud ta enam edasi tulla. Arvasime, et tüüp läks koju. Tunni pärast tagasi tulles ootas kass meid samas, kuhu olime ta jätnud. See on armastus 🙂

Täna oli pühapäev. Karvik sai kultuurišoki, Bob lendas õue ning suurost sai tehtud ning idioodid kohatud – seda kõike aga järgnevas.

Magasin teadlikult jumalateenistuse maha, sest öö venis hirmsalt pikale. Imesin kümneid habermas-dokumente endale arvutisse. Väga huvitav on uurida teemat, kus teosed n-o jooksu pealt ilmuvad 😀 Paar raamatut tuleb ka veel tellida, mida raamatukogul pole ja mis küllap on ka liialt spetsiifiline, et seda koheselt muretseda, lisaks tuleb mind huvitav raamat alles aprillis korralikult välja, nii sain vähemalt aru 😀 Seega peab vist hoolega lugema hakkama, muidu kirjutab herr uurimisalune aga edasi ja edasi 😀 Lisaks on huvitav küsimus, kas peaksin uuringutesse kaasama ka kõik ajalehtede artiklid, mis ilmunud. Ligipääs nii mõnedele poliitilistele blätteritele, st lehekestele aga maksab omajagu, nagu ka raamatud, mida e-kujul kuskil pole. Õnneks leidsin siiski, tänu andmebaasidele, nii mõnedki artiklid. Küllap tuleb oma ülemere juhendajaga ühendust võtta. Ehk saksa ülikoolidel on ligipääsuga paremad lood.

Mõtlesime Karvikuga koos miskit teha. Läksime Anne sauna. Ma pole kümme aastat taolises ühissaunas käinud. Enamus asju on säilitatud nõukogude maiguga. Vaid saunaruum on läbinud uuenduskuuri. Pesukausid lebasid igal pool, vihad, vanemad inimesed end mõnusalt küürimas, jalad vees ligunemas, inimesed end vihtlemas. Minus oli täielik kultuurinostalgia ja jäin rahule.

Samal ajal sai Karvik šoki. Esiteks ei saanud ta millestki aru. Ta ei jõudnudki modernse saunaruumini, sest eesruum andis talle korraliku löögi näkku. Ta nägi seal maha sülitavat hambaid pesevat meest, inimesi betoonpinkidel end kasimas, põrandal vee äravooluauke, katkiseid dušše. Ta ei osanud miskit ette võtta, ta ei teadnud, kuidas sellises kohas käitutakse. Seinadel puuduvad ka kellad ning juhatavad sildid, kus nt saunaruum asub. K lääne-eurooplasena on millegi muuga harjunud ja lisaks ei soovinud ta ka üksi kõige selle uudsusega hakkama saada ja nii ta ruumist lahkus. Järgmisel korral kavatseme samas majas väikese sauna võtta, mida ehk K ka nautida suudab.

Mingil hetkel tekkis mul mõte, et turistidele võiks taolist saunakogemust välja pakkuda.

Seejärel sõitsime lähemasse Säästumarketisse, kust muretsesime hulgim kassitoitu. Lausa kolmandik suurostust kulus selle peale. 40-sendiga sai ka üks suur pakk makarone soetatud, kuhu juurde käis kommentaar, et parem ei tahagi teada, kust taolise hinnaga toode pärineb. Ukse taga rääkisid kolm noormeest omavahel, kuidas üks teisega kakles ja kuidas ta tollele inimesele ikka n-ö näkku andis ja oleks tal nuga olnud, siis oleks seda ka kasutanud jne jne. Õllepudel käis ka asja juurde. Seest võttis veidi õõnsaks, samal ajal oli kahju.

Seejärel viis sõit koju. Olime teel rolleriga. Kohati nägime teel kiilasjääd. Oli päris tükk tegemist, et korralikult tasakaalu hoida, kuid see polnudki suurim ohuallikas, nagu välja tuli.

Saabusime just Supilinna, kui nägime teeääres 4-5 inimest. Ma ei tea, mida nad võtnud olid, kuid üks pidas vajalikuks joosta rolleri suunas ning teha huvitavaid häälitsusi. See oleks võinud ju halvasti lõppeda, kuid mu tähelepanu oli täielikult koondunud teeoludele, nii et nende meesolevuste peale ei raatsinud end panustada. Fikseerisin nad ära, katsusin tüübile mitte otsa sõita, kuid seesmiselt oli peal omanäoline ignorants. Tegelikult on see kohutav, kui inimest mingil viisil objektina käsitleda. Ka nendest oli mul kahju. Nad ei teadvustanud endale, et oleksid oma idiootsusega võinud nii ennast kui meid tappa. Pärast küsisin K käest, et kas ta ka neid tähele pani. Ta mõtles ainult, kas tegemist on parem-, vasak- või lihtidiootidega.

Ehk oleks väärtuskasvatus siiski vajalik, kas pole?

Hiljem viskasime veel Bobi välja. Puikles, mis ta puikles, aga singi mõjule vastu ei saanud. Nüüd on tüüp, küllap esimest korda elus, ka õues käinud ja auto allgi istunud. Toas kipub ta vaid tugitoolis magama ja kohalike kassinaiste eest varju otsima ning palju sööma. See kooslus meile väga ei meeldi, sest kõuts kipub nii liialt laisklema. Kõigepealt käisime temaga koos majapeal, kust ta mööda treppi üles-alla vudis. Ka see on hää treening. Täna jõudsime õueskäimiseni. Vaikselt, aga võtab omaks. Minu meelest tolereerivad meie naisedki kõutsi juba paremini ja isegi mängivad temaga. Aega võtab, aga asja saab…

Täna oli taaskord Toomamissa. Kuulsin seal head jutlust, palju sai lobiseda. Koju minnes võtsin kaasa pisikese täispuidust öökapi, mida polnud keegi soovinud, kuid mis seisis seal nii nukralt maja peal.

Eilne oli matka päralt. Käisime Ruusal, sammusime 8 km ei tea kuhu. Metsa sees jõudsime ühe talu juurde, kus me ei osanud minna ei edasi ega tagasi. Leidsime eest kaks talumeest. Nemad hakkasid meile teed juhatama. Nähes, et juhatamine võtab omajagu aega, otsustasid nad meid hoopis ära visata. Head eesti mehed olid. Minu arvamus eesti meestest kohe paranes. Tore on näha, et mitte kõik ei joo; mõned on kenasti rajal.

Toomamissa läks ka kümnesse. Tänast jutlustajat kohal polnud. Tema eest sai palvetatud, kuna tema peres juhtus suur ja traagiline õnnetus. Loodan, et aeg annab lohutust. Keset toomamissat sain ilmutuse, omal praktilisel viisil. Nimelt jäi silm pidama kümnetel lambipirnidel, mis usinasti elektrit närivad. Tekkis mõte, et võiks ehk kogudusele säästupirnid muretseda, kui sobiv hetk kätte jõuab. Minus on ärkanud praktiline soon. Muuseas on see üks hea omadus, kui peaksin kunagi pastoriks saama. Koguduse majanduskülg on alati üheks kelmikaks väljakutseks.

Karvik saatis mulle vahva video inimesest, kes kassidele kaamera välja mõtles. Kui Karvikul kunagi raha palju üle jääb, tahaks ta omalegi sellise muretseda.

Meie kassid

Meie kassid

NOKIA Lumia 900_000076 NOKIA Lumia 900_000083 NOKIA Lumia 900_000085 NOKIA Lumia 900_000090 NOKIA Lumia 900_000092 NOKIA Lumia 900_000093 NOKIA Lumia 900_000109 NOKIA Lumia 900_000114 NOKIA Lumia 900_000118 NOKIA Lumia 900_000119

märts 2013
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,288 hits