You are currently browsing the monthly archive for jaanuar 2011.

Läbi aegade üks sensatsioonilisemaid religioosseid filme on siinmail linastunud. Leidub inimesi, kes juba aastakümneid pole söönud ega joonud ja elavad siiani. Meditsiiniliselt on see ime. Läbi on viidud ka selleteemalised meditsiinilised uuringud. Miskit on teoksil. Ehk on teadus sellegagi muutumas.

Veider on see, et uurimisprojekt sai alguse Šveitsist, seega Euroopa keskpaigast. Parimad paastumise imed pärinevad Hiinast ja Indiast. Ka Euroopast on näiteid küllaga. Nt on teateid ühest nunnast, kes viimased paarkümmend eluaastat toitud iga päev ühest armulaualeivast. Selle kohta tehti ka uuringud, kuid need lõpetati, sest ametlike paradigmade kohaselt oleks naine pidanud juba ammu surnud olema.

Naise nimi oli Therese Neumann.

Teisena tuli vaatlusele “Von Menschen und Göttern”

Teinegi film jääb igaveseks meelde. Jäi ka paljudele festivalidele silma. Nt läks sellele filmile selle aasta Cannes’i esikoht.

Tegemist on islami kogukonnas Alzeerias oleva kristliku trapistiorduga. Saabub riigipöörde oht ja olukord muutub kõigile ohtlikuks. Kas jääda kohta, mida peetakse koduks? Mida tähendab teelolemine kristlasena? Mida teha, kui oled juba osa kogukonnast, kui oledki juba see viinapuu, millest oksad sõltuvad? Film on suurepäraseks näiteks sellest, mida võib religioon inimesele tähendada, suurepärane näide oikumeeniast, sellest, kuidas vennad koos elavad. Ning paraku ka sellest, et mõnede inimeste südame asemel laiuvad kivist väljad.

 

Mõlemad filmid on kohustuslik repertuaar 😀

Oli hää film, lahtise lõpuga ning täis nii ajaloo probleeme kui isikliku elu iseärasusi. Lugu on naisest, kes saab teada, et on kasulaps. Tee viib ühe laulu juhatusel teda oma perekonda otsima.

Täna oli teinegi film, kuid see oli sedavõrd sensatsiooniline, et sellest vaja homme kirjutada…

Muidu oli päev kena. Homme lähen sõbraga mere äärde 😛 ja õhtul veel üht filmi vaatama 🙂

Elu veereb. Mu tundlikkus on aastatega millegipärast suurenenud. Nagu viimastel päevadel märganud olen, peegelduvad mu igapäevased religioossed harjutused ka privaatsfääris. Tunnetan oma kaaslase minevikuvalu kuidagi erilise ehedusega, sellise ehedusega, et olemine füüsiliselt natuke nagu viltu kisub, möödunud aegade ärevushäire teeb end veidi märgatavaks. Veider on tunnetada teise inimese veidi tumedat n-ö aurat sellisel viisil. Palved ei teeks üldse paha siinkohal. Võib-olla on tegemist ka lihtsalt füüsilise kurnatusega, kuid seda on ju ennegi olnud ja selliseid tundeid pole veel esinenud.

Muidu oli täna keskmiselt kobe päev. Olin homileetika seminaris. Saksa keelde ei jõudnudki, kuna ei tundnud end kõige puhanumana. Järgmiseks korraks tohin imepisikese jutluse kirjutada, sellest, kuidas mõistan enda homileetilist positsiooni. Loodan, et leian paar hääd mõtet igapäevaelust ja mujalt. Homme aga loengusse ja kinno inimesi vaatama, kes elavad vaid valgusest. Seda on tõepoolest raske uskuda. Pean ise üle kaema 😀

Am Anfang war das Licht – on filmi nimi.

Näib, et elu on viinud järjekordselt suheteranda…

See on see, kui elad ülimalt sotsiaalses ühiselamus, lisaks veel kristlikus.

Ega ükski päev jää filmideta…

Tänagi sai kinos käidud, ja eilegi…

Eile nägime filmi kahest paarist. Midagi on mõlema paari suhtes viltu ja satutakse petmise küüsi.

Seda, nagu tänast filmigi iseloomustab elulisus. Selline asjade kulg tundub tõepoolest võimalik. Kodus on mees, kes on küll üdini hea, kuid siiski puudub miski. Ellu satub mees, kellesse armud. Mehel on kodus kaks last ning naine…

Teine film on mu lemmik. Just nagu lemmikutele kohane, on seegi film saanud hulgi auhindu. Tegemist on ema-poja suhtega. Nad armastavad üksteist, kuid ei saa siiski teineteisest aru. Lisaks on film homoseksuaalidest ning nende probleemidest. Ka üksikemade probleem tuuakse esile ning hilise murdeea mured. Film on lihtsalt nii hea, et seda ei saa vaatamata jätta. Jällegi ülimalt eluline…

Nägin suurepärast filmi sellest, kuidas loodi Peeter Paan. Filmi lühikokkuvõte on järgmine: usk suudab kõike, kui seda piisavalt tugevalt teha. Selles mõttes on film tüüpiliselt ameerikalik. Kaasa teevad tähed nagu Johnny Depp, Kate Winslet, Dustin Hoffman jt. Muuseas sai teos Oscar’i muusika eest, seega on see enam kui vaatamist väärt. Minu meelest on siin magus pala ka Narnia sõpradele…

Aga muidu oli päev täis ülikooli, saksa keelt, grammatikat, homileetikat: süvenesime sellesse, mil viisil jutlustes paremini jutustada. Järgmiseks korraks kirjutame kodutöö terve semestri kokkuvõtteks. Homme saabuvad ehk mu kauaoodatud filosoofiaraamatud Habermasilt 😀 Ootan juba, reaalselt!!!

Täpselt selline päev oligi. Sain oma professoriga kokku. Käisime söömas ja jalutasime pikalt. Täna oli siin meeldivalt kevadine õhk, selline veidi hõrgult niiske ning jalutamiseks loodud. Kõndisime erinevatest tiikidest mööda, tunnetasime mere hõngu ning lisaks jälgisime linde, kes mõnusalt soojas vees ujusid. Nad olid leidnud tiigi, kuhu sooja vett juhiti. Igaühel neist on ise hääl, see oli tänase päeva avastus. Lisaks rääkisime sügavaid jutte. Sain teada, kui suure projektiga on Sabinel tegelikult tegemist. Müstikaseminare on juba tervel Saksamaal, ka Šveitsis. Mõned haiglad on asjast huvitatud ning müstagoogika tervendavast mõjust.

See on nii veider, kui palju peab keskenduma sellise tühise asja juures, nagu seda on lauajalka. Igal ühel on oma meetodid, mõni on vasakukäeline, teine lööb alati serviti, kolmas vindiga. Täna pidas üks naaber tagantjärgi oma sünnipäeva. Sai vestelda. Õppisin ära ühe uue asja, mille nimegi ei tea. Põhimõte on kahe kummikihiga kaika abil suurt kummikarikat õhus pendeldada, selline tsirkuselelu.

Loomulikult sai ka lauajalkat taotud, igatpidi, palju kooki söödud ning veidi veinigi joodud. Mu veinikelder minetas sellega oma aktuaalsuse, seega, sai tühjaks 😀 Kinkisin viimase pudeli oma sünnipäevavarudest Miriamile 🙂

Täna sai pea pool maja läbi mängitud. Imelik on vaadelda, millest motivatsioon selle mängu puhul võib sõltuda. Enamasti on oluline see, kellega mängid, kuid veelgi olulisem, kelle vastu. Raske vastasega mängida on suur rõõm…

Täna selline mees välja pakkuda kuulamiseks. Leidsin ta äsjavaadatet filmist. Minule jätab väga hea mulje.

Täna käisime poodlemas. Ostsin omale kilo ja 200 g riideid 😀 : teesärke, ühe seeliku. Teisest poest leidsin endale veel paar paari sükkpükse. Saksamaa allahindlused on vahvad, sest asju saab pea poolmuidu. Eestiga võrreldes on sukad 3x odavamad, vähemalt tänase ostu puhul.

Õhtul on kellegi sünnipäevaoleng. Ehk jõuab enne veel miskit mõistlikku korda saata.

On märg, metsikult märg, igas mõttes. Taevast kallab vihma, ei mitte lund, nagu võiks oodata. Lisaks käisin ujumas, solaariumis. Ostsin endale uued ujumisriided. Vanad jäid lihtsalt koju, ning ujumisprillid. Ujusin veidi üle kilomeetri. Ei tea, kas tundus see nii, või oli ka päriselt, kuid kuidagi läks see km ülikiirelt, turboteo kiirusel.

Õhtul sai jällegi pikalt naabriga vesteldud, pilte vaadatud jne.

Homme aga kohalikke kaltsukaid rüüstama, vaatame, mida kelmikat annab leida 🙂

jaanuar 2011
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,289 hits