You are currently browsing the monthly archive for detsember 2011.

Juba ongi esimene nädal Kielis viibitud ning Hamburgiski käidud. Eile ja üleeile viibisin Kristjani ema juures. Tegemist on väga huvitava inimesega. Silmatorkav on tema kokkuhoidlikkus. Ta peaaegu et ei küta oma elamist, samuti hoiab ta kokku valgustuse, toidu ja köige pealt, kus vöimalik. See omapära ei muuda fakti, et tegemist on harukordse inimesega.

Näiteks huvitub ta üle köige keeltest. Ta valdab nii norra kui islandi keelt, samuti norra keelt ning annab rahvaülikoolis ka norra keele tunde. Eile käisime Kristjani vanaema juures külas. Enne seda aga Elbe peal söömas, söna-sönalt. Oli korralik sööma.

Eelroana sai erinevat sorti salateid sisse visatud, hiljem oli pearoaks traditsiooniline punane kapsas, hani ja kartulid. Lisaks oli kohal ka ploomikook, vahukoor, erinevad müslisordid, kohvid, mahlad ja palju muud. Selle oli meile korraldanud Kristjani vanaema. Teda läksime hiljem ka vaatama. Sel päeval tundis ta end üsna hästi, oli röömus, tegi nalja ja vestles meiega. Meenutasime erinevaid kruiise. Samuti ootasid meid vanaemalt kingitused. Oli meeldejääv öhtupoolik. Hiljem söime veel Kristjani ema tehtud pitsat. Oli seegi päris maitsev. Vaatasime hiljem looduspilte, vestlesime, saime veelgi lähemalt tuttavaks. Täna söitsime aga löunasse – Kristjani isa juurde. Kirjutamise ajal istub Kristjan kenasti mul seljas 😀 Söit önnestus. Rongidega probleeme ei esinenud. Küll aga oli ühes vagunis puudu elekter. Küllap oli mingi süsteem rikki läinud. Kohale jöudnud, käisime pesemas ning läksime asiaatide juurde sööma. Teenindus oli söna otseses möttes välkkiire. Küllap see on Hiinas suurima viisakuse tunnus, mönedele möjus see siiski pisut veidrana. Vötsime lausa kolm käiku – krevettidega vürtsise supi, sinnajuurde liha aedviljade, kastme ning riisiga ning köigele lisaks üks jäätisekuul.

Viimaks ometi saan jällegi kirjutada. Eile käisime Hanaud külastamas, üleeile Frankfurti. Tegime tiiru Frankfurtile pääle, söime jällegi miskit, krevetid ei puudunud ka sel korral. Eile Hanau oli samuti vahva. Nägime kohalikke vaatamisväärsusi, tutvusime kohaliku ajalooga. Käisime kummikarude poes komme ostmas, lisaks sain endale ilusad kingad, allahindlusega 60 eurot 😀 Nii ilusaid kingi pole mul juba hulk aega olnud. Nüüd olen jälle häppi.

Lisaks on köik päevad möödunud lauamänge mängides… Olen vöitnud ja kaotanud, eelköige aga arenenud. Parim on see, et öpetasin tüübid mahjongi mängima. Lisaks sain veel termopüksid. Lisana termopesule on nüüd arvatavasti hiilgav rollerdada. Siingi on nii, et kui üht rollut näen, eriti väikeseid Vespasid, tunnen kohe meeldivat soojust südames – küllap on rollud südamelähedaseks saanud.

…tunne on kohati selline. Mul ongi mitu kodu 🙂

Siiatulek oli vaevatu, kuid pikkuselt lihtsalt väsitav. Kõik läks kenasti. Kohale jõudes nägin oma kümmet vana ja head sõpra. Olen rahul. Juba oleme jõudnud väga huvitavaid asju teha 🙂 – kinos on käidud ja saabastega kass vaadatud. Jäin sellegagi rahule, wii’gi on mängitud ja lihased hirmsasti haiged (wii on uuemat sorti telemäng, kus saab nt keeglit mängida ja veel sõita).

Eile õhtul sõime koos õhtust. Kavas olid nuudlid lihapallidega ja ahjuõunad, lisaks sinnajuurde hõrk vein Cami’lt ning Kristjani vanaemalt. Väga hea vein on. Loomulikult oleme oma esimesed duellid pidanud ka lauajalkas. Meie võitsime, kord kaotasime. Kõik said võita ja kõigil oli ka lõbus.

Homme kavas: ülikooli korraks, debatiklubi (väitlusklubi).

Täna käisin jällegi Jaani kirikus. Oli kontsert, segakooride kontsert. Lõppvaatuses laulsid oma 300 inimest korraga. Oli meeliületav, eemalekandev. Lõppakordina pidasime omaette veel K-ga väikese gregoriaanipalvuse.

Nüüd mõtisklen sellele, mis veel vaja enne äraminekut teha. Homme aga sõidan koju, kerkos saab enne veel laulda.

Pärast kontserti ja palvust sõitsin kinno – videvikusaaga ootas oma järge. Jõudsin veel enne jaapani kohvikus ära käia ja endale riisi sisse tõmmata. Film oli hea, tõesti hea. Loomulikult oli seal nii mõndagi hollywoodlikku, kuid kokkuvõttes käsitleti tähtsaid teemasid, verd polnud ka liialt palju, ilu oli palju ning oma armastuses läks film eelkõige südamesse. Nii mõnigi kord käisid rõõmuvärinad üle keha. Armas.

Oli kena nädal, üsnagi töine, sain klassijuhataja praktika üritusega ühele poole: nimelt küpsetasime Jaanis piparkooke, õpilastele räägiti hoone ajaloost, kogudusest, nad said ka osaleda palvusel, süüdata küünlaid, lugeda, laulda, kirjutada pisikese arutluse ja turnida kiriku tornis. See olevat olnud nende klassi parim klassiüritus. Seega võib rahule jääda ja suur tänu sõpradele, kaaslastele, kes abiks tulid. Iseseisvalt poleks ma sellega niivõrd hästi hakkama saanud.

Teiseks käisin täna Auras. Märkasin ainulaadset asja: veepark oli täis isasid lastega: 5 sellist paari lugesin ühe silmapilguga kokku, naisi lastega oli igal juhul palju vähem. Olen sellest vaatepildist üllatunud. Lisaks oli muide ka tegemist TÖÖ-ajaga. Seega, kas mehed on endale leidmas uut identiteeti. Viimasel ajal olen ka poodides üha enam mehi märganud lettide taga ja kassades.

Lisaks käisin täna Urmas Sisaski oratooriumi kuulamas. Sain elamuse pikaks ajaks. Kolmandaks tikiti mu uutele kinnastele silmad 😀 Oli ühe kirikutöötaja idee, kuid haarasin kohe sel sabast ja siin nad mulle vastu vaatavad, üks naine, teine mees 😀 Tunnen oma kindlad nüüd kindlasti juba kaugelt ära.

Ka koolitunnid said tänagi vaadeldud. Seal kuulsingi, et see kolmapäevane üritus olevat hea olnud ja noored rahul. Täna olid noored mu vastu ka veidi teistsugused, heas mõttes. Hakkavad vist omaks võtma.

Lisaks tutvustati mind postitantsuga Postimehe vahendusel. Hakkan juba ka arvama, et see olümpiale sobiks 😀 Otsustage ise…

Samas sain Kristjanilt paar videot parkuuri kohta, mis teda viimasel ajal huvitab seoses oma tantsutrenniga. See on lihtsalt HIILGAV (ja eluohtlik, seega ei soovita kodulinnas järele proovida).

Nüüd tuleb päev loodetavasti ainult voodis. Jalutama peaks minema. Lumi sadas maha. Oli esimene päev rolleriga lumes. Võib rahule jääda. Liigun edasi nagu tigu, kuid masin töötab kenasti ja rehvid peavad esialgu vastu.

Elu on mõnus, ütlevad parkuuritajad:

Eestlaste saunakultuurist: samuti on märgata huvitavat asja. Naistesaunas on iga ukse peal keeld kanda ujumisriideid – ja ometi: enamus naisi, keda nägin sauna tulemas, kandsid millegipärast ujukaid. Kunagi üks sõbranna informeeris mind, et kuumas eraldavad ujukad suhteliselt kahjulikke aineid (küllap nt basseini kloor aurustub, plastik, millest ujukad tehtud, samuti). Ega need keelud ju päris niisama ka pole. Kahju, et ennast ja teisi niiviisi kahjustatakse. Ükskord mu sõbranna ka kellelegi miskit noomivat ka ütles, kuid see ei teinud sellest väljagi, küllap pigem solvus. Õppigem saunas käima, kui oma ligimesi, iseennast ja ujukaid armastame 😀

Kuulasin just ühte videot, mis meenutab patuse palvet Jumala poole:

Täna sai ühte tundi jälgitud. Mulle hakkavad 8-ndikud juba päris meeldima. Loodan, et suudan neile tunde andes sama adekvaatselt reageerida kui nende praegune õpetaja.

Eile oli mul pikem vestlus ühe vana sõbraga. Ta on veidi muutunud, küllap oma ameti tõttu. Või see tundub mulle lihtsalt sedamoodi.

Kolmapäev läheneb ja asjad on enam-vähem korraldet. Loodame parimat ja ootame lihtsalt kena aega.

Leidsin ühe omamoodi Jeesus-elementidega video Nightwish’ilt:

Rongkäik oli. Sain teklit kanda ja tõrvikut ja pärast läksime koos Roosi. Panime üle pika aja kamina lõõmama, korjasime õuest oksi, grillisime vorstikesi, rääkisime maad ja ilmad kokku. Parim oli Eleri tehtud toorjuustukook. Seda pean kindlasti ise ka tegema 😛 Tänagi sai jälle koolis käidud, kuulasime religiooni ja teaduse vahekorrast ja argumentidest, mis arvavad, et teaduse ja religiooni vahel on suured vastuolud. Oli vahva tund. Imelikul kombel saan neis tundides ise ka targemaks. Meeldiv. Parim on vaadelda, kuidas õpilased arenevad mu oma silma all.

Eile sai laulda, seekord Tampere majas. Enne seda käisin koolis, jällegi vaatlemas. Neljandike usuõpetus oli ülimalt vahva. Mind lausa lummas nii noorte inimeste suur arukus ja kohati märkasin tarkuse algmeid. Vaatasime multikat Moosese loost ja seda Shreki autoritelt.

Vaikselt korraldan siin ka klassijuhataja praktikaga seoses üritust. Üritame Jaani Kirikus piparkooke küpsetada, noortele samas ka kirikut tutvustada, rääkida selle ajaloost ning hiljem müüakse piparkoogid advendilaadal maha. Raha läheb heategevuseks või liivahiirte uue puuri jaoks või millekski, mille õpilased ise välja mõtlevad.

Üks nali ka: rektor räägib, et me oleme ülikoolide hulgas juba nii kõrgel kohal, et võib mulje jääda, et olemegi ainus ülikool 😀

Keegi minu kõrvalt ütleb, et see on nüüd küll veidi ülbe 😀 Teine inimene tema kõrvalt lisab, et milleks rääkida nii ilmseid asju 😀

detsember 2011
E T K N R L P
« nov.   jaan. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,414 hits