You are currently browsing the monthly archive for detsember 2012.

Hamburgi periood sai selleks korraks läbi. Jöudsime sooja löunasse, Frankfurdi körval asuvasse Harnausse. Söit edenes mönusasti, söime lasanjet ja ajasime juttu, eelköige mina ja mu monoloogid tulid millegipärast esile:-D Olen vist liiga palju sotsiaal-poliitilist filosoofiat lugenud. Kolmeks päevaks on meil kavas siia jääda, end löhki mängida, Kääbikut vaadata, ehk veelkord ühte saunamaailma külastada. Lisaks peaks ostlema minema. Täna kuulsin söbrannalt, et kass igatsevat meid. Meie teda ka. Loodetavasti ei saa ta meie peale pahaseks, kui koju saabume.

Kavatseme kassile veel väikesed kingitused kaasa tuua. Loodetavasti loom röömustab 😛

Advertisements

Alustasime üleeile oma reisi Saksamaa poole. Köigepealt jäime maha ühest bussist, mis pidi meid viima Pärnusse järgmise bussi peale. No önneks lahenes see lugu kiiresti, sest Tartust suundus Riiga paari tunni pärast samuti buss, mida Karvik polnud öigel ajal paraku tähele pannud. Jöudsime Riiga, sujuvalt ka hostelisse, söime mönusa köhutäie juba meile tuttavas Lido söögikohas ning tegime väikese jalutuskäigugi sinnajuurde. Lennujaama söit sujus kenasti. Lennujaamas ootas meid aga üks omamoodi üllatus. Läti riik vötab nüüdsest 7 eurot TURVALISUSTASU ja seda vaid Ryanairi reisijatelt. Paljudki inimesed olid pahased ja minu jaokski tundub antud tasu ennekuulmatu, sest lennujaamatasud on meil juba makstud, lisaks ei jagatud meile eelnevalt ka informatsiooni. Ma saan aru, et Läti riik on pankrotis ja mida köike veel, kuid taolist lennujaama astumise maksu ei soovi ma küll tasuda. Iga turvatöötajat vaadates tekkis möte, et ei tea, kas maksan ta palga kinni? Plaanis oli Ryainairile vastavasisuline pärin teha, vaatab, kas jöulude körvalt selleks ka mahti jääb.

Meie lennuk hilines 3 tundi, see oli selline järgmine mönus üllatus. Pöhjuseks oli Bremeni lennuvälja kinnijäätumine. Hommikul 5-ni oli lennujaam suletud ja probleemiga tegeleti. Mis seal siis ikka, ilmaga ikka juhtub.

Sujuvalt jöudsime ka Karviku ema poole, kohanesime kohaliku soojalainega: siin on nimelt plusskraadid. Homme lubatakse kohati 8 kraadi sooja. Samas K ema on selline kokkuhoidlik inimene ja siinsed toad on ikka päris külmad. Käisime kohalikus toidupoes ja aga ostlesime. Eestiga vörreldes on hinnad niiiii ODAVAD. Möödaminnes vördlesime ka kassiriiulil pakutavate toodete valikut ja hinda. Veerandi vörra on hinnad soodsamad ja lisaks on valik hordi suurem. See on muidugi nukker. Teeme kassile väikese kingituse ja vötame talle miskit närimiseks kaasa.

Tänagi ei jooksnud mööda külge maha. Käisime kohalikus saunakeskuses. Keskus oli inimestest tulvil. Pidime ootama riietuskapi vabanemist. Andusime saunadele pöhjalikult, nautisime kohalikku lainemasinat, veehüppetorni, erinevaid saunu ning külma veeauku. Loodan, et tervis tuleb sellest köigest.

Homme on kavas jöululaupäev, veidi kirikut ning pitsaküpsetamine. Samuti tuleb K vend külla. Veel kaks päeva ja reis läheb löuna poole edasi…

Täna oli EEÜÜ jõuluüritus. Mul vedas, jõuluvana ega kedagi ei tulnudki ja selle üle on mul siiralt hea meel. Vedasin üritusele kaasa pomelo, mis nägi väike ja roheline välja, kuid maitses lihtsalt oivaliselt. Niivõrd petlik võib olla välimus 🙂 Maire pidas meile väikese mõtiskluse Maarja, Jeruusalema ning Joosepi, raseduse, usaldamise ning muudel teemadel.

Just praegu sõitis mu plätul mööda meie kass 😀 Küllap tal on öine mängutuju. Sõbranna soovitusel paigaldasime tuppa väikese redeli ning nüüd saab kass turnida ka kapi otsas. Kassidele meeldivad perspektiivid.

Tänasel üritusel oli palju ka jutuajamist, sain kaasa palvesoovi ühe inimese pärast ning kaardi imeilusa kassiga 😛 Rääkisime teoloogiast, majandusest, ühiskonnast, lõputöödest ja paljust muust. Oli väga mõnus ja kodune koosolemine. Erilist tähelepanu väärib Ristee Koguduse bänd, mis minu meelest lihtsalt imelist muusikat tegi. Saime ka koos laulda. Tänastel lugudes oli jõudu. M-le sai tulevase töövaba perioodiga seoses väike etteaste tehtud. Mõte oli imeilus, kuid teostus läks veidi metsa. Nojah, kuid küllap sõnum jõudis õigete kõrvade ning südameni.

Homme kavas minna Lõunakeskust tuulutama. Läheme ehituspoodi rüüstama, sest talv annab mõista, et tihendeid võiks veidi enam olla. Karvik on aga oma esimese artikliga saamas ühele poole. Paari esimese kuuga on kolmandik doktorantuurist läbi? Kiire töö, muud pole öelda.

Meie kass püüdis täna oma esimese hiire kinni. Seega saime omale siiski n-ö päris kassi, väikese tapatiigri. Meil on selline elastne, täpiline, välkkiire olend. Eks see oli talle enesetõestus. Küllap hakkas tal ka õues üksi igav ja hiir oli suurepärane mänguseltsiline.

Täna ärkasin umbvara, südahommikul, kell 9 😀 Tõttasin 10.14 rongi peale ja sõitsime Kiidjärvele lumme sumama. Kõndisime jõeäärt pidi Taevaskotta, selleks kulus kokku umbes 3 tundi. Ilm oli tormine, kuid metsaalune oli võrratu. Kogu see rühmamine võttis korralikult läbi. Eks see tulenes ka sellest, et pidevalt tuli mööda libedat nõlvakut üles ja alla seigelda. Tee pealt leidsime elektriliini, mille alust oli puhastatud. Metsaalune oli täis minikuuski. Võtsime kaks väiksemat isendit kaasa. Kahju, et liinihooldusfirma neid kaasa ei võtnud: nad oleks saanud kõik ju väikestviisi rahaks teha ja oleks maharaiutud võsast palju suurem tulu tulnud.

Hiljem tuli C meile külla. Oma kuusekese jättis ta ukse taha. Sealt see ka kiirelt pihta pandi. Küllap oli kellelgi teisel teda enam tarvis.

Karvik müttas terve õhtu pitsat küpsetada. Tuba on nüüd väga soe. Imestan viimasel ajal, kui nigelaks on jäänud inimeste praktilised oskused. Nt ei oska inimesed enam pliiti kütta, siibrisüsteem osutub liiga komplitseerituks. Meie kerko proovis leida inimest, kes laoks võlvkaart, kuid tervest Euroopast ei õnnestunud teda leida. Aga väga hästi oskame püsti laduda paarkümmend aastat vastu pidavaid pappkarpe. Millegipärast on aga nii, et mulle meeldib praktiliselt nokitseda. Isalt sain ka väikese vihje, kuidas korralikult pliiti kütta. Nüüd on meie siinne pliit parimas nooruses ja töötab nagu peab.

Kuldsete kätega inimesi võiks enam olla. 

Meie kassil on vist identiteedikriis. Ta käitub veidi koeralikult. Õnnest liputab ta saba ja selle asemel, et üksi suuri ringe teha, soovib ta pigem meiega jalutamas käia. Täna jalutasime temaga terve tunni. Iga aia otsa tuli tal loomulikult hüpata. Läbi lume sumpas samuti nagu traktor. Autode eest varjus loomulikult autode alla jne. Kui kass niisama õue lasta, jookseb ta siinsamas natuke ringi ning seejärel istub ta lihtsalt trepi peal. Noh, eks igal kassil ole iseloom, meie oma on siis taoline.

Eile oli usuteadlaste jõuliüritus. Õnneks polnud ei jõuluvana ega ka kingitusi. Süüa sai veidi, õppejõud keerutasid plaati ning vestelda sai samuti. Mingi vanem generatsioon näikse olevat ära kadunud, kuid mõned näod on siiski igihaljad. Oli hää kodune olemine. Jooki pakuti vanaaegsest kollasest lastevannist. Lapsepõlv tuli meelde. Kunagi mahtusin sinna suplema.

Täna aga oli ettekannete õhtu seoses maailmalõpuootustega. Kulmar, Riistan ja üks geoloog jagasid oma teadmisi. Suure tõenäosusega maailmalõppu veel tulemas pole, kuid taolised ettekuulutamised jäävad vist alati liiklema.

Omaette mõtisklesin, mis võiks olla taoliste lugude funktsioon: kas lõputeadvus aitab inimestel ühte hoida, või on lootuseks enam moraalsed ja järelemõtlevad inimesed. Üheks võimaluseks on ka see, et oodatakse suuri muutusi ja ei olda üldse rahul. Miski väline peaks siis asjad uuesti paika panema. Maailmalõpp on selleks ehk sobiv tsenaarium.

Tänapäevased maiad ei ole taolise nende kultuuri ärakasutamisega eriti rahul. Tänapäeva maiade järeltulijaid olevat u 10 miljonit inimest. Oma kultuuri hiilgeaegu hindavad nad väga. Märgiti ära ka see, et maiade kultuuri suurim hävitajad olid Läänest sisse toodud haigused, ei muud.

Homme aga metsa alla püherdama, st matkama…

Olen teist päeva kodus-kodus. Saabusin siia ja avastasin, et meie siinsel kõutsil on äge silmapõletik. Tüüp oli küllaltki uimane ja vaid magas ning loivas sööma. Otsustasin ta arsti juurde viia. Täna käisimegi ära ja kass sai asjatundlikku abi, antibiootikume ning läbikatsumise, st katsuti järele, kas neerud on korras jne. Nüüdse seisuga võib öelda, et kass elas autosõidu kenasti üle ning arst meeldis talle väga. Masseerimine võttis kohe nurruma. Samas, kui me koju jõudsime, ei soovinud kass enam puurist välja tulla. Magas seal keras mõnda aega. Pidime ta lausa välja tõstma. Eks ta seejärel mõnda aega veidi krambis oli, kuid ta sai sellest suhteliselt kiiresti üle. Lisaks muretsesin talle veidi kassieinet. Loomapoest ostetud konserv kadus ülikiirelt. Ta lakkus selle endale lihtsalt sisse.

Bussiga koju sõites sattusin sõbrannade otsa, nii et teelolek möödus imekiiresti. Rääkisime…eee…poliitikast 😀 …ja paljust muust. Täna jätkus aega veel saunaskäimisekski. Läksime Tervisesse.

Järgmine nädal tõotab tulla jõuluürituste keskne. Üks üritus ajab teist taga. Homme lähen Karvikuga vastuvõtule, võtame majandusteadlastega toidu vastu. Usuteadlased peavad samuti pidu, millalgi saab saksa tudengitega sauna minna jne jne.

Kassi igatsen ma ka, no seda meie teist kassi.

Püsivalt hõljub kusagil Habermasi vaim 😀

Täna oli absoluutselt kodune päev, ainult Habermas mahtus päevakavva ja kass ja natuke kütmist. Kuulasin ära ka paar ööülikooli saadet ning hiljutise “Hallo, Kosmose” saate, mis tehtud Vello Saloga. Meelde jäi, et elu mõte on armastada. Enn Kasak aga rääkis, et abielu mõte ei ole see, et oleks täna tšill olemine või koos lahe kekselda, vaid hoopis see, kui oled juba igivana ja kõik teised sinu surma ootavad, et oleks siis ühe meeldiva inimesega korralikult asjadest rääkida 😀

Vello Salo poolt jäi tallele veel tõsiasi, kuidas ta sõdimist ja verevalamist lausa vihkab, sest on sõja pidanud ise läbi elama. Noorem põlvkond hakkab aga sõjakoledusi juba unustama ja jälle on soov lasta verel voolata. Loota on, et veriseid mälestusi hoitakse siiski hästi.

Enn Kasakul on aga hästi läinud. Teda ei saadetud vangilaagrisse, ega visatud koonduslaagri ahju. Ta on elanud igavat elu või kuidas see sõnastus täpselt nüüd oligi. Meil on põhjust tänulik olla oma n-ö igavuse eest ning tähele panna oma rumalust ja sellegi eest võib tuua tänu. Sest oma rumaluse märkamine on suur algus.

Pühapäeval käisin saksakeelsel jumalateenistusel ja kuulasin ühte kena jutlust, mis natuke rääkis Palestiinast-Iisraelist, natuke meist, natuke tulevikust, natuke majandusest. Kõiki ühendab see, et väljast saab esmapilgul kõike kenasti seletada, kuid päriselt mõista on neid võimatu. Jah, kellelgi on võti, et saladuselaekaid  lõpuks avada. Juttu tuli ka Jeesuse eeskujust ja suurest armastusest ja oma-olust, mis ta meile tõi. Ta tõi meile jumaliku armastuse ja kaastunde suuremas plaanis, küllap inimsuse. Ka Su naaber on inimene.

Eile käisid sõbrad külas. Sõime suurt küpsetatud õllekala. Oli hõrk roog ja kasski maiustas. Õhtusse mahtus veel põrandamängu ja huvitavat jutuajamist. Kohal oli põhimõtteliselt Holmhällari kamp. Oli tore õhtu.

Nüüd aga unemaale.

detsember 2012
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,575 hits