You are currently browsing the monthly archive for jaanuar 2010.

Laupäev möödus karges Kielis – kõigepealt mereveega ujulas ning seejärel lüüse vaadeldes. Kanal oli veel omal kohal, kuid kargus ei lasknud meil kauemaks tankreid silmitsema jääda. Hiljem oli kavas film, homme kirik, ning kodustatud metsloomad ühes looduspargis.

Ujulas üritasid kaks 12-aastast meile külge lüüa – otseses mõttes. Kutsusid meid “kallikesteks” ning häirisid muudelgi viisidel. Mjah, maailm on veidraks läinud. Loodan, et neist saavad kord korralikud inimesed.

Sel nädalal olen joonud suuremal hulgal mineraalvett, kuid päälkiri tuleb siiski tänasest päevast.

Oli hunnik loenguid ning muudki – missa, Heleriniga linna mööda tuiamine, laulutund. Laulutunnis tegelesime gospelmuusikaga, nt oli kavas suahiilikeelne kiituslaul. Kõik tatsasid suurest rõõmust kaasa, mina sealhulgas. Müstagoogika loeng oli müstika. Palusin õppejõudu, et ta mu sõbranna pärast ehk oleks võimeline paar sõnakest ka vahekokkuvõtteks inglise keeles ütlema. Sellega ta siis algust tegigi. Õnneks leidsime peagi, et kõige parem tõlk antud situatsioonis oleksin mina. Ausalt öelda ei jäänud ma oma tööga päris lõpuni küll rahule, kuid mingi ülevaate Helerin siiski arvatavasti loengust omandas. Loengu sisuks oli materialistliku psühholoogia ja eriti hingehoiu kriitika. Selle vananenud ja väheaitava kontseptsiooni asemele või eelkõige täienduseks pakkus õppejõud munkade kogemustele ja praktikale toetuvat vaadet, mis samuti oleks suureks abiks.

Helerin uinus kirikurõdul meie missa ajal. Arvan, et see oli sedavõrd armas 😀 Jooksutan teda mööda linna ikka mõnusalt ringi. Päeva lõpuks on ta läbi nagu lestakala.

Sain täna kätte esimese hinde saksa keeles – 1,8. Pole paha. See oleks Eestis 4,2 umbes 🙂 või B+.

Täna käisime Heleriniga jalutamas – pool linna läbi Vaatasime hülgeid ning muretsesin endale salli.

Õhtu oli kuum. Jällegi oli kavas karate, enne seda juba nenditud saksa keel, kus pidasin ettekande Eestist ning näitliku materjalina vedasin oma sõbranna ühes. Pääle seda korraldame minu juures veel ühe väikese peo toore kalaga. Minu grupis on üks kena jaapanlane, kes nõustus minu pool sushit tegema selle puhul, et lähen.

Rõõmustav on aga see, et heal juhul õnnestub mul veel üks stipendium saada, vähemalt nii mulle väideti. Vaatame seda asja. Jään veel sel viisil igaveseks tudengiks 😀

Kassila 🙂

Leidsin kena koha, kus kasse passida 😀

See nädal möödus kloostris.

Imeline. Täna sattusin jälle telekasse – jumalateenistust, kus osalesin, vaatasid umbes 900 000 inimest 🙂

Mina neid õnneks ei näinud, aga ettevalmistamisele kulus metsikult aega, et selline asi ellu viia.

Tulemus on paljulubav.

Lõpetuseks väike muusikažanr, mis minuni jõudis.

Sellise lause ütles kunagi üks müstikust munk.

Peateemaks oli aga keskea kriis ja sellele lähenemine müstika seisukohalt.

Paha lahendus on põgenemine. Seda tehakse kolmel viisil:

-aktivism – selle asemel, et end muuta, muudan maailma, suunan rahulolematuse väljapoole, selle asemel, et oma sisemust muuta, suunan end väljapoole… maailma parandama
-konservatiivsus – arengupeetus, seis, religioossed tegevused takistavad nende isikute puhul arengut, kuna nad keskenduvad välisele….selle asemel et minna Rooma, lähevad Hollandisse…keskenduvad seadustele, lähtuvad printsiibist, teevad harjutused ebajumalaks, religioossed kohustuseinimesed, kes teisi kritiseerivad….kurvad ja trööstitud.
-religioosne läbematus, kärsitus – hüppavad ühe vaimse tehnika juurest teise – ei muuda enda sisemust, vaid ainult välimust; tegelikkuses ei soovigi nad õieti oma sisemusse jõuda, see isegi heidutab neid, seetõttu ei jäädagi ühe meetme juurde pidama. Enda juurde jõudmine on raske. Tormakus siin ei aita.

Mis siis miskit toob:

Lahendus: NICHTS ÄNDERN (mitte midagi muuta, lasta lahti)

ei tohi suuri muutusi teha, ei tohi põgeneda, mis tõesti ei sobi, kaob nagunii,

Nagu madu, kes enda vana naha kenasti vaikselt kivide vahel ära hõõrub :-D…ja saab uueks, vana vahendusel.

Toimub Jumala-sünd hinges…Vaim jõuab enese keskel asuvasse rahusse. Vaim hakkab enda sisemist valgust nägema…Miks see nii valus on? Kuna inimesed pole tihti enda keskmes…

Suur nahk on meil tihti üle südame, sinna ei pääse ei inimene ega Jumal – suurim võõrandumus läbi sootsiumi, mõtete, kontstruktsioonide.

Kui inimene läheb sukelduma ja soovib haikala näha, siis tuleb vaikselt olla ja mitte kogu õhku kohe ära hingata. Kui paigal püsida, ujuvad väikesed kalad kohe kohale ning ujuvad isegi sukeldusprillidesse, samamoodi haipojad. Nii on ka Jumal 😀

See juhib religioosse kogemuseni, iseseisvumiseni.

Rituaarlid on sundkäitumine Freudi järgi. ning just teda tsiteerivad tänapäeva evangeelsed teoloogid ning teevad samas liturgiat. See on haige – BOBERT 2010

Selliseid huvitavaid katkeid tänasest mõttemaailmast. Nagu alati, järgnes loengutele neljapäeval missa. Sain jällegi kaasa teenida ja küünalt vedada. Kirikuteener on üks vahva amet. Homme on sõbranna sünnipäevepidu. Sakslased tunduvad olevat suhteliselt melodramaatilised. Sellised noorte probleemid ilmnevad. Keda ei saa kutsuda, kuna üksteisega läbi ei saada. Kes käis kelle eelnevaga…oeh. Homne õhtu tuleb kindlasti paeluv.

Eile oli jällegi karate 😀 Saan treenerilt meeldivalt palju täheleoanu, veidi liigagi palju 🙂 Alates uuest aastast tohime minna ka edasijõudnutega koos treenima. Mjah, mul on samal ajal gregoriaanika reedeti, seega osavõtt jääb sedapuhku paraku ära – NÕME. Olen karatesse kiindunud.

Eile tegime seeriana 550 sukit järjest. Praegu on täpselt seesugune tunne, nagu oleks järjest 550 oit-sukit teinud 😀 (oit-suki on rusikalöök lõua pihta).

Oli kuum päev – südames. Õueski on selline sulapoolne, ehkki lund veel lademetes igal pool. Tuli välja, et ei saagi kevadest saksa keele tunde hakata andma. Millegipärast soovi Kristjan neid ise edasi anda (Kambja kohalik pastor) ja seda otsustas direktor isiklikult. Küllap ei soovi nad sedavõrd suurt inimeste voolamist. Mulle on seal loomulikult kasutegurgi olemas. Nimelt pääsen hommikusest ülstõusmisest. Küllap on nii ka parem. Jälestan varajast ülestõusmist.

Teiseks järgnes loeng, kus saime osaks ettekandele ning seejärel kuulasime veidi sotsiaalkriitilist muusikat bändilt Ärzte.

Õhtul tuli karate. Meid lubati reedesesse trenni. Paraku on nii, et mul samal ajal gregoriaanika. Ei saa. Kahju. Naudin karated üha enam ja enam.

Hiljem naasime ühikasse ja mängisime kodu. Stevie läks dušši alla ning mina valmistasin meile kahele süüa. Seejärel süütasin küünla ka kena päeva puhul. Rääkisime veel tunnikese ning toit maitses kohe paremini kui oodatet. 😀

Elu on ilus. Seda kinnitas ka tänane päev. Käisin koolis. Esimene loeng õnnestus maha magada, kuna eilne öö kujunes pikaks. Rääkisin sõbraga sõprusest. Huvitav vestlus oli. Olin eelnevalt rüübanud paar sõõmu või enam kohvi, nii et aju lõikas nagu skalpell. Jõudsime järeldusele, et maailmanägemine ongi eriskumaline nähtus ja inimeseti erinev.

Eile sai üks inglane suure asjaga hakkama – nimelt ütles ta mulle, et mul aktsendivaba inglise keel 😀 Olin kõrvusttõstetud. Seejärel ronisime tagasi saksa keele loengusse. See on siiski siinne siht.

Tänanegi päev ei jooksnud maha. Oli loeng teaduslikkusest. Käsitlesime evangeelse teoloogia võimalikkust teadusena. Jõudsime juba teaduse läbi häda ära defineerida. Selle teema kohta ei saanud minagi vaikida. Induktsiooniprobleem tuli sisse, reaalsuskäsitlemise mitmetimõistetavus. Teaduslikkuse kriteeriumid on liigselt loodusteadusekesksed, reaalsusi on palju, osad elemendid tegelikkusest jäävad üleüldse käsitlemata. Mis on teadusliku reaalsusjagamise printsiip? Mjah, see kõik jäi pisut häguseks ja läbi mõtlemata. Hiljem oli veel üks loeng – pastorite kajastamisest kirjanduses. Päris koomiline pilt tuli neist inimestest kokku. Pastorid, kes tegelikult ateistid olid, pastorid, kes kogudusega üldse ei seostunud, pastorid, kes kaotasid oma rolli eeskujuna. Mõnda esitletud raamatutest sooviksin isegi lugeda. Laiemalt joondus välja ikkagi see, et pastorid oma rolliga väga hästi toime ei tule, või kui nad tulevad, siis on nad ehk ise paduateistid.

Seejärel käis mul juba iganädalane külaline teed joomas. Reedel tähistame tema sünnipäeva. Tegemist on Caroga, kena tüdruk ja mulle sisemiselt sarnane 🙂 Lapsepõlv tuleb meelde. Sain loomulikult teada ka kõik selle, kes kellega käib ning kes mitte ja mis põhjustel – tore 😀

Saatusel on käänud. Gregoriaaniõpetaja naine, see, kes ta kloostrist üles korjas, on samuti mulle kahtlasel viisil sarnane. Nimelt on temalgi diabeet, lisaks näeme me ka sarnased välja ja loomuski on sellised elavapoolsed. Ehk teeb diabeet meid selliseks 😀 Muuseas, pühapäevase kontserti järel selgus ka see, et meie gregoriaanikaõpetaja on Saksamaa esinumber. Imelikud vedamised. Tänu olgu Issandale!!!

Pääle selle sajab siin lumi, lumi, lumi….tuul puhus, aga ära meid ei puhunud.

Ela tänases päevas!!! – Iga hetk on eriline!

See on Sinu päev! 🙂

Tänase päevaga jäin rahule, ehkki ta veel päris läbi ju polegi.

Ärkasin hilja nagu alati. Tee viis loengusse – filmiloengusse. Meile tutvustati kahte filmi. Ühte neist – Vanilla Sky – vaatasin ka õhtul veel kodus. Metsikult hea, ameeriklaste kohta lausa hiilgav. Soovitan vaadata.

Mis on Sinu jaoks õnn?! – selles on küsimus. Põhiteema on järgmine: peaosas on mees, kellel on sõbranna, kellega ta ka seksib. Naine on aga temasse päriselt armunud. Mees leiab endale selle õige. Naine sooritab enesetapu autoga end surnuks sõites, kuid ta võtab ka mehe endaga kaasa. Mees ei hukku, kuid tema nägu on muundunud. Armastatu aga ei suuda mehe uut välimust taluda ning nende teed lähevad lahku… Esialgu vähemalt… Ühel hetkel avastab peategelane end pärast pidu maast lamamas. Arstid teatavad talle, et on leitud uus meetod ning nägu on võimalik korda teha, naine tuleb tema juurde tagasi, firmas sujub kõik hästi. Temasse usutakse. Nii tore, et kas see on vaid uni??? Ehk ongi… Vaadakse ise lõpuni.

Sellega päev ei lõppenud. Keset loengut tegi Sabine, mu professor, mulle ettepaneku, et võiks pärast loengut veel üht teist filmi vaadata – nimelt OSTROV’i. Mõeldud – tehtud. Ka siin on tegemist maailmaklassi filmiga. Esimest korda nägin seda sõpraderingis Karolini ning Kallega vist juba paar aastat tagasi. Täna seda vaadates oleks justkui uus teos olnud. Iga hetk oli nauding ning mõtlus, ka teistele. Mu sõbranna Hiinast lausa hüppas pärast seansi lõppu – milline vaimustus 😀

Edasi kulgesime greogoriaanikasse linna pääkirikusse. Kui vähegi võimalik, võtaksin selle seltskonna, kelle hulka siin kuulun, Eestisse kaasa. Kiire hüpe kuhugi hiina urkasse, et kiirelt nuudlid kaasa haarata. Viis minutit enne gregoriaani kadusime kiriku sooja kõrvalkabelisse, väike palve ja viie minutiga olid nuudlid kõhus. See oli vist elu õdusaim söögielamus. Laulmine läks samuti kenasti. Pühapäeval on järjekordne esinemine – sedakorda nelja lauluga, mida veel tõeliselt harjutama pean – tegemist on täiesti uue repertuaariga. Harjutada jõudsime ju vaid paar tunnikest nende konkreetsete paladega. Birte, meie gregoriaaniprofessori abikaasa, võttis meist ka mõned pildid ülesse.

Ka see on ehk mainimist väärt, et Sabine käest sain kingituseks raamatu – kolmanda vist juba 😀

Vanem härra piltidel on meie juhendaja. Täna rääkis ta vahva loo ajast, kui ta veel munk oli. Nimelt olnud nii, et kui mungad noodi või paar mööda laulsid, pidid nad munkade keskele põlvili laskuma, kuni prior või abt neil lubas üles tõusta. Mõnikord oli lausa pool munkadest põlvitamas 😀 Ka tema olevat selle läbi teinud 😀 Ei usu hästi 😀 Mees laulab nagu ingel ja aastaid oli ta ju ka kantor.

jaanuar 2010
E T K N R L P
« dets.   veebr. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,414 hits