You are currently browsing the monthly archive for oktoober 2011.

Nii oligi. Sõitsime jällegi laupäevahommikuse rongiga lõunasse. Ei, Lätti me ei jõudnud, kuid Mooste kanti siiski. Leidsin teelt tervelt neli erineva värvi ja suurusega karvikussi, lisaks oli paar ilusat maja, imekaunis loodus, ning suurem hunnik koeri. Ühes hoovis oli meid ootamas omalaadne vaatepilt: kõigepealt tuli välja esimene väike koeruke, siis teine, siis kolmas ja neljas, suurem koer oli veel hoovis ketis. Kõik uudistasid meid, mõni mõistis ka veidi haukuda. Matkates on imetore ka vestlusi aretada. Ka sedapuhku õnnestus uudiseid vahetada, muljeid samuti, kogemusi, loodust, sai peetud ka juba tavapäraseks saanud teoloogilisi mõtterännakuid, veidi mahtus küllap sinna ka lihtsalt meeldivat lobisemist. Jäin rahule. Nüüd on aga loodetavasti vaba õhtu.

Tänane teekond

Paar mõtet poliitikast! Hetkel on õhus nõnda palju reformarite kriitikuid. Tekkis küsimus, kas tulevatel valimistel ootab neid siis suur kaotus? Samas, valimisaktiivsus on sedavõrd madal. Arvan, et kriitikaks on vaid neil õigus, kes on oma valimiskohustuse täitnud. Mina seekord kenasti täitsin 🙂 Tahan sotsiaalset riiki. Sellised mõtted Postimehe Soome-kolimise artiklit lugedes tekkisid. Tahan turvalist riiki!!!

Advertisements

Täna lahendasime venna ülikooli mateülesandeid. Hea on tõdeda, et keskkool veel päris kadunud pole. Mopeediteeninduses käisin samuti. Homseks on plaanis teha hooldus ning tellimisel on juba ka naelikrehvid. Vaatame, kuidas on rolluga talvel sõita, kuid selline plaan mul hetkel kavas on.

Täna sai ka kinos käidud, nimelt musketäre vaatamas. Jäin filmiga mitmeski mõttes ülimalt rahule, kohati oli siiski märgata teatavat stambilisust ning pinnapealsust.

Rolluga sai samuti ringi rallitud. Hää oli, kuid külmast tulenevalt jäi rollu ühes korral ristmikule pidama. Õnneks sain ta suhteliselt ruttu uuesti tööle. Eile käisime pikemalt jalutamas: üle Toomemäe, vanalinnas. Pille tuli meelde, kui ta meile ekskurssiooni tegi. Linna on ka tekkinud vana asustuse piirjooned. Jah, kena on ja mõtlema paneb – eelmistele generatsioonidele.

Homme aga koguja oma lugudega. Saab krõbuskeid.

Käisin kodus-kodus. Sain Leaga kokku, üle pika aja sõin Empsu toitu, sai veidi räägitud, linna peal jalutatud, paar teepakki kodustele antud ning kassi harjatud 🙂 Kodus on ikka hea käia.

Leaga jõudsime pitsat sööma ning mõnusalt pika ringi sai ka jalutatud, viimased uudised kõik räägitud, tulevikuplaanegi veidi arutet ning isegi kitarri jõudsime veel mängida. Nägime ära ka Pärnu Lõuna hosteli, mis jättis endast vägagi meeldiva mulje. Hostelil on meeldiv ja hubane interjöör, armas ja mugav mööbel, internet, avarad ruumid, rõdu. Kui peaks vajadus tulema, kavatsen isegi sinna ööbima minna. Jalutuskäik viis meid randa, promenaadi lähedusse, mänguväljakutele, Jahtsadamasse, uude ampfiteatrinäolisse Vallikääru ja veel paljudesse kohtadesse. Näitasime Leale ümbrust ja ausalt öeldes oli mullegi nii palju uut, kui silm jõudis vastu võtta. Pärnu kujuneb suure kiirusega: käivad massilised ehitustööd, majad kerkivad, toimub ka suurem teeremont ja ümberehitud, peatee tehakse paar rida laiemaks, veoautod juhitakse linnast mööda. Hommikul sain veel osa Empsu mõnusast kanasupist, kõht nurrus heameelest ja see oli hädavajalik energialisa pikal rolluteekonnal Tartusse.

Sooja oli täna umbkaudu 6 kraadi, kohati nägin päikest ning tuulgi ulus lõbusalt. Riidesse panin end kui jääkaru: neli paari pükse jalga – sukad, kaks paari legginseid ning peale teksased. Sellest jäi siiski väheseks, pean tunnistama, kuid päris ära ka ei külmunud, kuid sellest edaspidi. Selga panin kaks teesärki, kaks villast kampsunit ning talvejope. lisaks kiivri alla mütsi ja kätte kaks kuni kolm paari kindaid, pealmised olid kusjuures Gotlandi täisnahksed lambalabakud. Kinnastega jäin äärmiselt rahule, kohati oli veidi jahedust tunda, kuid see ei häirinud.

Asusin teele: Kilingi-Nõmmes tegin esimese peatuse bensiinijaamas. Sõit läks maksma 3 eurot ja 80 senti, kui õigesti mäletan. Kallasin sisse oma tänase esimese kohvi, külm oli parasjagu juba hakanud konte purema, kuid kohv soojendas mõnusalt. Lisasin endale mõnusa peenvillase kampsuni. Kottki oli meeldiv soojaandja. Kohvist jagus siiski vaid üürikeseks ajaks. Järgmine peatus oli Viljandist Tartu poole ühes väikeses asulas. Seal kohvi polnudki. Viskasin endale 200 g pihve kõhtu ning piruka. Külma vastu tuli mul ka kelmikas mõte: lükkasin rollut veidi käe kõrval. See tegi naha kiiresti soojaks. Vaid paarsada meetrit saingi lükata. Leidsin selle väikese vahemaa jooksul ühe suure mahajäätud hoonetekompleksi. Oli vist kunagi eramu olnud. Leidsin seal kolm looduses ja hoonelobudikes vabalt seisvaid vetsupotte. Üks hoone oli tegelikult veel päris kõbus, üks hoone aga oli mingi aeg tuld näinud, kunagine suur puuviljaaed oli hooldamata, õunapuud ja põõsad rohtu kasvanud. Ueesti veidi sooja saanud, lippasin edasi: Puhja oli jäänud mõnikümmend kilomeetrit. Selle endale sihiks võtsingi. Leidsin imepisikese poe, kust sai ostetud järgmine kohv. Hiljem avastasin ka suurema baari, kuid siis puudus selle järele vajadus. Pärast Puhjat loojus päike. Suhteliselt rahulikus Tartus kulgesin kodu poole. Käed olid kolmekordsete kinnaste all veidi liikumisvõimetud tombud. Oli keeruline suunatuld näidata, kuid sain hakkama. Labakutega suunatule panemine ongi asi omaette. Kodus ma maandusin ja seejärel ülikiirelt sooja vanni. Pärast vanni magasin paar tundi. Tunnen end jällegi soojalt ja mõnusalt. Selgeks sai aga see, et pean endale muretsema mootorratturi sooja pesu 😛 Kavatsen rolluga sõita lumeni ja ehk naelikutega ka lumel, kuid seda näitab aeg, kas see on reaalselt võimalik, ehkki mõned seda nt ka Tartus teevad. Aga termopesu tuleb, see on kindel.

Lisaks oli meil reedel ja laupäeval palve ja paastukogunemine Ahjal. Sealne misjonikeskus on suur, kuid natuke või enam vanaduse ja lagunemise märke ilmutav iludus. Maja vajaks tõsist hoolekannet ning igapäevast elavat tegevust ning plaani tulevikuks, paari elanikku, kütmist, mõne büroo ruumeks võiks toda maja kasutada, või perekloostri tarbeks, ka see plaan käis mul ajukurdude vahelt läbi. Loodan, et Jumal võtab nõuks selle maja tulevikku õnnistada, et seda saaks remontida ning et temast oleks võimalikult suur tulu. Üritus ise oli vahva. Esimest korda elus palvetati meie väikegrupis keeltes. Oli üleüldiselt eriline tunne. Sai palvetada, magada, sauna, oli suur rõõm, kui tuba sai soojaks, pool ööd veel lugesin reedel, Carmen jagas Poola-muljeid ja sai plaane peetud EEÜÜ tulevaste ürituste tarbeks. Juba täna ongi õhtul esimene üritus: TAIZE palvus kell 19.30 Tartu Maarja Kirikus. Ahjas sai ka juba poole kohaga mõnusalt loodust nauditud. Poe ees nt siiberdas kolm kanakest, väike järveke läikis täies ilus, park ja mõisahoonegi olid oma kohal. Oli palverikas olemine. Ürituse lõpetas suurem söömine. Alati on reeglipära, et taolise ürituse lõpus jääb päris palju toitu üle, nii ka sel korral.

Panen üles ka paar pilti. Kui keegi ei soovi pildil olla, siis koristan selle koheselt blogist 🙂

Eile oli järjekordne EEÜÜ õhtu. Kohal oli muusik, muusikapalad, meie, natuke söögipoolist ja hea tuju. Siit järeldus, et õhtu teemaks oligi muusika. Teised said kuulata meie lemmikuid muusikapalu. Mina tõin kaasa Streisandi “Papa, can You hear me” loo.

Saime teada, et muusika mõistmisel oleneb paljugi eelteadmisest. Nt on süvamuusikat suhteliselt keeruline mõista, sest keel on meile võõras ning meile tundub terve teos kui üks suur mass. Me ei suuda osi eristada ning seetõttu ei hakka mingi teos meile koheselt ka meeldima. Pikema kuulamisega taju areneb ning kuulmisvõimekuski suureneb ning erinevate muusikaliste motiivide eristamine, märkamine ja seega ka meeldimine.

Muusikaline avastus eilsest päevast tänasesse päeva 🙂

Eile proovisin natuke veel ajada meie vanamuusikaansambli asju. Mulle meeldib väga vanamuusika ning on oht, et meie Jaani Kiriku vanamuusikaansambel laguneb, kuna me ei saa võtme puudumisel enam esmaspäeviti kirikus harjutada. Teised päevad meile aga ei sobi, sest üks lauljatest, kes Vanemusises lauljana tööl, ei saa teistel päevadel laulda. Sealne ainus puhkepäev on nimelt esmaspäev, samuti on esmaspäev puhkepäevaks meie kirikule. Varem laulis meie ansamblis ka kiriku võtme isik, kuid sel hooajal enam mitte. Eks siis tuleb vaadata, kas olukorrale leidub mingi lahendus. Sellest oleks äärmiselt kahju, kui seal enam laulda ei saaks. Tundsin ehtsat arenemist tolles koosseisus, kuna mu kaaslased on lihtsalt sedavõrd heade musikaalsete võimetega, nii mõnedki on olnud professionaalsed lauljad ja muusikud. Loodame parimat 🙂

Reis sai läbi, on aeg jõuda tagasi, siiamaani jõuan, harjun kodusustega.

Stockholmis rääkisime Monaga, käisime ooperis Puccini Madam Butterfly’d vaatamas. Pärast elu saarel oli see märk tagasipöördumisest tsivilisatsiooni. Nauding oli täielik, vaatamata sellele, et ooper oli tõlgitud rootsi keelde. Õhtul pidasime veel samateemalist seminari. Siiamaani jääb selgusetuks, kuidas meespeategelane oma naisega teiskordselt Jaapanisse sattus, kuid ehk see, kes libretto ükskord kirja pani, seda ehk ka teab. Käisime ka pikkadel jalutuskäikudel: ümber järvede ja kohvikuisse, Kõrgemasse Kunstikooli Stockis, kus ka Mona ükskord oma leiba teenis.

Pääle selle õnnestus šokk saada sellest, kui palju on ses suures linnas inimesi kogunenud. Nii palju rahvusi, inimmassid tormlemas, ära väsitas kohe. Mona saatis meid lausa sadamasse välja. Suur tänu talle selle eest. Ka elu laevas oli omajagu täis põnevust. Kohtusime ühe armsa eestlasega, kellega pärast sain muuseas ka kodutreppi. Ta rääkis oma kogemustest Norras, sealsetest sündmustest, erinevast ilmastikust. Lisaks sain tema blogi aadressigi. Lisaks pajatas ta oma kogemustest mäesuusatamisel ja muus.

Avastasin enda jaoks ka ühe armsa toidutare Tallinn-Tartu mnt-lt. Seal sain oma esimese seekordse siinviibimise seljanka 😛 Tere tulemast Eestisse! 😛

Aga veel natuke videosid kogetust:

Kõigepealt Butterfly, seejärel paar naljakamat videot tänapäevasest juudikultuurist ning konkreetsemalt konservatiivsetematelt juutidelt.

On aeg!

Täna oli viimane tööpäev. Saime nii mõndagi tehtud, higipull senini oma toa kordaseadmisest otsa ees. 7. oktoobril saabun koju 😛 – laevaga. Enne seda aga külastame veel Stockholmi ning Monat, arvatavasti ooperit, paari kirikut ning ehk veel miskit huvitavat 😛

Suur pidu oli siin paari päeva eest. Koos oli 150 inimest. Peeti koduõlufestivali, söödi lambapäid ja oldi veel seejuures täiesti õnnelikud. Töödki oli vastavalt. Sellist kontsentreerumist pole pikalt juba ette tulnud, ehtne sõjavägi. 150 taldrikut, veel 150 taldrikut ja siis veel, lisaks kolmes korduses 150 klaasi, serveerimisnõud ja muud sarnast. Proovisin samuti natuke koduõlut. See lõppes loomulikult seederikkega 😀

Nüüd tuleb hakata valmistuma eluks Tartumail. Nüüd saab enesele ka tunnistada, et igatsen juba kooli, Jaani Kirikut, sõpru, üritusi, LAULMIST :-D, ka lastekodu ning armsaid inimesi. Et sügisese saare elu täiel määral nautida, peab küllap vanem olema, et oleks, mida korralikult seedida ja millest elu värvikana hoida. Mina vajan veel seda, mida kutsutakse aktiivseks asjatamiseks, ülikooliks, elu elamiseks.

oktoober 2011
E T K N R L P
« sept.   nov. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Liitu 3 teise tellijaga

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,723 hits