You are currently browsing the monthly archive for august 2010.

“The Kite Runner”

Teistsuguse tunnetuse parim musterteos. Igati vaatamist väärt!!!

Täna käisime Visbys. Meil on sel suvel juba teist korda 😀 kolm vaba päeva. Asusime ratastega teele…13 km, et jõuda bussi peale.

Tänase päevaga võib igati rahule jääda. Plaan oli otsida kamm, sest eelmine andis pärast 10 aastat otsad, kingad, sest eelmisel aastal ostetud hakkavad alt murenema ning kõike, mis veel teele jääb.

Kõik ka leidsime ning palju muudki. Sain ühest juuksuriärist endale soodsa hinnaga harja, ka kingadega läks mõnusalt. Sain endale lausa väikesed kontsad alla. Näen välja kui noor keskealine. Kontsad on ka teisest materjalist, seega on ehk lootust, et nad kohe alt ära ei kuku. Ilm oli jahedavõitu. Sattusime ühte ärisse, mis Nepaalis toodetud asju müüs. Leidsin sealt enesele fliismantli puuvillast kattega, tikanditega ja puha. Minust hakkab täismõõtu naine saama. Nii ilusat asja pole juba kaua kandnud, ka hinna üle ei saa viriseda.

Pääle osturisi ja väikest Mac`i-külastust tegime suurema ringi vanalinnas. Asjad olid veel omal kohal. Leidsime teepoe, kust endale mitut sorti aniisiteed kaasa tõime ning teed ka rummiga. Pärast seda tõttasime botaanikaaeda, kus mitu head minutikest istusime kohaliku allika ääres. Täitsime oma pudelid, jõime veidi, sõime mooruspuuvilju ning proovisime viigilehte. Ka ginkopuu sai üle vaadatud ja tema suursugustest raviomadustest räägitud.

Seejärel parkisime end ühe purskkaevu lähedale ning vaatlesime merd, võtsime päikest ning näksisime kebabi, mis tee meile ette pani.

Bussijamas lisandusid meie teele veel eestlased, kes sõitsid samas suunas aga teise bussiga. nendega kontakti me ei otsinud, kuid nad ei näinud nii huvitavad ka välja.

Kojusõit kulges valutult. Hämaruses väntasime veel 13 km. Välja olid ilmunud ka lambad. hommikul olid aasad tühjad. Kõik lambad olid pügalasse viidud. Õhtul olid nad aga tagasi aasadel ja kägaras koos magamas – öö ju külm ja karva pole.

Ilus oli üks lehm, kes meile teele jäi hommikul. Ta magas ühel ruutmeetril nagu kassike, armsasti keras 😀

Kohalikud baarid ja restoranid on nüüd aga kinni pandud – jäänud oleme vaid meie – Holmhällari punt!!!

Oli imekena päev. Callel, st peremehel oli hää tuju. Tööga ei koormatud meid üle ning lisaks tohtisime jäätist süüa. Seda juhtus sel aastal esimest korda. Loomulikult pean silmas sellist pakijäätist, mis muidu klientidele läheb. Calle hoolib meist, seda on tunda. Nii on hea töötada.

Täna olid kokkadest tööl Krille ja Trüks, kaks kokka, kellega koos alati saab mürada, laulda, nalja, lõõpi ja kõike muud. Liisale saadeti nt kõrvalruumi pidevalt tervisi, minult uuriti filoloogilisi iseärasusi, küsiti sõnade tähendusi jne.

Ka täna oli meil filmipäev. Saatus on imelik, meile saadetakse vaid hääd filmid, satuvad kohe sellised.

Täna oli kavas film Johnny Cashist.

…ja “Mamma mia”-t, mille kolmandal vaatamisel eriti üks lugu meelde sööbis ja kõnetas:

…ja teine, mis nii eluliselt tõene…

…taasavastus, et MARYL STREEP on kustumatu ja tõeline talent…

Viimased päevad on olnud vahelduvad. Olen töötamas Liisaga. Olen rahul.

Ilmad hakkavad jahenema ning enam nõnna ei higista. Viimaste nädalate suur võlu on filmide vaatamine. Liisa tõi neid endaga kaasa ning kokku sai neid laenatud ka kohalikelt töötajatelt. Avastasin enda jaoks nt Jodorovski. Seda ekraniseerijat nõrga taluvusega inimestele just ei soovitaks. Tema filmides on palju kunstilist ning kriitilist. See, et ta paneb selle lausvägivalla ja seksuaalsuse vormi, on natuke kahetsusväärne.

Tänagi sai vaadatet kahte filmi – ühte poolõudufilmi Johnny Deppilt, tundus olevat juba vana lugu uues kuues. Vägivald maksab kätte, oleks selle filmi lõppsõnum ning kättemaks maksab endale kätte. Maksiski! Rängalt. Andestamine on kunst, ka seda võis kõrva taha panna.

Teine film oli sürr. Mina ainsana vaatasin selle lõpuni. Oli vist liiga keerulises inglise keeles. Mjah, ega minagi kõigest aru saanud. Muusikaga jäin rahule ning teostus oli samuti priima. Üllatusi ja pöördeid esines samuti. Igav juba ei hakanud, samuti ei puudunud sügavus. Jutt käib filmist “O Brother, Where Art Thou?”

Homme jällegi uljalt tööle, seega hetkel voodisse!!

Viimased päevad on kulunud vaikselt, kuid imeliselt. Oleme vabadel hetkedel vaadanud filme, palju filme. Liisa on siin ning tema filmid samuti. Olen pea et taevas. Tõepoolest, ka pea on taevas. Istume vana sõjapunkri otsas ja vaatame tähti. Täna sai punkri otsas veidi valssigi tantsitud. Öösiti teeme oma ööringe, st jalutuskäike, enamasti kuud otsides. Kas ta loojub, tõuseb, loob, on täis – kõke on meil tarvis teada. Sirmikud on ka pea välja pistnud, nüüd juba hulgalisemalt.

Eile oli ses suhtes hää päev, et vesi on soojaks läinud. Saime töö juurest paar tundi vabaks ning läksime merd vaatama. Vesi oli lihtsalt oivaline. Seda pole siin saare otsas just tihti näha olnud.

Tööd on hetkel suhteliselt vähe olnud. Täna voltisime pool päeva ümbrikuid, pääle selle pesime ära söögisaali aknad nii seest kui väljast, sain tuttavaks ühe vanema kohaliku mehega. Nende punt mängib siin kaarte. Otsis ujumiskohta. Leidis ka.

Post-post! Üks on lännu, üks on teel, Holmhällar täidet.

Eile oli meeskonnapidu. Lahe oli. Sai ujuda, sai Tai toite, muusikat ning parimat seltskonda, lisaks lihtsalt jutte igat sorti.

Homme tuleb Liisa. Siis ongi jälle nelik kohal. Armas ja omamoodi on siin olla. Karv särab kenasti, päike on ikka veel taevas ja põletab meeldivalt. Alles eile sai end pruunistet. Vaikselt peaks hakkama mõtlema asjadele väljaspool saart, tegema tõlkeid, ajama kooliasju, vaatama sügiseks posu loenguid, seminare ning muud harivat ning lisaks ajama üht veidi pikemat plaani.

Huvitav oli eilne peole minek – nimelt jalgratastega – kokku tervelt 24  km, sinna ja tagasi. Öö oli imeline, soe, meri lõhnas hõrgult, tähed langesid. Basseinist oli tore taevast kaeda, tähti vaadelda. Ühtäkki ei saanud arugi, et kogu väikese koha elanikkond oli peole kogunenud.

Homme on teisipäev – kas tuleb magala või Visby, pole veel päris selgeks saanud.

Täna sai tööd teha. Selge on see, et see  mulle meeldib 😀 Oli kuhil maju, bokse, kööki, kohalikku huumorit ja muud.

Õhtu lõpetas kena jalutuskäik pilkases pimeduses. Tegime n-ö ööringi. Hommik algab ju tööpäevadel sellise hommikuringiga, kus välgukiirusel asjad koristuvad.

Meie siinne peremees on naljadest tulvil. Neid on väga raske kirjeldada paraku. Nt eilne seik: “I see, You are waiting for the work. No! I think, the work is waiting for You!” Selliseid kilde tuleb päevas kümnete viisi. Nendest võiks pisikese raamatu kokku kirjutada. Alati leidub temas omalaadset positiivset suhtumist. Ta on selline hääloomuline kavala muigega olend. Täna käisime nt ühiselt meie külmkapis vaatamas, kas ikka magustoitu oleme saanud. Meie järele vaadatakse ikka tõsise hoolega.

Muhe on seegi, et leidsime selle aasta esimese suursirmiku. Nämm-nämm, praad tuleb! 😀

Ja tõepoolest, kaks järgnevat päeva on vabad!

Ahjaa, tulemas on igaaastane töötajate pidu, laupäeval, aasiatoidu ning basseniga, toidust rääkimata 😛

Tänane elamus on järgmine: PÄIKE. Viibisime rannas, homme tööle.

Mulle tuleb külaline, tervelt kümneks päevaks, nagu selgus. Lahe. Vaatame, mis temaga teeme 😀

Saime paadikuuri võtme ja loa seda külastada ning paadi jällegi, millega ringi aerutada. Ratastega on hetkel häda, sest inimesi on liiga palju ning rattaid lihsalt ei jagu. Mis teha…

Meid vajatakse siia 4. oktoobrini. Seega on see mu tagasisaabumise kuupäev. Olge valmis: sest just kui tulen, juba ma ka lähen. Pean trajektoori valima, et mitte n-ö kurvist välja lennata ja graafikus püsida. Tahaks ju veel perekonda ja mõnd sõbruskit silmata, kombata…

Täna sai jälle reisi-ümber-maailma mängitud, loomulikult kohalike meesolendite pääle. Seega, kes kaotab, see võidab. Mina..ee…ee… kaotasin, st võitsin.

Rubriik – killud…

Päevad tormavad oma teed.

Viimased päevad on olnud vahelduva ilmaga – on olnud tormi, tuuli, vihma, äikest ning ka päikest – nii õues kui ka suhetes. Suhted on aga nunnud jälle.

Käisime kinos paar päeva tagasi Twilightì´i vaatamas – kolmandat osa.

Seiklusi jagub tegelikult igasse päeva ja õhtussegi. Meile jäetakse tihti majadesse veini. Seda nt kamina ees meeldiva jutu saatel juua on ülim rõõm. Lauamängud on vägagi populaarsed ning jalutuskäigud. Jalutuskäike jagub igaks õhtuks – mere äärde, metsa, paadikuuride juurde, randa päevitama. Peesitada on võimalik igal sammul ning see vaikus, samas inimestetulv ning loomad.

Jäneseid on tohutult, ehkki eelmise aastaga võrreldes veidi vähem. Suurem osa ajast kulub siiski töötegemisele, kuid samuti jagub energiat lugemisele. Kui kuhugi soovi minna, siis on ainsaks võimaluseks jalgratas. Vahel liiguvad ka bussid ning häälegagi on võimalik miskit korda saata.

Täna näiteks – käisime fossiile korjamas ning leidsime selle aasta esimese KUKESEENE.

Ka unenäod on Gotlandil sellised isuäratavad ja mahlased, nagu toitki, mida igapäevaselt neelame.

august 2010
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,414 hits