You are currently browsing the monthly archive for mai 2012.

…kraanikausi äravoolus 😀

Täna on siinne emadepäev. Lõunalauas sõi kokku üle 400 inimese. Tööd jagus ropult. Lisaks saime päeva eest ka eraldi tippi. Tööl oli üks lisaköögitööline, kaks noorukit nõusid sisse vedamas, mina olin nõudepesus ja hiljem tuli partner nõudepesusse ka appi. Vahepeal oli küll selline tunne, et varsti upume nõude alla ära. “Elu nagu hernes” omandab samuti uue tähenduse : neid koguneb hulganisti kraanikaussi ummistama. Kraanikaussi kogunenud toidust oleks saanud ühe notsu ära toita, vähemasti.

Nüüd on aga vaba õhtu, et homme uue hooga tööd rabada.

Meie retseptsioonis on huvitav situatsioon. Siin istuvad koos bulgaarlane, rootslane ja mina 🙂 Rootsil olevat täna ka hea lugu.

Hoian pöialt ikka Otile.

Itaalia tundub tasemel olevat.

Täna käisin võrriga tuuril ja jõudsin vaid sildini, et linnukaitse on hetkel kõikide lindude juurde pääsu keelanud.

ÜLLATUS!!!! EESTI ANDIS ROOTSILE 12 punkti!

Nüüd laulab Ottttt! Esitlus oli häää.

Rootsi võitis 😀 Juhheiiii!!!!

Täna oli imeilus päev.

Burgeni aknast nägin tervet põllutäit jäneseid töötamas. Nad küllap rohisid seal värsket viljapõldu, vähemalt on nii mõnus uskuda. Samas, ei saa välistada, et rohimise käigus mõni värske viljavõrse jänksidele ka kõhtu läks. Korraga oli töös kuskil 20 isendi ringi, lisaks olid põllul ka ropul kombel erinevaid linde.

Läksin majja nimega Blacku. See oli isekoristajate maja ja oleks pidanud puhas olema. Jõudsin kohale, vaatasin, et aknad kahtlaselt mustad. Tegin ukse lahti ja vaatasin, et tuhka on kaminaesine ja muud kohad täis. Keerasin pilgu paremale ja sohvalt vaatab mulle vastu musträstas. Tüüp oli läbi korstna otse kaminast välja lennanud, enne seda uksegi veel lahti teinud, nagu Jõuluvana tuppa sadanud ning sinna kurvastuseks kinni jäänud. Avasin kõik aknad ja uksed ja lasin linnu välja. Loodan, et temast on elulooma. Loomulikult oli ta kogu majasoldud aja seal korralikult müranud.

See lugu läks aga edasi. Ega ma siis kogu kupatust puhtaks saanud. Samas Calle lohutas, et pole hullu, et mees, kes majja tuleb, olevat linnuvaatleja 😀 😀 Polegi vaja kodust kaugele minna, et linde näha. Mõni istub sul kodus sohval ja ootab vaatlemist.

Homme on jällegi vaba päev. Täna aga sai hulga tööd tehtud. Karvik sai TÜ jaoks oma projektiga ühele poole. Vaatame, mis saab. Ehk saab ühe doktorandi jällegi juurde.

Täna on Kielis meie ühika pidu. Karvikut ootab öötöö, 12-4-ni valvab ta pidu.

Nüüd aga magama, voodi ja lugemik on mõnusad 🙂

Ahjaa: sõnamäng pole meid ikka veel ära tüüdanud. Leiutame siin juba omal viisil uusi keelendeid.

Eheee… mind ei lastagi pulma. Tegemist on nädalaga, kus hooaeg siin kõige kuumem ja kulmineerunum, seega iga käsi on loetud. Mis seal siis ikka. Õnnestub ehk hoopis selle asemel Karviku isa oma uue naisega siia meelitada. Vähemalt lastakse Karvikul siia tulla. Pean vaid tuba vahetama. Ühte voodisse ikka mitut inimest ei mahuta, eriti meie egode juures 😀

Vaba päeva olen kasutanud sisukalt magamisega. Mnja, lisaks arutlen endamisi, kas tõesti olen asendamatu töötegija või suudaks keegi need viis päeva minu asemel töötada. Või kuidas peremees sellesse suhtuks. Samas, eks see reisimine ole tülikas ka, ja angela-merkellikud riided peaks ka muretsema. Ahjaa, mu töökaaslane käis juba ujumas eile. Aga nüüd pisikesele ringreisile võrriga 🙂

26. – 30. juuli kavatsen Frankfurtis olla, et Karviku isa pulmas olla. Siis saavad teised eestlased minu asemel natuke enam raha teenida. Loodetavasti ei kurvasta see neid. Oi-oi, pean minema endale korralikke riideid ostma ja toanaaber võiks siin olla, siis saaks korraliku soengu ka 🙂 Loomulikult lisandub alati see tüütu küsimus, mida neile kinkida. Mõtlesime selle peale, et kingiks neile nädalavahetuse mere- ja jänesemaal. Vaatame, mis sellest tuleb.

Tänase päeva laused: koos töötades saab rohkem tehtud ka; vahelduseks saab jälle tööd teha.

Elu kulgeb omasoodu. Töötan ikke veel iga päev. Õhtuks on alati pisuke eufooria, nagu oleks maratoni maha jooksnud. Nüüd on aga lootust, et läheb vaiksemaks see eluke. Mõtted on otsas, tuleb vist magama minna.

Järgminegi päev on õhtusse veerenud. Homme on vabadus, vabadus. Ainult kümme päeva saigi järjest töötada, no nii 11 tundi päevas.

Pääsukesed on tagasi, terve Holmhällar kõlab linnulaulust. Päikestki on jagunud igasse päeva. Peaks vist veel kohmi tegema ja siis lugema hakkama ja elama… Siinne elu on tõeline kloostrikord. See on nii harjumatu, kuidas füüsilist tööd tehes edeneb ka vaim, kuidas lihtsates asjades on tõeline inimeste teenimine. Täna käisin Skoksis nädalakoristust tegemas. Nägin vist oma elu kõige armsamat koera, sellist valget ja suurt ja metsikult karvast. Sain temaga kohe suurteks sõpradeks, rääkisin pererahvaga juttu. Nemad on siin käinud 19 aastat järgimööda. Kunagi lapsepõlves vedas isa teda siia ja nüüd toob ta oma perekonnagi siiasamasse. Kes siia kord on tulnud, jääbki tulema. Karvikul on plaanis oma isa siia meelitada 😛 Tollel koeraga perekonnal oli riiulis Mahjongi mäng. Kutsusin end neile külla Mahjongi mängima. Nad mõtlesid kaaluda 😀

 

Täna oli üle keskmise sportlik päev… 😀 Peaks mõned pildid siia riputama, ehk on mõni jänks ka Carmile ja teistele peale jäänud.

Mjah, töö käib, st jookseb, vahetpidamata. Siin on täielik kloostrikord. Käib igikestev asjade taastulemine. Täna oli millegipärast pool saart siia kokku sõitnud. Iga päev algab samamoodi: tõused üled, vead end kohvitassini, siis hommikurõngale, seejärel asjatama, seejärel lõunapaus, üks pausiistumine ja seejärel teine. On märgata, et iga aastaga läheb siinne töösfäär järjest laiemaks. Samas kasvab ka vilumus. See on veider, kuid sellise töö juures võib kogeda tõelist vaimus kasvamist. Non stop töötamine läheb kanasti aga edasi. Köögiski oli täna vahva. Inimesed jooksid ringi, sai lugeda, palju mahub inimesi ruutmeetrile, kõik andsid oma osa, paljudel on selline vahva naeratus näol – massipsühhoos 😀 või selline trans, tööhoog 😛

Siin on läbi aegade käinud puhkamas kõige erinevamad inimesed, Nobeli preemia kätteandjad, vene kuulsad diplomaadid, teadlased, praegugi elab siin kari ornitolooge, raadioamatööre, muusikuid, näitlejaid jne. 

Juhtunud on loomulikult läbi aastate ka kõige eriskummalisemaid ja ka naljakaid lugusid. Aastaid käis siin üks legendaarne diplomaat, kuid juhtumisi oli tegemist homoseksuaaliga. Igal aastal korraldas ta väiksemaid teepidusid oma siiakutsutud sõpradele, kellest samuti mõningad olid geid. Siinsed noormeestest kelnerid ei soovinud neid siis ülemäära meelsasti teenindada. Saare elu, traditsiooniline ühiskond ja väike homofoobia küllap kuulus naljaga pooleks asja juurde. Peremees loomulikult tegi kenasti kogu töö ära ja küllap poisidki lõpuks jonni jätsid 😀

Teinekord olnud siin nt üks Ameerikamaa superrikkuritest perekond. Nende lapsed olevat sellised ülemeelikud olnud ja neile ei keelatud ka mitte miskit, vanemad olid nõud kõige eest kohe maksma. Pererahval sai aga ühel korral tõeliselt mõõt täis, kui lapsed hakkasid söögisaalis toiduga mängima. Sellepeale seletati neile, et Rootsis nii ei tehta. Tollele perekonnale jäi see kuuldavasti viimaseks korraks siin puhata. 

Sellised lood siis. Homme läheb aga töö edasi ja edasi 😛

Eile rolluga koju sõites, ületasid kõigest 6 jänksi korraga mu ees teed 🙂

Paar päeva tagasi nägin üht jänest liivas püherdamas ja ennast mõnusalt pesemas. Samal ajal sõitis Calle autoga mööda ning vedas klaverit tagasi oma koju Lokalenis. Sellised jänesekogemused.

Minuni jõudis ka üks rästakogemus ja oravakogemus. Orav jooksis mööda maad, pallike hambus. Tema kannul lendas üks rästas või keski kuri lind. Orav jõudis majani ning hakkas pallikest ülesse katuseprakku suruma. Pallike, tuli välja, on tema poeg. Poeg aga prakku hösti ei mahtunud. Välja tuli ka inimene. Orav vaatas inimesele tardunult otsa. Inimene taganes. Orav üritas uuesti oma pakikest praost sisse suruda. Seekord läks toiming õnneks. Jah, raske on imetaja olla, kui pojukesed alguses nii abitud on ja linnud ka mõnikord kurjad. Seekord päästis Calle majake oravapojakese. Rästas või kuri lind pidi aga uut toitu otsima.

Muidu on eluke selline kulgev. Raamatut peaks edasi lugema ja filmegi on veel palju vaadata. Karvik bronnib ehk varsti piletid siiapoole ära, siis saab külalise.

Homme on aga vaba päev. Seega on ees vaba öööööööö….

Kohm, kohm…

Just käisin Hemses shoplemas. Sain kindad ja kreemi ja teel koju korjasin terve kotitäie nurmenukke. Need on kaaslasele üllatuseks. Vaatan, kuidas reageerib. Nurmenukke on siin tohutult.

Üleeilne kontsert oli asja ette. Mõned lood olid võimsad, häid laulukirjutajaid oli siin ikka palju koos. Nii mõnegi otsiks hea meelega ka netist veel üles ja kuulaks ja kuulaks. Eile töötades leidsin mälestuseks veel kena medika, mille vennale kavatsen viia. Las mängib kuulsuse vidinaga kidral paar lookest.

Eilse õhtu veetsime filmi ees. Oli kavas film “Biutiful”. Tegemist on vaieldamatult kohustusliku repertuaariga. Film räägib isast ja tema kahest lapsest, emast, keda vaevab bipolaarne häire. Lisaks avastatakse mehel eesnäärmevähk. Sinna lisandub rahateenimine, allmaailm, musta töö tegijad, immigratsiooniprobleemid, suhted, homoseksuaalsus, perekonna teema ning samas ka vaimsuse ühildamine selle kõigega. Film sai Cannes’i festivalil parima peaosalise auhinna vääriliseks ning parima võõrkeelse filmi auhinna samuti. Lisaks tundub film olevat tugevalt tootmiskulude kokkuhoiu vastane ning kaugemalt vaadeldes võib näha taustal vilkumas ka Jeesus-lugu. Peategelane natuke sarnaneb samuti Jeesuse rolliga. Seega on film ka parempoolsuse kriitika. Vähemalt on teda võimalik nii vaadelda. See on film inimlikkusest ja ohust, kui inimeste vahelises suhtlemises inimlikkus unustatake, samuti lisandub vanemarolli sügavam analüüs. Mida tähendab päriselt olla lapsevanem.

Homme aga jällegi tööle, tööle 😛

Täna olin jällegi “vahelduseks” tööl ja homme ootab mind sama saatus. Elu kulgeb. Täna sai ühe maja pliiti küüritud ja nii ää küüritud, et ise ka uhke. Lisaks tegime Nore korda. Nore on selline ridaelamu kolme korterikesega. On lausa lust avastada uusi pisikesi nipikesi, kuidas tööd paremini teha. Kohati oleme täitsa vinged töötegijad 😛 Tulemusi on alati pärast tööd kenasti näha. Saab end täiega panustada.

Tänane õhtu oli imeline. Jäneseid on sel aastal meeletult palju. Sagedamini kohtab seekord nt musti ja ka valgeid isendeid või kõrbekollaseid. Pildile ei soovi nad aga eriti näha. Lisaks sain oma kaamerale koti. Leiunurgast leiab palju asju, see on tore. Õhtul tegin mere äärde sellise proovikäigu. Proovisin kotti ja kaamerat ja laineid ja merd ja jäneseid ja kõike muud pildile saada.

Homme on siin kavas kontsert. Sel nädalal on siin muusikud harjutanud ja workshopitanud. Homme selguvad tulemused. Praegu kostab üks täiesti kena lugu läbi ukse… Päris hea lugu lisaks…

mai 2012
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,288 hits