You are currently browsing the monthly archive for veebruar 2013.

Elame kasside koloonias. Meil on oma päälik, moraalipolitseinik ja väikest viisi ohver. Selline on kasside tööjaotus. Fortuna on eneseteadlikumaks muutunud ja ta on ametis Lyra koerana ehk siis moraalipolitseinikuna. Lyra ja Fortuna läbisaamine on suurepärane, kuid Bobi üritatakse paika panna. Iga kord, kui Bob teeb mõne kiirema liigutuse või sisistab Lyra Bobi peale või mingil põhjusel Bob näub kõvemini, on Fortuna kohal ja näitab Bobile koha kätte. Veri ei lenda, kuid mõni õrnem karvake siiski. Samas magavad kassid juba kõrvuti ja iga päevaga võetakse Bob enam omaks. Alguses tuleb ju võimusuhted paika panna.

Eile sai kerkos ja kontserdil käia ning vabariigi üle järele mõtelda. Oli päikeseküllane päev, mis läks igati korda.

Hetk tagasi käisin aga suusatamas. Mõnus, kuidas suusatades saab iga väiksematki lihast kontrollida, tasakaaluga mängida, klassikalist stiili lihvida ning järele mõelda, lihtsalt olla ning liuelda. Oma 7 km tuli jälle ära. Füüsiline tegevus on hädavajalik. Aitab päeval täie ette minna. Niiviisi tunneb keha, et on päriselt midagi ära tehtud.

Eile sai pidupäeva puhul tehtud ka veidi pidulikumat sööki. Panime kolm kanakoiba ahju. Kolmas sai soolavaba ja läks kassidele. Terve öö oli kosta naksumist ja kondiklõbinat. Hommikul pühkisime põrandalt kondipurud. Meil on väga ökonoomsed kassid. Kõik süüakse korralikult ära.

Eile juhtus omalaadne asi: lugesin diivani peal raamatut ja Lüüra viskas, nagu ikka, end teki pääle siruli. See ei olnud üllatav, küll aga see, et Fortuna mingil hetkel temaga ühines. Mul olid lausa kassikerad omavahel segunemas. Nii lähestikku pole need kiisud omavahel veel olnud. Loomulikult oli seal teinegi põhjus: toas oli lihtsalt külm. Külm toob kassid kokku. Lisaks on kohal ka Bob, meie isakass. Nüüd on komplekt täielik. Fortuna saab temaga enam-vähem läbi, Lüüra jaoks on vaenlane liiga suur. Esialgu ta vaid uriseb tema peale, küll mitte kogu aeg, aga siiski. Lisaks on osaliselt silma hakanud see, et Fortuna on haaranud ohjad. Tema tundub olevat see boss-kass, või kohati lausa Koduvana. Bob jalutab sõbralikult nt Lüüra suunas ja viimane hakkab urisema. Võib juhtuda, et hetk hiljem saab Bob Fortuna käest vastu vahtimist. Fortunal on kombeks Lüürat kaitsta, kuid kohati ka vastupidi, nimelt Bobi. Niipalju siis kasside õiglustundest.

Täna käisin üle pika aja gregoriaanikas. Oli hää. Laulmata on raske olla, midagi pole teha. Võtsime läbi esimest laadi.

Nii ongi. Kass Fortuna tuli koju tagasi! Ta ei leidnud Herne tänavalt tagasiteed koju. Käisime suusatamas ja tegin kassidega ringi läbi Tähtvere Spordipargi. Küllap võttis kassil veidi silme eest kirjuks. Herne tänavalt on meieni iseenesest vaid u 300 meetrit. Fortuna puges külma ilma eest kellegi juurde kotta. Seal elas teisi kassegi ning hääst südamest sai ta ka süüa mitu päeva. Mul on nii hea meel, et leidub häid inimesi!

Täna aga on plaanis minna Jürgenit koju tooma, isakassi nimelt. Poiss on meil veel puudu, siis on kassikodanike maht selles korteris täidetud. Lisaks on nii, et Lyra vajab mänguseltsilist, kes temaga viitsiks enam möllata. Fortuna on enam üksimängija tüüpi ja magab samuti enam kui Lyra. Lisaks on seltsis segasem ja kolm on seltskond 😀

Üks meie kassidest jäi paar päeva tagasi kadunuks. Kõige veidram oli see, et ei lasknud teda isegi omapäi välja, vaid käisime jällegi koos suusatamas koos kassidega.  Pärast mõtlesin, et käin korra Herne poes ka ära. Käisingi ja kassid jäid minust veidi maha. Kui tagasi tulin, olid mõlemad silmapiirilt kadunud. Mõtlesin, et tüübid läksid koju ära, kuid seal neid siiski polnud. Viisin asjad ära ja tulin tagasi Herne tänavale. Eest leidsin Lüüra. Fortunat aga enam leida ei õnnestunud. Kas miski hirmutas teda? Kas keegi röövis ta ära ja tegi temast vorsti? Või tõmbus ta pulmlema koos teiste kassidega nii vanast harjumusest? Või pani keegi lihtsalt ta pihta, kuna kass nii sõbralik ja kena on? Või sai tal Lüürast küllalt, kes ikkagi selline intensiivne kassipreili? Tõde selgub ehk kunagi. Igal juhul, kui keegi teist Supilinna fortuunat näeb, andku aga teada.

Siin pilt ka:

Kass Fortuna

Täna valmistasin ka mõned kuulutused Fortuna leidmiseks. Ehk näkkab. Üleeile käisime ka varjupaigast läbi. Sinna pole kassi saabunud, teatatud ei ole ka õnnetustest. See on positiivne. Mingil viisil on ka positiivne, et hetkel kassid pulma lainel. Ehk sõitis meie Fortunal ka katus n-ö ära. Ehkki see ei peaks nii olema, sest daam on steriliseeritud.

Homme on regilauluteenistus, mille üle siiralt rõõmustan 😛 Sel päeval peaks endale tuhka pähe raputama 😀

Täna oli Jaani kirikus mentorite koolitus. Tegime endale selgeks, mida me leeritöös selle mõiste all silmas peame, tulime paarile konstruktiivsele ideele, kuidas süsteemi paremini tööle saada. Punkt on lihtne: inimesed, kes kogudusse tulevad, ei leia seal tihti endale paika, neil on kohanemisraskused, lisaks arvamus, et kerkos on mingi põhigrupp ja sinna lisaks inimesi ei võeta. Paraku on ju nii, et leeritatavaid on palju, kuid paigale jäävad vaid mõned. Seda protsenti peaks kindlasti suurendama, kuna nii mõnedki, kes kõrvale jäävad, tunnevad tõrjutust, lisaks ei oska või ei soovi nad küsida või ei pea seda kohaseks. Kuulsime ühe psühholoogi väikest loengut mentoriksolemisest üldse, piiritlesime mõiste täpsemalt, panime paika oma ootused mentoriksolemisele. Lisaks saime 5 minutit harjutada peegeldamist, kuulamist, vestluse juhtimist – seega aktiivset kuulamist. Tunne on, et sellest projektist võib asja saada. Olen rõõmus.

Täna sündis meil vist ime. Otsustasime suusatama minna. Loomulikult võtsime kassid õue kaasa. Ootamatu oli see, et nad tulid Tähtvere rõngale kaasa 😀 Veelgi enam üllatas aga see, et sel ajal, kui meie suusatasime, ei tõtanud kassid tagasi koju, vaid jäid meid ootama, mängisid mööda suusaradu, ronisid väikeseid mände mööda ja kasutasid suusajälgi jalgrajana. Üks kass lippas ühes suusarööpas, teine teises. Tulin mina esimeselt ringilt, ja mida mina näen, kera on tekkinud ühele suusarajale. Lähemale sõites on keral silmad ja sõjamaaling näos. Meie Fortuuna istus suusarööpas ja vaatas mind pineva näoga. Ainult natuke pead ja kaks silmanööpi olid esil. Tüüp üritas end vist Lüüra eest suusarööpasse ära peita 😀 Loomulikult ajasid nad kõik see aeg teineteist taga. Hiljem jalutasime kõik koos koju.

Ei saagi aru, kas “viga” on meis või kassides. Ei teadnud, et kassidega taoline suhtlemine võimalik on. Kassid suhtlesid loomulikult ka omavahel. Kuna Fortuuna on veidi ujedam, siis me kõik kolmekesi üritasime talle veidi julgust süstida, et ta julgeks ikka kogu tee rajale kaasa tulla. Lõpuks saime sellega hakkama. Nüüd kassid vaid põõnavad: nii väsitav oli neile tänane päev.

Ei, see ei selgunud täna, et elame suusaradade vahetusläheduses. Karviku üle olen samuti uhkemast uhkem.

Eile tekkis mõte, mida olin juba pikalt haudunud, nimelt minna suusatama. Tähtvere Spordipark on meist paarisaja meetri kaugusel. Sinna läksingi. Oli mõnus kogemus, kuid tagasiteel tekkis mõte, et ehk peaks endale oma suusad muretsema, millel oleks parem kvaliteet, pidamine, et sõitmisest oleks ikka korralikku mõnu ja et vabastiilis jalad n-ö alt ei lendaks. Nojah, eks seegi oli argument, et iga tund läheb laenutuses maksma 3 eurot ja 50 senti. Nüüd sõidan sada tundi, mis teeb välja umbes sama summa. Täna sai kaks tundi juba ka sõidetud.

Täna võtsime kätte ja vaatasime, mida pakutakse. Eelnevalt lugesin netis ringi, mida hetkel pakutakse. Paraku on nii, et Eesti poodide valik pole just kõige vägevam. Ühes poes väideti mulle, et nt Fischeril puudub Nowax süsteem. Seega pole nn spetsialistide kompetents samuti just väga kiita, kui ma ühe ööga suudan asjad endale osaliselt paremini selgeks teha. Kohale jõudsime, nagu alati, viimasel minutil. Sõudsime Zeppelini, kus korraga on koos lausa kolm spordipoodi. Valikut oli, kuid selle spekter ei kata kõiki vajadusi. Nowax mudeleid oli kolme poe peale täpselt üks paar. Need siis kaasa haarasingi. Tegemist ei ole nüüd mingite kallite suuskadega. Need kuuluvad sellisesse harrastajate klassi suuskade hulka, lisaks on tegemist universaalsuusaga, millega saab sõita nii klassikat kui vabastiili. Mida poest samuti ei leidnud, on selline harrastajate suusk, millega saab ka metsades ringi tuulata, mis ei vajaks ettesõidetud radu. Samuti puudus täielikult Fischeri universaalsuusk ning sportklassi suuski polnud ka näha, millega otseselt võistlema ei läheks, kuid mis oleks vajalik igapäevaseks treenimiseks. Tore on avastada süsteemiauke. Kui muud tööd ei peaks leidma, mis läheks pakuks end kuskile spordipoodi tööle.

Karvik ostis endale n-ö 50 suusatunni väärtuses algajate komplekti. Öö hakul sõudsime rõngale. Hea on, et öö hakul. Karvikul on õnnestunud kogu oma elu nii ära elada, et pole suusatama õppinud. Nüüd sai see asi ette võetud. Päris vahva oli. Neli-viis korda käis kummuli, meelde tuli algkool ja suusatunnid, see, kuidas mööda Pärnu jõe kallast sai hulljulgelt alla lastud, suvel aga Pärnu jõest samas kohas ka üle ujutud. Esimese korra kohta läks Karvikul kenasti. Klassikastiili valdab ta poolenisti ning pidurdamine on samuti juba käpas. Homme aga jälle suusatama 🙂

 

Viimane nädal on kulgenud lugemise ja külaliste vaimus. On saanud mängida ja rääkida. Kassidel on samuti uued maneerid. Fortuna on hakanud enam võimutsema. Nt on ta endale omastanud õiguse esimesena süüa.

Sotsiaalsetest probleemidest on samuti saanud rääkida: nii paljud arvavad, et siin ei saa üldse oma palga eest ära elada. Noogutan siis nendega kaasa. Ega ei ela küll liigagi tihti.

Olen enda jaoks avastanud ühe Saksa filosoofilise raadio. Nii hea on osata ja mõista ühte toredat keelt, mis annab mulle võimaluse mõista paljut, mis meie ühiskonnas pole eriliselt esindatud. Annah Arendt on teemaks ja tema vabadus. Jälle oleme jõudnud kapitalismi kriitikani omal viisil, sund vabaduseks tänapäeval.

Viimasel ajal olen märganud huvitavat tõsiasja. Raske on viimasel ajal hommikuti kirikusse jõuda. Seoses Karviku siiatulemisega on mulle järele sõudnud ka Kieli ajakava, st täielik öine eluviis. Külastan pigem õhtuseid teenistusi. Imeline leid on, et vastavad teenistused on täiesti olemas.

Võimalus osalemiseks poliitikas eeldab põhiõiguste ja kindluse olemasolus. Seega pole poliitilist vabadust, kui inimesel puudub nt elukoht. Kuna meie riik on loobunud sotsiaalse harta mõnest punktist loobunud. Sellest võib järeldada, et meie riik ei taga inimestele täielikku poliitilist vabadust. Niuks, see tuli mulle nüüd üllatusena. Sotsiaalne turvalisus pole meie riigis veel tagatud. Seega mingil tasandil on võimalik öelda, et me pole veel korralik demokraatlik riik.

veebruar 2013
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,411 hits