Möll Gotlandil

Oli imekena päev. Tulime just rannast jalutamast. Loojus päike ning tõusis kuu. Tankrid sõitsid mööda merd. Meri oli sinine, hall, punane, kõiki toone kollastki leidus.

Enne seda oli kavas jalgratas. Sõitsime kolmekümne km ringi. Siin on iga nurga pääl n-ö loppised, kust saab vanakraami varuda. Mul on kruusiaasta. Sain muretsetud ju oma esimesed piaalid, täna leidsin ka püramiidtassi 🙂

Rand oli ummistunud inimestest, Lõua-Gotland enam mahutada vist ei jõuakski. Spontaanselt kujunesid parklad, suurte hordidena liikusid inimesed kätes fotoaparaadid, loomulikult mürasid linnud.

Suuremas asulas – Burgsvikis – oli uus kunstinäitus, seekord sedavõrd kaunis, et pani mindki mõtlema oma elu esimese maali soetamisele. Loppisel samas linnakeses oli ka paar kassi kuju, mis silmi pimestasid – mjäu.

Eile jõime veini ning arutlesime raamatuid ja NO teatri poliitilist maiku ning Eesti teatrimaastikku laiemalt. Mina tervitan sotsiaalkriitilise teatri levikut 🙂