You are currently browsing the monthly archive for juuli 2012.

Olime just kolm päeva järgemööda tööl, 33 tundi mõnusat rabamist. Hooaja selgroog sai murtud ja nüüd läheb elu veidi lahedamaks. Hooaja kõrgpunkt oligi eile. Täna lahkusid Tanja, Mona ning Rebecka. Tee viis tagasi Stockholmi. Oktoobris, siis kui tagasi tulen, kavatsen talle veel Stocki külla minna ning ka Annemile, ühele teisele külalisele. Kavas on külastada Stockholmi ooperit, mitte seda rahvaversiooni, vaid kuninglikku. 

Eile õhtupooliku kallas vihma ning kohati sähvis äikest. Mõningal viisil see kergendas me tööd. Samas: lõunasööjaid oli siiski 332 inimest, mis pole just väike rahvasumm. 

Täna käisin lisaks uglikus, ühes majas, kus elab kassitädi, kellel alati kaks kassi seltsiks. Kui olin teise toakesse astumas, nägin saba ukse vahelt tuppa kadumas. Kass oli toa vallutanud, kõigepealt vannitoa, seejärel voodialuse. Mingi hetke seisis ta ukse peal ja vaatas mulle uudishimulikult, kuid kartlikult otsa. Läksin vannituppa ning kass voodi alla. Kui olin vannituppa astunud, sammus kass ukse poole ning ukse vahelt kostis veel tänulik mjäu. Hiljem inspekteeris ta veelgi ühe toa läbi. Selline kõuts siis.

Palju oli jooksmist. Kokku oli üle kümne juhtumi ning pärast tööd ootas meid gospelkoori järelpidu Fides. Nägin oma elu ilusaimat suvemaja, kus perekond aastas 5 kuud elab. Kujundus on nagu valatud tollele hoonele: vanad leivakünad, lehmakellad, saunavihad, kolm suurt lauda, köök ja wc. Söögiks pakuti 10 erinevat kooki, koos lauldi laule. Meile räägiti, kuidas käib holundrimahla tegemine. See tehakse lillede õitest ja mitte viljadest, mis oli mulle suureks üllatuseks. Sinna kaks kg suhkrut, 14 õit, vedelikku ning sidrunit ja laimi ning lasta 4 päeva seista ning vedelik eraldada ja villida ning hõrk jook ongi valmis. 

Homme on aga vaba päev. 

 

…just nii oli kirjas täna Burgsvikis toimunud jazziõhtul. Gotland – kuum lammas. Bänd oli vinge, lisaks vedasin baarimaja pagarilt koju teed ja saia – nämm.

Tegelikult oli põhiline päevaatraktsioon film aastast 2010 ja kino. Filmi nimi on “Poiss jalgrattaga” ning film oli klassika ja nii realistlik, kui mulle mõistusesse mahub. See film peaks olema kohustuslik kõigile isadele, kes kunagi on lapse hüljanud. Sellest filmist on täpselt näha, kuidas taoline käitumine lapsele mõjub.

Täna oli metsikult soe ilm. Käisin tiigis ujumas, enamus päevast kulus siestale.

Eile õhtul oli gospelkontsert, kus laulsime täis kirikule. Kohal oli üle saja inimese, ma arvan. Kontsert õnnestus üsna hästi. Martin, meie autojuht, arvas, et laulsin hästi 😀 Keegi jäi vähemalt täiesti rahule 😛 Esmaspäeva õhtul on Fides järelpidu ühe sakslase juures. Tasuta kohvist ei saa kunagi keelduda. Homme on kavas aga teine vaba päev.

Ahjaa, kuulsin, et Eestis näidati meie pansionaadi restorani seoses lambapeade festivaliga. Tõepoolest, siinne koht on üks kolmest traditsioonilisest lambapeade valmistamise kohast. See sai kõige võikama toidu auhinna ja mina olen seda proovinud, tavaline lambaliha, kuid palju seda ei soovinud, kuna psüühiline tõke oli veidi ikkagi ees 😛

Suubume jällegi homme töösse. Praegu tundub olevat kiire aeg. Vaatame, kas homme on sama värk. Tegin rolleriga metsas pisikese ringi ning õhtul oli meil lauluproov gospelkooriga. Juba sel kolmapäeval on kavas esinemine. Vaatame, mis sellest kõigest välja tuleb. Proove oleks võinud ehk enam olla, kuid lõbus saab see kindlasti olema.

Loomulikult sai täna ka loetud. Habermasi raamat läheb juba päris huvitavaks, ning vesteldud ja vesteldud.

Koorist meid koju vedanud mees ajas ühe jänese alla. Sellest on kahju.

Täna sai 24 voodit valmis vorbitud, selg on sellest aru saanud ja hakkas kiunuma. Oli viljakas tööpäev, mis kestis oodatust üsna palju kauem.

Eile käisime Tanjaga rattaga sõitmas ning nägime üle pika aja ühte täiesti elujõus rebast, kes oli meeletult paks. Sadakond meetrit eemal sibasid ja hüplesid küülikud. Siin on neid hetkel sõna otseses mõttes tuhandeid, rebasel tuleb vaid suu lahti hoida ning küülikud lippavad kenasti suhu. Soojalt soovitaksin rebasele veidi aktiivsemat eraelu elada, sest talle kuluksid järglased ära 😛 Jänesed on saare lõunaosa täiel määral vallutanud. Mereäärne oli imeline, pilved mustjad, punased, päike loojumas ja väljad kubisemas jänksidest, kes peavad kaks korda päevas miitinguid, hommikuti ning päikeseloojangu eel.

Täna sai lisaks veel Mona, Danny ja teistega räägitud. Kõneluseks tulid teemad nagu juutlus, militarism, armastus, eraelu. Juttu jätkus kauemaks, kohe päris pikalt sai räägitud. Hommegi on veel vaba päev, seega saab edasi lobiseda. Lisaks lugesin vahelduseks ka materjale. Keegi võiks palvetada, et laiskusest üle saaksin 😛

Põhihooaeg läheb vaikselt aga edasi. Eile sattusime esimest korda ka rannamajakesse lõket tegema, täna oli kavas kinno minna, kuid selle plaani lükkasin paar päeva edasi. Homme teeme küllap jalgrattaga mõne suurema ringi. Paar päeva tagasi sai otse läbi metsa Syndres käidud ning maasikatest end punaseks söödud. Tagasi vudisime kallast pidi. Kohale jõudes nõretasime higipullidest ning millalgi peaks ka nõmmliiva teed korjama minema, et oleks miskit talvel rüübata 😛

Karvik tulebki Eestisse. Täna sai ta kinnituse ning lisaks sellele ka juhendaja, kes pealegi tundub olevat tasemel.

Täna oli pikk päev täis tööd.

Pärastlõunal sai üks külaline südameataki ning siiasamma maandus helikopter ning viis mehe minema. Meie arvates oli tegu sõjaväehelikopteriga, kuid üllatus oli suur, kui kopter meie õuele maandus.

Homme tuleb veel tööle minna ning seejärel on jällegi väheke rahu.

Natuke sai nalja ka köögiinimeste vahel. Meie kokapoiss rääkis, et pääkokk küpsevat ahjus. Eelmisel päeval rääkis pääkokk, et prügikots olevat loomulikult kokapoiss 🙂 Nojah, sellised naljad. Täna öösel oli lisaks pääuks lukus. Keegi oli selle lihtsalt sneprisse lasknud. Ühel sõbral ei vea sel aastal üldse tehnikaga. Eile näiteks ei läinud arvuti ekraan tööle. Nali oli lõpuks selles, et ta oli unustanud selle sisse lülitada 😛 Eelmisel päeval ei töötanud arvuti hiir. Seda tuli veidi kõhu alt hõõruda ja natuke sinnajuurde palvetada. Asi õnnestus igal juhul ja hiir hakkas uuesti piiksuma.

Tänane päev oli täis sporti ja kultuuri. Käisime Syndre muuseumis ning kohvikus, lisaks kohalikke taimi vaatamas ja kaemas. Vedasime iisopi kaasa. Pidavat hää maitsetaim olema. See on kavas Evale kinkida.

Syndresse sõitsime mereäärset teed pidi. Kõik oli kobrutamas tumepunastest maasikatest. Muuseumis oli kootud vaipade näitus ning kohvik üllatas hiilgavalt maitsva toiduga. Kaesime sinna kogutet taimi, skulptuure, nautisime toitu ning pääle ampsasime jäätist ning kohvgi ei puudunud laualt.

Tagasine tee oli veelgi huvitavam. Sõitsime täiesti ranna ääres. Enamasti oli tee kenasti kivine, kuid vahest sibasime liivaluideteski. Selline 14 km rännak võttis higi korralikult välja ja nektariinid korralikult sisse.

Täna sain lähemalt tuttavaks meie siinsete sõprade ühe pereliikmega, kes oma ametilt on humorist, nimelt teeb ta satiirilist huumorit ja muusikat samuti. Rääkisime vastu voolu ujumisest, siinsest tööst jne. Õhtu veetsime Rebecka ja Monaga, ajasime pada, jutustasime ka ühe inimõiguslasega siinsetest ametiühingutest, meie õigustest ja kohustustest, võimalustest, teise psühholoogist külalisega aga söömiskommetest erinevates riikides jne jne jne. Juttu jätkub kauemaks…

Karvik lahkus. Selja taha jäid kaks imelist nädalat. Käisime kooriproovides, Farö saarel, veepargis, matkamas, krevette söömas ja vaatamas, lisaks kordi ujumas päevitamas, tegime koos töödki, lisaks selgus, et Kristjan sai TÜ-sse koha. 

Viimastel päevadel on saanud teha ka ropult tööd, õnneks on tulemas kaks vaba päeva. Täna sai porgandeid kooritud, pool päeva mööda õuet joostud, meie juutidest sõbrad on samuti siin ning lauluprooviski sai käidud. Aga nüüd ootab vaid voodi 😛

Mu mäcu sai sel nädalal uue operatsioonisüsteemi, uuema.

Eile käisime Stora Karslöl, linnusaarel. Kõndisin suure raukeni alt läbi, mis pidi 10 aastat nooremaks tegema, või ebaõnne korral 10 aastat vanemaks. Mul ei olnud väga õnne 😀

Paar päeva enne seda sattusime veelõbustusparki. Pole juba kaua sellisel viisil saltosid hüpanud ja peakat ning liutorudki on kõik läbi sõidetud. Kummipaadiga liutoru läbida on ikka päris uus ja kobe kogemus.

Päev hiljem käisime minigolfi mängimas. Mina võitsin, küll aga väikese eduga.

Täna sai sel suvel esimest korda ujumas käidud. Ühe korra karjääris ning teise korra meres, meie väikeses lahesopis. Lisaks on siin palju meeldivaid inimesi, soomlased ilmusid välja, vanad tuttavad näod on tagasi.

Palju muhedat on olnud, parku on hetkel kõik meelest lännu. Puzzlesid oleme hoogsalt lahendanud ja Karvik sai TÜ-s koha 😛 Vaatame, kas ta viitsib seda ka vastu võtta.

Nujah, mõnda lugu ei saa siiski unustada. Näiteks jäime tagasisõidul praamist maha. Praam telliti tagasi 😀 Muidu polekski saanud täna tööle minna ja ega mul insuliini ka kaasas polnud. Nägime sukelduvaid linde (Trottellummesid) e siis lõunatirgid 😀 No metsa, eesti keeles polnud ma sellest sulelisest küll kunagi varem kuulnud.

juuli 2012
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,289 hits