You are currently browsing the monthly archive for oktoober 2012.

Täna tuli uudis, et venelane on meile lähem kui soomlane, vähemalt geneetiliselt. Mõnes mõttes on see intrigeeriv uudis ja peaks meid mõtlema panema, eneseidentiteedi üle veidi järele mõtlema. Ehk õpivad mõned meie kaasmaalased teisi kaasmaalasi enam ka austama. Tore ju, kui geneetika annaks natuke hoogu juurde inimlikule hoolimisele.

Täna käisin läbi Tartu kõik taaskasutuskeskused, realisatsioonikeskuse samuti. Otsisin veidi mööblit ja kila-kola. Sain T-särke poolmuidu, täiesti uhiuusi kusjuures, seda otse Saksamaalt. Enamasti on tegemist pankrotivarade või suurmüükide ülejääkide või mõne üksiku ülejääva suurusega. Natuke on kurb maik ikkagi juures, kui pankrotivarasid niimoodi alla oma hinna omandada saab, samas tudengile on taoline ostlemine puhas rõõm. Veider on loomulikult see, et alguses poodi minnes ma tegelikult neid asju siiski ei vajanud, millega pärastpoole poest välja astusin. Ka odavate asjade jaht viib päris suurte kuludeni: see on tänase päeva irooniatera. Vajalikud vidinad leidsin samuti, kuid neile läheme alles homme järele.

Seega, kui teil on midagi praktilist vaja, külastage ettenägelikult ka realisatsioonikeskust: tavaliselt tulete sealt lisaks kindlasti enamaga välja, kui vajaminev kaup, mille järele sammud seadsite.

Õhtul aga läksin jällegi väitlema. Seekord võtsin ka ise väitlusest osa ja ei kahetse. Ma polnud küll kullatera, kuid enesetäiendamise ind tuli jällegi peale. Väitlus on õppimiseks ülioluline. Saime nelja võistkonna hulgas täna teise koha. Rääkisime Süüriasse sõjalisest sekkumisest. Saan targemaks ka asjades, millest enamasti vaid põgusa huviga üle libisetud.

Lisaks kutsuti mind täna vestlusele. Vaatan, mida siis vestelda soovitakse 🙂 Kui hästi läheb, tuleb hakata mudilasi koolitama. Parim võimalik variant sündigu!

Mõtlesime välja ka plaani, mida puitbriketiga täpsemalt teha, kuhu teda toppida ja kus teda täpsemalt hoidma hakata. Lisaks tuleb siia eelmiste elanike poolt mahajäetud puudest üks riit valmis laduda. Hea õnne korral kaovad need puukesed aga enne ahju. Tegemist ei ole küll hääde puudega, niiskus on probleemiks, kuid tasahilju neid kuivatades on juba lootust, et tuba ka neist halgudest soojaks saab.

Vot selline päev selliste tegevustega.

Unelaulu laulab mulle täna Habermas 😛

Täna käis S külas ja eila C ja üleeile tuli aknast külla kass, eee, põhimõtteliselt teisele korrusele. Pole paha. Vaikselt liigume ka selle poole, et kodune elu ikke mugavamaks ja mugavamaks kujuneks.

Täna jõudsin pääle 5 kuud eksiili kodukirikusse. Oli hää. Varsti võtan end kätte ja lähen uuesti laulma.

Nüüd aga vastu uuele nädalale. Homme Karvikule haiguskindlustust tegema, mööblit peaks vaatama ning ehk äkki isegi Leipzigi helistama autode asjus. Olen viimasel ajal saanud Jaapani väikeautode suureks fänniks.

Supilinn on üle prahi 😀

Juba nädala elame uues kodus – Supilinnas. Kogu see nädal on möödunud sisseelamise tähe all, kolimise vaimus. Täna tegin rollerile hooldust, eile õhtul saagisime voodi frakke ahjupuiduks, Purde tn tuli samuti üle anda. Kolimisaktsiooniga tegelesime samuti. Tänu sõbra isale saime kapi korralikult parandatud, st tagumise pleki korralike kruvidega seina. Nüüd peaks fungama 😀 Kui ausalt öelda, siis pole mu kirsikapp kunagi veel nii korras olnud.

Põhiajaga peaks sel poolaastal hakkama lõputööd kokku kirjutama, aga süda igatseb natuke midagi vajalikku ka teha, praktiliselt vajalikku, natuke õpetustööd või muud taolist, kust ehk paar eurosentigi kotti kukuvad.

Viimastel päevadel on majaomaniku isa ja vend ja ta ise siin käinud ja veel paar asjakest korda lihvinud. Isegi sain natuke akutrelli proovida, paar liistu kinni kruvida. Meil on puuküte, selle üle on mul suurim heameel. Loodushoid mõlgub meeles, taaskasutatav energia ning kõigele lisaks on küte rahakotilegi sõbralik.

Kokku on meil kolm tuba: töötuba, mängutuba ning magamistuba 🙂 Telekas meil on, aga televisiooni mitte 😀 Kunagi on plaanis ka kass majja võtta.

Elu supilinnas on elamist väärt. Iga päev liigub siin kümneid kasse. Ühe auto peal magavad samuti iga päev vahetustega kaks kassi, küllap naaberkorteri omad. Täna oli üks naabri kassidest puu otsas. Kräunus teine ja tegi näo, et ei saanud alla, endal käpad mõnust sõtkusid ringi, küllap soovis minu ja teiste tähelepanu endale saada. Kuna ma olin teel hooldusse, siis kassi aidata ei saanud. Nojah, ega ta ju abi ei vajanudki. Hiljem koju jõudes oli ta juba kenasti alla jõudnud.

Elamine on mõnus: renoveeriti u 5 aastat tagasi, nii et kõige uuem enam ei ole. Naabrid tunduvad sõbralikud, palju on tudengeid ja koduloomigi on ümberringi näha. Omanikega olen samuti rahul, on neist jäänud hea ja usaldusväärne mulje.

Jah, jäänud on veel paar pisiasja, kapp Karvikule, üks lauake kuluks ära, üks valgusti ei teeks ka paha ning küttepuud oleks vaja muretseda – siis saab elama hakata 😀

Tänasega lõppes töine hooaeg.

Perenaine tuli pärast tööd nuttes meie juurde ja ütles, et vajab meid väga ja pea-aegu anus, et järgmisel aastal naaseksime. Kallistasime mitmeid kordi. Oli kordaläinud suvi. Pärast kõike neid emotsioone pakkus C meile sauna ja veini.

Eile oli lambapidu, mis lõppes umbes kella poole 2 paiku öösel. Saime C-ga natuke ka vestelda. Ka tema soovib meid jällegi tagasi siia. Sain E-lt Holmhällari särgi endale, tennisesärgi, mida kavatsen reklaamimiseks kandma hakata 😛 Täna E-le rääkisin ka, et Eestis on mu tööks ju enamjaolt mõtlemine ja muu taoline, kuid siin näen kohe tulemust, inimeste tänulikkust, säravpuhtaid aknaruute. Mjah, ei saa ju eitada, et silitab ka karva lihtne asi, et C arvates teen ma hääd tööd. Naljakas, kuid, kes ma ka tulevikus poleks, näen oma tulevikku selle paigaga siin ikka seotuna. Loomulikult ootavad meid tagasi ka paljud külastajad, paljud neist on ka sõpradeks saanud meile. Homme aga praamile ja ühele siinsele sõbrale külla.

Tööpäev lõppes. Pärast homset päeva kuulun auga seltskonda, kes on siin olnud terve hooaja. C ütles mulle täna, et olen teinud väga head tööd 🙂 Vahva. Muretsesin endale Holmhällari särgi ja hakkan seda hoolega kandma 😀

Meil oli nõudepesus täna keel, lamba keel, oleksin olnud justkui Greenaway filmis, kus ühtäkki huvitavad kehaosad välja ilmuvad. Terve päeva otsis C mulle huvitavaid töid tegemiseks. Tegin sisehoovi korda, seejärel meeste tehtud külmikute järelkoristus 😀 Natuke piinlik oli ka meestel seda vaadata, kuidas C mind nende tööd üle saatis tegema, kuid küllap nad ei solvunud. C näitas mulle paar trikki ja sain hiigelkülmikud lumivalgeks. Aastaid vanad plekid kadusid sekunditega.

Tänane päev oli samuti okkaline. Käisin erinevate majade terrasse okastest vabastamas. Teel kohtasin sadu seeni. Isegi sirmikud kasvavad ikka veel. Eile L kupatas ja marineeris kuuseriisikaid. Siis on meil miskit külakostiks viia Stocki.

Homme töötame täpselt nii palju, kui jõuame, öeldi meile. Tööd olevat palju.

Kahjuks ei saanud ma lambapäädest pilte teha. Köögis pole see lihtsalt lubatud ja töö ajal pildistama minna nagu ka ei sobi. Täna on peol umbes 120 külalist. Tööga saime valmis suhteliselt vara. Oleme välja arendanud päris head süsteemid, kuidas sadu sissesadavaid klaase, nõusid, anumaid ja muud kiirreageerides puhtaks saada. Päris võimas on tähelepanu hoida korraga nt 5 või enamal asjal. Seegi kord oli see tõeline väljakutse, mille saime kenasti seljatatud 🙂

Nojah, nii palju siis selleks korraks. Meile jagati ka tasuta joogipoolist ja piiramatult on käepärast koduõlut. Uni läheneb ja homne tööpäev, maratoni viimane päev 😛

Korjasin täna kuuseriisika, millel elas limukas 🙂 Limuka ema oli ta küllap sinna munenud. Kasvas limukas, kasvas seen. Limukas läks tagasi metsa alla, seen kadus L-i kõhtu.

Kõikjal on seened.

Eile oli aga laada päev ja vaba päev, hommegi on vaba. Pontsikuid kutsutakse siin munkringariteks 😀 – mungarõngad. Nojah. Laat oli hiiglaslik, Hemse kohta. Kohal olid kõik inimesed. Sõitsin sinna võrriga, kuid poolel teel korjas Ylva mind üles ning võttis auto peale. Mopp jäi mind ootama. Homme aga ootan Ylvat siia ja tema tütart. Mängime kaarte, kaminatule tegemist ka. Ülehomme on oodatud lambakolbapidu, seejärel kogu krempli kokkukorjamine ning seejärel jääb vaid ennast kokku korjata.

Täna aga sai muuseas ka põhjalikult tööd tehtud. Tunnen, et töö kvaliteet on lõpuks ometi saavutanud korraliku sujuvuse. Lihtsalt teen, on hea töötada, ei pea muudele asjadele mõtlema, kohati olen ka kui autopiloodil, laulan ortodokside hümne, väikseid kiituslaulukesi. Meditatsioon on täies hoos. Metoodika on parem kui kunagi enne 😀 Möödaminnes keeran vooditel ja kappidel kruvisid kinni, märkan asju. Kohati suudan juba ette aimata, mida pererahvas meile järgmisena tööks annab. C paistab ka meiega rahul olevat. Enam ei tule lihtsalt very good, vaid kohati lausa perfect 😀

 

Oli sürr päev. Andsin jalgadele valu, st käisin Valut kraamimas. Võtsin rasvefiltri lahti. Kraapisin seda ümbritsevat avaust metallkäsnaga. Sellest ei tundunud abi olevat ja võtsin lisaks plastmasskaabitsa. Ühel hetkel märkan kraanikausi peal suurt halli asja 😀 Esimese hooga mõtlesin, et tegemist on mõne suurema metallkäsnaga, kuid oh imet, käsnal oli pikk saba ja jalad all 😀 Mnja, tegemist oli katuselt filtrisse kukkunud kuivanud rotiga 😀 Saba oli kenasti konksu kujuga ning meeldivalt jäik. Tõstsin ta sabast orgi otsa ja lennutasin aknast välja. Sellega ei ole lugu aga üldse lõppenud. Kõrvalasuvast kapist leidsin lisaks Tomi ja Jerry küpsised 😀 Need kaotasin möödaminnes ära, sest jänestel paistis neid enam vaja minevat kui minul. Hakkasid siis aga maiustama. Lõpuks sain ka teada, mis Jerryga juhtunud oli, sest mööda maja vedeles vähemalt viis kaslast – kolm tiigrit, üks puuma ning lõpuks tavaline kodukõuts. Seega oli ka Tom leitud 😀 Kuskilt ujusid möödaminnes välja veel kolm sokki. Mul oli tegus tööpoolik.

Veel märkasin, et üks jänes, kes alles üleeile oli suhteliselt paistetanud silmadega, nägi täna juba täiesti kobe välja, silmad sirasid päikese lõõmas. Holmhällar on mõnusalt jänestest pungil. Nägin ühte suhteliselt kinni paistetanud silmadega tüüpi end liiva sisse pikali heitmas ja päikest võtmas. Jo siis annab sedasigi elada. Lisaks leidis ta vaevata tee põõsasse, kui mööda jalutasin. Seega jänksid tervenevad aegamisi. Mnja, tegelikult on külm talv peale hoovamas, küllap seegi nende populatsiooni jällegi tublisti hõrendab. Täna oli imeliselt ilus ilm. Õhus on sügisest kargust, kuid taevas polnud ühtegi pilve.

Sellises on lood siinpool lompi.

Lisaks muretsesime piletid Metsatölli kontserdile 13. oktoobril. Küllap pean siis selleks ajaks juba Eestis olema 🙂

Öö kulus sellele ja tollele, Vaatasin lõike transseksuaalsusest. Avastasin päris huvitavaid videosid antud teema kohta, meditsiinilisi ülevaateid, kommentaare asjaosalistelt ning päris suuri eelarvamusi asjaga seoses. Näidati vanemate kommentaare või nt naise kommentaare, kui elukaaslasest on saanud naine ja ta on seda eluaeg varjanud teiste eest.

Näide: homofoobne perekond saab teada, et tütar on lesbiline. Lõpuks on tütar otsustanud käima hakata transseksuaaliga, inimesega, kes oli naine ja sai meheks. Alguses oli perekond metsikult vastu, kuid inimest tundma õppides oli neil hea meel, et saab inimestele ikka tütre meest tutvustada ja näe, lesbist tütart ka enam pole.

Mõtlesin natuke ka sellele, millise pilguga teoloogia taolisele nähtusele vaatab. Mis määrab naiseks või meheks olemise? Ehk on esiplaanil hoopis inimene olemine? On ju ka inimesi, kel on nt mehe geenid, kuid naise välimus ja vastupidi või lihtsalt hormonaalsed häired, seega vastandite asemel terve värvigamma. Tekitas mõtlemisainet. Lisaks on mul endalgi selle teemaga kogemusi. Olen ühega koos elanud mõnda aega, tema katsumusi näinud, koolikaaslasi on samuti sest valdkonnast ette tulnud.

Inimsood hägustuvad, rollid samuti. Enam ei saa toetuda soolistele stereotüüpidele, paistab, et jäävad vaid isiksused. Samas, ehk on see isegi hea, kuna igasugused nn kinnismõtted on mingil viisil ebajumala teenimise viisid, vähemalt on võimalik neid Tema kohale asetada, või öelda, et nii on asjad loodud ja jäävad ka nii. Ehk on asjad ja inimesed loodud looduvana, kujunevana ja nii ongi just sel viisil loodud. Ära tabada, kuidas asjad on lõplikult, on igavesti tänamatu amet, mingil viisil Tema rolli võtmine enda kanda. Ehk ei peagi olema lõplikku kindlust ilmalikes asjades, ehk ongi hea, et on alati koht, kuhu kukkuda – TEMA sülle. Ehk on inimkond oma metafüüsiliste maailmavaatesokkidest kinnihoidmisega nad veidi haisema lasknud. Sokke on hea ikka vahetada, varieerida, pesta jne. Ükski sokk pole aga olemuslik, kõiki saab vahetada ja materjalidki muutuvad. Tähtis on lihtsalt, et soe oleks, et saaks kõndida, et kingad ei hüüruks jne, nad abistavad ja mingil viisil kirjeldavad maailma. Tema vaid teab, kuidas on. Meile aga on antud valik, nt kanda talvel villaseid sokke. On mõned asjalikumad asjad, kuid alati saab paremini. Vot selline sokijutt. Mul vist varbad külmetavad 😀

Homme aga jälle tööle. Viimased päevad jooksevad, raamatki rõõmustab enama aja üle. Kulda on kogu loodus täis ning lisaks tegin täna võrriga tiiru. Korjasin paar pähklit ja kavatsen nad meile tagaaeda istutada 😛 Vaatan, mis juhtub 😀 Loodan oravaid näha…

Oli kuldne päev. Paar jänksi on veel isegi alles. Tegime tööd ja tegime seda hästi 😛

Saime Callelt veel sauna ning loa, natuke 33, meie armsat katlakivieemaldajat kaasa võtta.

Lugesin erinevaid artikleid ning tutvusin transseksuaalsuse teemaga. Vaatasin ka videosid ja kuulasin arstide arvamusi ning mõtlesin oma kogemustele, mis mul selle teemaga seoses on. Huvitav, mida ja kas ütleb teoloogia taolise fenomeni kohta. Issanda loomaaed on kirju ja füüsilisest soost tundub üha enam oluliseks saavat inimene-olemine, mis on ju hea märk.

Algas viimane nädal Gotlandi saarel. Varsti on aeg heisata purjed ja hiivata ankur ning liuelda vaikselt kodusadama poole 🙂

oktoober 2012
E T K N R L P
« sept.   nov. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,414 hits