You are currently browsing the monthly archive for märts 2010.

Paev oli20plusskraadi.Halleluuja!

Kaisime Alpides ronimas ja saime uksjagu neist ka piltide  peale. Terve Zurichi vaate linnulennult samuti. Haigus pasitab hakkavat jarele andma. See on hea mark. Oli palju uusi kogemusi.Makkeronimine vottis vohmale ning kohati hinge kinni,vist seetottu, et koha kallal. Soitsime ka uhe vanaaegse vaguniga linnas, selline punane ja aeglane,kuidsoita saab linna tariifiga. Voimas. Viimase asjana tana kulatasime ka reaalteaduslikku keskust, kust leidsime Sveta mehe. Nii suurejoonelist hoonet pole kaua nainud. Marmorsaalid, maamudelid, kivistised moodanikust.

Moodaminnes nagime ka Zwingli toohoonet ning Euroopa suurimat kirikukella ningselle sifferplaati.

Advertisements

Joudsime otsaga Sveitsi. Tapitahed mul loomulikult puuduvad. Reis oli PIKK. Koigepealt mingi seitse tundi kokku bussiga loksumist, mis maabus loppeks Riias. Seal otsisime endale voimalikult mugavat magalat. Konutasime uhe ja teise n-o voodi peal. Lopuks paasesime lennukisse. Soit kestis kaks tundi, kuni hakkasid paistma maed ning lennujaamas nagin kolme kaske. Homme on kavas Zurich veidi paremini labi uurida-puurida.

Parast kohalikku rongi, mille eest meilt soodi 5 euri, joudsime voorustajate juurde. Kena vaike vene perekond asjasundinud lapsega.

ClunyPaari päeva pärast läheb lahti. Kõigepealt Šveitsi, siis Prantsusmaale, seejärel Kostanzi mõneks päevaks, Ulmi veidikeseks jne jne…suurepärane…

Reis näeb välja järgnev…Kõigepealt Zürichisse. Pärast paari päeva edasi…loodetavasti Cluny’sse ning sealt juba Taizesse. Cluny’s loodan näha suurejoonelist muuseumi, mida Pille ikka soovitas.

Pärast nädalat Taize’s kavatseme tagasi suunduda Saksamaa poole. Paaripäevane peatus on kavas Konstanzis ning lühem visiit ka Ulmi.

Ka see kant tuleb põhjalikult läbi süüvida…

Behüte mich, Gott!

See lugu ütleb meile midagi ülimalt olulist! Ära maga maha!

Täna oli Jumalast kingitud päev, nagu iga eelmine ning järgmine minu elus. Hommik algas koosolekuga Kevadpäevade tarbeks.

Ilus oli avastus, mida tegime Rahva Raamatu poes. Seal oli mudilastele ning pea sülelastele välja antud pildipiibel, piltidel kassid, kukalt sügavad lõvid, rastapatsidega Simson. Piltidel kordusid tegelased. Nemad tunduvad olevat sellised igavikulised – üks kindel kassike, kollane igihaljas lind, kes kordus nii puude otsas igal pool, Viimasel Õhtusöömaajal, Noa laeva juures ühe elevandi peas jne jne. Need loomakesed olid vist spioonid, tulime mõttele 🙂

Edasi läks lastekoju. Õpetamine sujus kenasti, ehkki poiss jällegi veidi hilines.

Juhtus ka üks tõsisem asi. Minu suhtes tundis keegi kadedust või nördimust, et õpetajakoha sain ning seepeale esitas isik retoorilise küsimuse, kas taoline beibe saab asjaga paremini hakkama kui tema. Loomulikult mitte minu ees, kuid see pani kollektiivi mõned teised liikmed pettumust tundma. Esimest korda elus sain teada, et ka mind annab beibeks pidada. Olen vist jõudnud täisinimeste sekka, arvaks mõni. Ehk hakkab minuski esile hoidma naiselik joon. Seda võib ju pidada positiivseks. Kuid, kadedus on taunimisväärne. Loodan, et see inimene saab taolisest pettumusest üle ning mõistab ka seda, et mõnede ülesannete jaoks sobivad teatavad inimesed paremini ning teiste ülesannete jaoks teised.

Nalja ka:

hakkasin just ära minema ning otsustasime paari kasvatajaga veel kallistusi jagada. Teisena kallistasin Leenat. Ta sai aasta hitiga hakkama. Haaras ta siis kenasti mult ümbert kinni ning vaatas seejuures kella ning ütles muhelevalt: “Mul on kaheksani aega, ” ja hoiab mind mõnuga tugevas haardes.” Ehmusin korraks ja purskasime seepeale kõik naerma. Lõpuks pääsesin kallistuse haardest. Igati hea nali oli.

Nali 2 on naabritest. Naabritega tuleb sõbralikku distantsi hoida, sest muidu on nendega ehk raske suhelda. Ka see võib raskeks osutuda, kui nad sulle möödaminnes kallale tulevad 😀

Nüüd  tuleb lastekodus vaheaeg umbes kolme nädala jagu! Mõnes mõttes tahaks juba praegu tagasi. Hea töö on. Tunnen end selles kohas nagu kodus ning saan oma panuse anda. Ütlesin ükspäev oma õpilasele, et olen tema ajutreener. Tundub, et ta hakkab sellega ära harjuma 😀 Võtab loodetavasti asja sama tähtsalt kui oma maadlustrenni, sest maadleja hallolluemuskelgi peab olema sama treenitud kui muud lihased.

Praegune igatsus nr 1 – KEVAD!

Kuid…

kevad ei saa enam kaugel olla!

Aasadel on juba nähtud kitsi!!!

kitsed

– Insomnia

Sain kirja. Nad ikka kohe soovivad mind Kieli tagasi. Annaks Jumal, mis tema tahe. Tuleks mul õppetahe ka palavikulisel moel tagasi, poleks paha, akadeemilise kompetentsi tõstmiseks.

Täna käisin tööl. Õpilane oli mu olemasolu ja kohtumise unustanud ning läks maadlustrenni 😀 Natuke oli hea meel ka, kuid loodetavasti elab ta sellised õppelüngad siiski üle. Palvetada võib tema pärast. Iseenesest sõbralik poiss, juba pooleldi mehistunud hääle poolest ning muud huvitavat.

Järgmisel nädalal Kesk-Euroopasse!

Lause:

Autonimie bewährt sich nicht im Protest. Wer ewig pubertiert, wird nie erwachsen! – autonoomia ei tõesta end protestis. Kes igavesti puberteeti jääb, ei saa ealeski täiskasvanuks!  Bobert 2010

Nii ongi. Täna oli tööpäev. Läksin lastekoju uuesti tööle. Tundsin, nagu oleks saabunud koju. Mu õpilane Rauno on tunduvalt mehistunud. Sagin, üritused, kasvatajad ja kolleegid müttamas – Külli oma ruumist: “Sa ju tead siin kõike. Pole vaja midagi seletada.” Muhe! Tsitaat ei pruugi olla täpne, kuid  mõte, mis minuni kandus, kannab senini. Kannab…:-)

Sisutihe päev oli. Gregoriaanikas tundsin end kui kala vees. Mul on tunne, et kunagi on enese tunne – tunne eneses – kohalejõudmine. Vaikselt avaneb mulle mu enese olemine.

Pensioniametisse jõudsin ka. Teenindaja oli selline kepsakas. Olen meditsiinilisel akadeemilisel hetkel. Kas see läheb kirja haiguslehena? Helistab siis komisjoni ning küsib: “Onju see ei ole nii, onju, onju…jah, ma teadsin seda kohe…see pole ju haigusleht ega midagi :-D”….sai siis oodatud vastuse…tõepoolest pole haigusleht. Mullegi on sõnum rõõmustav. Küsimusepüstitus oli aga täpipealt selline, et vastu vaielda lihtsalt ei andnud. Elu on ilus, vahel valus, enamasti aga koomiline 😀

Ja teine lugu, teiselt allikalt:

Jah, õigus, ma avastasin täna, et olen ÕNNELIK! 🙂 – nagu kummikaru. Vaatasin just Pille mälestussaadet ning Urmase saadet ka. Elu on elamist väärt ning inimesed tundmist.

Seisan mina garderoobijärjekorras, ees on naine ja mees. Tädike, noor veel, küsib: “Kas teil võib asjad kokku panna?” Seda nad ei soovinud. Järeldus noore naise poolt oli ühene: “Venelane on venelane!” Väga kohatu käitumine töötaja poolt.

Kõndisin Ülikooli tänaval ja sain jällegi õpetajana tööd 🙂 Olen rõõmus, Jumal on minuga.

Viimased päevad on olnud tihedad. Teisipäevahommikune loeng oleks kõnelemist väärt, arvan ma. Rääkisime kristluse saabumisest Eestisse. Sellega seondivad meil suured müüdid. Asi polnud siiski nii lihtne…

Mehed on ikkagi nõrgem sugu! – Tsitaat, autoriks mees! Laul ka juurde:

Täpsustus:-) : mina ei usu nõrgemasse ega tugevamasse sugupoolde, ehkki arvan, et tihtilugu on tõepoolest nii, et mehi tuleks enam hoida. Nad näivad arvavat, et on tugevad, kuid reaalsus näitab siiski, et naissool on elamisega enam kogemusi. Isased on ju suhteliselt hiline leiutis. Soovin ka meestele naiste kõrval PALJU ÕNNE!!!

Vagadus – vagadus on Jumalaga kohtumise tehnika!

Mis juhtus eile? Matk juhtus, 20 km kõndimist kokku. MÕNUS oli. Täna koristasin, nagu pöörane, ajasin ühe Aadama pojaga juttu. Ja teisega ning mõne tütrega sinnajuurde. Lõpuks loen ja olen usin.

märts 2010
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Liitu 3 teise tellijaga

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,722 hits