You are currently browsing the monthly archive for september 2009.

Tänane päev oli samuti minemise-tulemise hõngus. Käisime ekspromt Marleeni juures külas meenutamas Holmhällerit, võtmas päikest solaariumis, suplemas mullivannis jne. Ilus õhtu oli. Meenutasime h-gängi tegevust, ilusamaid hetki ja natuke ka muresid. Sel aastal on meil õigus naiskonda komplekteerida. Loodame, et ikka tahtjaid on.

Pidasime ka meie kõigi eest palve ning eelkõige Marleeni võõraspoja eest, kes millegipärast mässama hakkas ning muidu võimatult käituma. Loodame, et nii poisil kui emal läheb asi paremuse poole ja tekib üksteisemõistmine.

Homme tuleb lahkuda, esialgu Tartust, seejärel Tallinnast. Öö veedan tädi juures, Meeldiv ka neid näha. Majanduslanguse kiuste on nad majale teise korruse ehitanud, küllap seetõttu, et ka ehituse hinnad on omajagu languse teel. Tihti märkan, et eramajad on endale uusi teekesi teinud, miskit on jälle asfalteeritud, kuskil tõuseb uus katus taeva poole. On kaotajaid – ja võitjaid, nagu alati.

Varsti Saksamaale. Perekond on üle vaadatud. Eile musitseerisime koos perekonnaga – ema ja mina laulsime ja vend saatis meid kidral ning laulis kenasti kaasa. See oli üle aastate üks magus hetk perekonna seltsis. Nujah, samal ajal mudis Emps-Poiss mu lihaseid ning see põhjustas seda, et laulu sõnad läksid veidi meelest ära mõnutundest. Emps võttis kohe hääle üle ja hakkas mõnuga kaasa laulma. Ilus oli.

Eile nägime veel Kadrit Pärnu haiglas ning enamjaolt olime Terviseparadiisis, kus ujusime, olime Leaga mullivannis ning vallutasime kärestikku. Parim oli 4 m kõrguselt vette hüpata, mööda torusid liuelda jne. Aurusaun oli samuti päris lahe ning bassein, kus sai voolavas vees mõnuga lamada ning sinnajuurde samuti mulle nautida.

MacBooki kiituslaul: mac on hea, tagasihoidlik, liigsete vidinateta, metallik, kergekaallane ning sellega on palju lihtsam ümber käia kui tavalise PC-ga. Kas mac teeb elu õnelikuks? Tegelikult mitte, aga arvuti olemasolu ma tõepoolest enam ei märka, kuna tema töö sujub ja hästi veel pealekauba.

Keegi ütles ühe mu sõbra kohta, et tal on välja kirjutamata vaid üks kraad –  hullukraad. Tegelikult ongi see lihtsalt välja kirjutamata, st hullumajast ära toomata. Pisut karmivõitu, arvan ma.

Täna tõin ühe sõbra Jumalateenistusel Issanda ette. Terve kogudus palvetas tema eest ning minu tulevikki oli teemaks. Ka jutlus, mida kuulsime, seekord Maire suu läbi, oli palvest: selle neljast erinevast aspektist, vajadusest, raskustest, sellega kaasnevatset hüvedest jne. Palves on jõudu. Huvitav, miks soovib Jumal, et palvetaksime?

Et teda paremini tundma saada. Palve kui palumine ja palve kui suhtlus, st seda et palve on nii kuulamine kui rääkimine kui veel miskit muudki. Paeluv nähtus.

Elu on ilus!

Paar pildikest veel Stockist.

Rändan juba mõned päevad mööda Eestit ringi, külastades sõpru. Pärnu on armas ja kiisu on lahe, kodu ja sõpsid sinnajuurde.

Homme lähen ujuma ja vette müttama. Täna aitasin vennal üht kooliprojekti formuleerida. Omamoodi töö kohe. Vend valiti mingisse ajakirjandusprojekti ning lisaks valiti ta ka minema reisile Hispaaniasse. Olen oma venna üle uhke, kohe väga 😀

Juhhuuu….mu arvuti töötab lõpuks, sest see on lihtsalt uus 😀

Mazarin ja Banana on õnnelikult koju jõudnud.

Reis kulges õnnelikult.

Pärast kolme päeva rännakut saabusin koju. Mind tervitas sõprade laviin. Maire ja Carmeniga käisime jalutamas, Joeli nägin ramsis, Mari jalutas ka vastu. Tagasitulek on edasiminek 😀

Reisist pikemalt juba uue arvutiga 🙂

Valma. Ära koju! Ilusti lõppes. Kohe algab pütagoorlastest film 🙂

Paar pilti:

Nägin unes R-i. Ta oli mul Gotlandis külas, aga mitte Holmhällaris konkreetselt. Meelde jäi enim see, et temast õhkus nukrust ning millegipärast oli ta oma sõrmed kaotanud – ühelt käelt 3 ja teiselt 2 sõrme. Selline kummaline uni.

Täna oli eelviimane päev saarel. Tööd oli metsikult. Meie lõpetasime kell 19, kuid töö läks veel edasi. Üks kokkadest pidas ema 100-aasta sünniaastapäeva. Pidu kestab senini.

Vahepeal jõudsin juba oma asjad kokku pakkida. Kott on pungil, metsikult pungil. Ei teagi kohe, kuidas koju jõuda. Reisimine on tülikas.

Aga minemine hõngu liginedes pakuti meile sauna ja siidrit, mille mõnuga vastu võtsime. Eelmisel korral valmistasin meile saunaviha korralikest kadakaokstest. Oli teine terav. Seekord panin ta teiskordselt keema. Meie kööki astus pääkok Martina ja küsis, mida me teeme. Nentisin, et teeme eesti saunatraditsiooni. Sellist üllatust pole juba pikemat aega näinud.

ÖÖ!

Ära! 😀 Ei veel 🙂 Paar päeva veel jäänud. Täna on kuupuudulik öö. Kuud ei ole lihtsalt. Päev oli pikk. Siin peeti pidu ning inimesed on tagasi Holmhällaris. Homme on siia tulemas 130 jalgratturit ja jälle tuleb tööle juba kell 8 asuda. Mul läheb järjest 8. päev. Täna pakin juba asjad ära, mida enam ei tarvita. Unistan vaikselt juba tuttavatest nägudest ja natuke ka oma MacBookist ja iPod-ist ja Saksamaast, mis juba paari nädala pärast mind tervitab. Meeldiv.

Ühes majas paiknesid koerad. Nad olid teki ja vaiba selliselt viisil reostanud, et seda vaid hädavaevu saime staapi vedada. Selle peale kutsuti kõik kokad ja pererahvas ilmaimet vaatama. Perenaine vandus ja sülgas tuld, ehkki silmad helkisid kelmikalt. Eks koertel ikka juhtub. Kahju, et inimesed tagasi tulid. Tegin nalja, et eskimod käivad siin praegu suve nautimas. Eks nad käivad ka 😀

 Tervitused Gotlandi jänksidele 😀

Täna oli siinse olemise ilusaim päev: käisime Öjas. Esmalt tõttasime kiriku poole, mille lahtiolekust me ei  unistanud. Uks siiski kolksatas ja vajus lahti. Hoone pärineb u 12. sajandist ning ümbritseva pargiga koos moodustub imeline kooslus pähklipuudest, pargist, paarist pirni- ja õunapuust. Pidasin kirikus pika palve, süütasin küünla Pille eest. Tundsin südames sooja tunnet, et just sel päeval sain kirikusse minna.

Edasi astusime kirikust välja ning uurisime seinale joonistatud peremärke, nt 16. sajandist. Sättisime end taas sadulasse ning jõudsime esimesse pähklisallu. Kahjuks oli siin orav meid edestanud, ning kõik pähklid endale kerre hiivanud. Meile oli jäänud vaid viis nubilat. Leidsime aia, kust viis läbi kena metsarada. Aasal einestasin hobused ja olime sunnitud mõnda aega kõndima nende keskel. Nad saatsid meid järgmise aiani. Hobeseid oli 5. Tegime neile ka aia äärde jõudes pai. Järgnes puhas unelm – sõit hämarduvas pähklisalus. End unest välja vändates lummas meid uus pilt – mere äärt valdav päikeseloojang. Taevas oli täis punaseid toone, purpurist pea roosani. Taamal tiirlesid tuulegeneraatorid ning õhus oli tunda öökülmade lõhna. Sügis hiilib märkamatult ja märgatavalt ligi. Majad on tagasi saanud oma hiilguse. Suvel olid nad veidi ilmetud, kuna kohalikud olid turistide eest arvatavasti valdavas enamuses lihtsalt põgenenud. Lõuna-Gotland näeb välja suurejooneline – tulekesed, halogeenvalgustid, toad täis küünlavalgust ja Burgsvikki täis elu. Koju sõitsime taganttuules. Tee pervele jäid kolm veskit ning paar varemet nukralt hiilgeaegu igatsemas. PEas keerles veskilaul:

Mulle tähendab see lugu palju, sest mu vanaisagi oli kord veskimees.

Pildil tuttav veski Kiidjärvel, eks ju, Carmen! 🙂 Kolm päeva veel ja olengi jälle kodus – mõneks ajaks.

Üks minu lapsepõlve lemmikutest 😀

september 2009
E T K N R L P
« aug.   okt. »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,288 hits