You are currently browsing the monthly archive for august 2009.

Vaatame, mis süüa kõlbab

Vaatame, mis süüa kõlbab

Pildipäevik tänasest päevast. Käisime seenel, vabast ajast paati tõrvamas jne 😀

Miks ma prügikastis ronin. Käisime saunas ja valmistasin meile saunaviha. Kasutasin oma elevandiluust nuga, mis hiljem kadus – nelja tuule poole. Hiljem selgus, et see olla prügikasti sattunud, kuna ta kuskil kellegi mähkmete juures lebas. Sulpsasin tühja metalliprügilasse ja päästsin oma aarde – ehtne märterlus väikesel viisil.

Täna olime kirikus ja kutsusin kohaliku pastori ja tema naise meile külla – paadimajja. Tõrvasime ka oma paadi ära, nagu ka piltidelt näha on. Hiljem käisime sirmikuid, kukeseeni jne korjamas. Õues nägime hiljem rebast, kes siin armsalt ja lausa koera kombel elutseb. Kohalikud majajänesed lakkusid aga kruusateele tolmu peletamiseks pandud küpsetusõli – maaliline – jänksid oma väikeste keelekestega. Siinne elu on kohati kui paradiisi eelaias 🙂

Täna oli tööpäev. õhtul tekkis mõte endale sauna kaubelda. Noh, eestlased tõmbavad udu ja muud seesugust 😀 Küsisimegi ning mis tähtsaim, saimegi kuuma sauna. Tormasin metsa kasevihta tooma. Valik on siin lai: oleksin võinud teha ka nõgese või kadakaviha. Ainuke küsimus oleks, kas võtta isaseid või emaseid kadakaoksi. Ühed pidavat olema meeldivalt valusad. Saun sai ilus, pooled eestlastest läksid tülli, meie teine paar, kuna üks neist mind hüüdis ning teisele kõlas selline hüüdmine matslikult, õigemine pidavat see olema venelaste Koplis. Solvumine! Meie kaaslased jooksid oma tuppa ja olid kurvad. Selline ekstreemne kogemus ajab mahlad liikuma – kõigepealt seksuaalses plaanis, kuna inimesed on oma peredest ja kaaslastest eemal. Iga aasta meil siin keegi pisut armub 😀 Teiseks tõusevad emotsioonid väga kõrgele. Iga pisemgi asi võib millegipärast hakata närvidele käima. Huvitav, selle peale oleks küsida, milline on üks kloostsi kogukond, kus inimesed aastaid kompleksist väljumata koos elavad ning seejuures samade inimestega. Seal peab Jumala Arm olema määratu – ja ongi.

Eile oli samuti hiilgav päev. Käisime kohalikul kantoril külas ning tema kaaslased. Teemaks oli millegipärast rootsi kirik ning hiljem ka teoloogilised vaated ning sügisel arutlusele tulev seadus, mis lubab ka homoseksuaalsetel inimestel abielluda omasoolise inimesega. Selline vestlus on alati meeletult keeruline, ehkki meie vestlus jäi hea maitse piiridesse. Jumal teab, mis on õige. Ma isiklikult pole samasooliste inimeste armastuse vastu, seda on ju kõigil arvatavasti esinenud, kuid seda kristlikus kontekstis abieluks nimetada oleks tõepoolest liig. Piibli järgi ei saa abielu definitsioonile sellist sisulist määratlust anda. Samasooliste seksuaalsuhted tunduvad loomulikult plaanilt vaadates samuti veidi üleliigsed. Või mida tähendab õigupoolest meheks ja naiseksolemine. Mida tähendab Kristuse arm, kui me tegeleme pidevalt vaid moraaliküsimusega ning sellega üritame nt homoseksuaale kirikust eemale peletada. Kristuse ajal oli see teema suhtelist adiaphora, st ebaoluliste asjade hulka kuuluv, nüüd on see millegipärast nihkunud kõigi huvigruppide keskmesse. Isegi Paulus ei räägi sellest teemast just ülearu, ehkki seda nähtust esines omal ajal Rooma riigis igapäevaselt.

On poolt- ja vastuargumente. Mina ei ole kummagi poole peal. Üritan Kristust armastada, sest tema armastas meid. Tema armastas ka homosid ning seda üritan teha minagi. Teistsugust eemale tõugata on alatu. Arm ja halastus peaksid olema meie esmased moraalsed direktiivid. Ma ei tea ka seda, kuidas tunneb end homo. Meil on thti kerge rääkida nt seda, et ärgu nad seksuaalselt suhelgu. Samas, mingil viisil on Jumal nad nii loonud. Seega on keeruline öelda, mis on loomulik. Ma ei tea seda. Selge on see, et Piibli järgi omasooliste kooselu abieluna defineerida on äärmiselt keerukas, kui mitte võimatu. Mis oleks lahendus? Ma palvetan, et Jumala tahe sünniks. See on kõik, mida teha annab, ning üritan samas armastada oma ligimest.

ühe loengu geniaalsus: kui kahel inimesel on peas hääled mis väidavad et nad on jumalad siiis: teoloog üritab paaniliselt aru saada kumb on jumal. informaatik laseb neil enda heaks lahedaid asju tõestada 😀 … tsitaat kuuldu põhjal

UUDIS on see, et…

kevadest st juba sügisest hakkan oma tuba jagama MOSLEMIGA. Jumalal on pihu täis plaane. Huvitav, mida toob see plaan! 😀 Ootan huviga.

 

Tänane päev kulub rannas päikest võttes ja raamatut enesesse ahmides. Kõige armsam on tühjas rannas tegelikult ilma riieteta päevitada. Külalised on läinud, elagu külalised – st meie 😀

Nipid: päikesega tuleb kaasa jooste, st keha peab olema nii, et nägu on otsejoones päikese suunas. Siis ei teki ebaühtlast pruunistumist 🙂

Ka teine paar eestlasi sai vahepeal vabaks ning samuti suundusid nad paadimaja juurde ning ´meie paadi Maria juurde oma nahka pruunistama. Puhastasime oma paadi täielikult ära ning kavatseme seda järgmiseks suveks juba tõrvama hakata. Edu meile!!!

Photography: Gary Clarke
Sound: David Runciman
Production Manager: Anna Clement
Editor: Edward Harris
Assistant Producer: Tom Alkin
Director: David Malone
Executive Producer: George Carey
Studio: Channel 4 and Mentorn Barraclough Carey

 

“Testing God” David Malone

Featuring: Professor Sir Roger Penrose, Paul Davies, John Polkinghorne, Jocelyn Bell Burnell, Neil Turok and Frank Tipler, Richard Dawkins, John Sulston, Geoffrey Miller, Denis Alexander, Steven Mithen and Jurgen Moltmann,George Steiner, Andy Clark, Peter Fenwick, Brian Goodwin, Jocelyn Bell Burnell, Bart Kosko and Andrew Newberg.

David Malone’s 3-part series Testing God is available for the first time in DVD format . Testing God re-examines the relationship between science and religion and asks: is science’s claim to victory premature?
 
Programme 1: Killing the Creator examines whether science has foreclosed on the possibility of a creator God and, if not, whether it can.  The answer on both counts is no.  Science is actually having to grapple with the fact that our universe, far from being explicable as a logical or mathematical necessity, is a highly unlikely place.  Is this evidence that the laws of nature are a product of design?  If so, surely this is indisputable evidence for God.  The alternative explanation, that ours is one of an infinite number of universes, poses more problems for science than it solves.  Contributors to the programme include: Professor Sir Roger Penrose, Paul Davies, John Polkinghorne, Jocelyn Bell Burnell, Neil Turok and Frank Tipler.
 
Programme Two:  Darwin and the Divine asks what piece of work is a man?  Is the overwhelming evidence that we are a product of evolution final evidence that God does not exist?  Does this in turn mean that we are little more than beasts, that morality and spirituality are mere illusions?  On all counts, the answer is no.  Programme two shows that a god who wanted his creations to have free-will – and therefore moral responsibility – would have to have used a process like evolution.  The death of the “argument by design” is not the death of god.  Contributors to the programme include: Richard Dawkins, John Sulston, Geoffrey Miller, Denis Alexander, Steven Mithen and Jurgen Moltmann
 
Programme Three: Credo Ergo Sum looks at the human brain and the human mind.  Are our minds based purely on binary logic, or is there something irrational  – something subjective – at the root of reason?  We look at ideas in physics, neurology and psychology and suggest that, whatever you think about the existence of God, the ability to believe is a crucial part of living in a fundamentally uncertain world. If we deny this in a quest for rational “certainty”, might we be denying the very thing that makes us human?
Terve 3. jagu:

Eile oli selle aasta suurim pidu – st meie Holmhälleri meeskonnapidu. Tegemist oli mõnusa üritusega. Enamus ajast möödus saunas, 35 kraadises basseinis ning tai toitu nautides. Sõbrunesime oma kaastöölistega parimal viisil. Kohal olis ka pereliikmed. Rääkisin peretütrega pikemalt juttu ning hiljem ka peremehega, kes mingil põhjusel end minu kõrvale istuma sättis. Rääkisime minevikust, olevikust ja tulevikust, veidi peremehe emast, kes juba vanadusest ja insuldi tagajärjel on üsna põdur. Basseini sukeldudes olid kõik sunnitud hüppama pommi. Mina sain hakkama saltoga 😀 Krille sai hiljem sama trikiga maha. Suruti käsi ja joodi õlut ning üritus loojus umbes kell 2 öösel kiire rattaralliga kodu manu. Täna pidime kohaliku kantori juurde minema. Õnneks talle ei sobinud ja meilegi mitte, kuna olime lihtsalt laibad.

Täna sai Hemses käidud. Häletamisega enam õieti ei näkka. Külalised on läinud ja rootsi tavakodanikud, enamus neist suhteliselt hääletamist mittepooldav. Õnneks leidub ka erandeid ning neile me kenasti pääle saimegi. Sain Hemsest oma rohud kätte. Olen selle üle üliõnnelik. Mis kõige parem, need rohud läksid mulle maksma keskmiselt 4 korda vähem kui Eestis sama kogus. Armsad sõpsid, mõtelge! 🙂 Mjah, veider maailm selles suhtes. Haigena on mõtekas Rootsi kolida. Ravimifirmad tunduvad veidi siin sõbralikumad olevat, samuti meditsinisüsteem ning ka teeninduskultuur.

Eile avastasin, et olen Holmhällerist sügavalt sisse võetud. Pererahvas hindab meid samuti – pool vestlusest peremehega oli teemal meie hääolu kohta, töötingimuste ja muu kohta samuti. Ka kaastöölised on meist meeldivalt sisse võetud. Käesurumises paraku kaotasin – Ullisele – meisterkokale, kes Austraaliasse sõidab oma armsa meessõbra juurde. Armas 0lemine siin. Teine paar lahkub aga poole nädala pärast. Usun, et siis koondub enamgi tähelepanu kohalikele 🙂 Kahju muidugi, et inimesed lahknevad.

Täna oli töine – 11 tunni jagu tööd kohe. Nalja sai ka nagu alati. Pool päeva jooksin majade ja köögi vahet. Tööd eriti tehtud küll ei saanud, kuid jalalihased paisusid meeldivalt. Nüüd vaid lugimine viil iis! Homme on kauaoodatud suur pidu. Eelmine aasta oli seal nt üks kohalik talumees, kes otsib eesti naist 😀 Vahelduseks sööme tai toitu ning basseinis kavatsen olla pool ööd 😀 Oo elu!

Calle, meie tööandja

Calle, meie tööandja

Täna oli päev – PÄEV!

Esimene pühapäev üle aja, kus me ei pidanud tööle minema. Pool päeva kulus rannas: võtsin päikest ning heegeldasin Krissile madu. Endale tegin ka mao, mille pääle MArleen nii jubedalt ehmatas. Sisse toppisin armsakesele fossiile. Tõeliselt eelajalooline Eedeni aia madu. Pärastlõuna pesime veekeedukannu. Eheeeee…kõigepealt valasime talle sisse vedelat kloori. Aru saades, et see eriti ei funka, võtsime appi fosforhappe (33%-se). Ka sellest polnud kasu. Kasu oli alles tavalisest söögiäädikast. Iga triki järel loputasime masinat 10 korda. Samas 33 lõhnast päris lahti pole veel saanudki. Köögis kasutavad kokad ja muud vandid sama meetodit, seega tervist nali ei ohusta. Koomiline pesu oli igal juhul.

Õhtu viis missale, mis jällegi toimus ka paraleelkeeltes, ehkki vaikselt adun, et rootsi keel pole mulle enam võõras. Jutlus oli variserist ja maksukogujast. Mis te arvate, kumb neist õigena koju vudis? Jutlus aga oli sedavõrd hea, et soovisin pastorit hiljem kohe kallistada. Sellega hakkama saingi. Olen tema hingesse sügavalt kiindunud. Temas on Vaimu. Täna palvetas ta ka eestlaste ja Eesti pärast ning NSVL-i all kannatuanud riikide pärast üldse ning meie sots-pol ja majandusprobleemidega seoses samuti. Saime teisegi küllakutse osaliseks 😀

Eile aga käisime joomas 😀 Tegelikult sõitsime 24 km selle nimel maha, et leida klaas punast veini. Mõned meist lootsid leida miskit kangemat. Õnneks Burgsvikis seda siiski saadaval polnud. Teepeal avastasime veel paar tikripõõsast, mida rüüstada ning palju muudki huvitavat. Kui kohale jõudsime, avastasime kohaliku leeduka, kes muuseas ka Rootsi kodanik. Ta alustas sellega, et püüdis meid kallistada. Kes nõus olid, seda ka kallistati. Ühele meie seltskonnast oli ta valmis absoluutselt kõike pakkuma. See ehmatas meid loomulikult ära – sügavalt kohe. Mehike oli juba omajagu joonud ka, nii et selline ettepanek meid siiski ei üllatanud. Hoidsime sellegipoolest oma lauda. Nägime ka Holmhälleri suvist köögipoissi Victorit. 15, aga näeb välja juba nagu mees. Sööb vist palju alumiiniumit 😀

Paar pildiuudist Krissi kaamerast!

Juhtus nii – sõitsime Burgsviki. Ehitati teed. Tõstsime näpu. 1. auto viis meid Hemsesse, kuhu tahtsin võimalikult kiirelt jõuda. Tavaliselt istub haigla juures kollane kass. Teda seekord ei kohanud. Vajasin ravimeid. Tuli välja, et neid ei saa kirjutada ning nende organiseerimine on ülimalt keeruline. Sain aja järgmiseks kolmapäevaks. Arstidel on vaja minu toimikut. Nad kardavad rohte kirjutada, kuna siin on kombeks narkomaanidel ja igasugu sulidel endale rohtu nõutada. Kas peaksin välisriigis olles Eestist ravimeid saama? Europa Liidus? Urrr.

Sain siiski aja. Helistasin oma perearstile, seejärel endokrinoloogile, kes saadab Rootsi arstile tõendi, et võin ikka rohtu saada ja et autoriteet on olemas. Ise inimene ju autoriteet ja tagatis pole. Aga kokkuvõttes läks asi hästi ning pärast järjekordset külastust arsti juurde peaksin oma rohud saama.

Päev ise oli tegelikult lihtsalt oivaline. Sain endale 20ndate aastate elevandiluust taskunoa – antiik ruulib 😀 Käisin ka ekstra sokolaadipoes, kust vedasin koju maailma parima tahvli ning pastillid päälekauba. Eestis sellist luksust juba ei müüda, ehkki hind iseenesest polnud midagi hullu. Kõik kaubad on käsitsi tehtud Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias jne. Sokolaad maitseb oivaliselt ning seda ei vahetaks mitte mingil juhul ka suure koguse tavasokolaadi vastu. Tagasi sõitsime nelja autoga. Ka vana hea Lada sattus meid peale võtma. Mingi hetk maandusime Grötlingbos, kust saime endale ungarlase käest allahinnatud suure kruusi. Mees põgenes juba aastaid tagasi, 1956, oma koduriigist, nimelt NSVL-i eest ning nüüd elab juba aastaid siin ning tegeleb keraamikaga, kusjuures tasemel keraamikaga. Marleen juba muretses tema käest peekrid, mina ja Kriss kruusid jne. Leide oli ka Hamrast, kus Hamra vanamees oma tavapärast loppist toimetas. Leidsime juba eemainitud noa, teisegi tegelikult ning hulga h õbeehteid, mis Kriss endale anastas ja seda kõigest peenraha eest, vähemalt asjadega võrreldes.

Aga nüüd Schopenhaueri film – otse telekast 😀

Teisipäeval on siin suur pidu, töötajatele. Tellitud on saunad, bassein, Tai kokk ning terve kompleks lähikonnas. Peaks saama oivalist kosutust raske töö vahepeale 🙂 Ootan huviga.

 
ÜHIKANALJAD!
Sisseastuja: sooviksin täna öösel ühiselamus ööbida
Administraator: Minge Narva mnt. 25 ühiselamusse
Sisseastuja: Ise pean minema või? 
* * *

Tudeng: “Halloo, Tere … sooviksin oma ühiselamu-tuba pikendada”

* * *

Telefon !!!!!!!
Administraator: “Halloo!”
Helistaja: “Jah, aitähh, head aega!”
* * *

Administraator: On teil panga-kontonumber kaasas?
Tudeng: Mis te sellest tahate? Ka te tahate sinna raha saata või niisama kirjutate ülesse.

* * *

Administraator: “…. Võtke nüüd see paber ja minge üüriarvestusse. See on siit uksest sisse ja paremale, järgmisse ruumi.”
Tudeng: “Aga … Ma ei tea kus see on.”

* * *

Tudeng: Tere, ma sooviksin üliõpilaskülla elama tulla.. ( tõlge: ühiselamusse )

* * *

Tudengid: (2 ebakaines olekus poissi) Tere, me sooviksime Raatuse Kaubamaja ühiselamusse sisse sõita. Kas saab?
* * *

Tudeng:  Tere, mina tahaksin ühiselamut Purgi tänavale. (ehk siis Purde)

* * *

Tüdruk – “Tere, mina tulin täna Lätist, interneti kaudu” (tõlge: ?)

* * *
Helistab poiss: “Tere, kas teie Tiigi tänaval laenutate televiisoreid ja arvuteid?” (tõlge: no ei saa aru, kust sellised ideed tulevad)

* * *

Tere, minu pinginaaber ütles, et ta peab kirjutama avalduse, kui ta tahab mind oma tuppa võtta. (tõlge: toanaaber)
* * *

Tuleb neiu, küsib mureliku näoga: Kas üürileping on piisavaks tõendiks selle kohta, et ma ühiselamus elan?”
Mina vastu: “No on jah, aga kellele seda tõendit vaja on? “
Neiu naeratades: “Ei mina tea, ema tahab!”
* * *

Üliõpilaskülla tuli kiri: Tere! Mina lõpetasin kolmapäeval üürilepingu ja tahaksin kolida ühiselamusse Narva mnt.89, aga olen läinud sinna ja tüdrukud, kes elavad seal  ütlesid, et nad ei taha koli. Kas on teine vaba terve 2 või 3-kohaline tuba …

* * *

Telefon! Noormees: “tere, kas see on Raadi tänava üliõpilasküla?”
Mina: “mmmmmis …..?”
* * *

Lepingu pikendaja, uue lepingu kätte saanud, alla kirjutama hakates: “ Ja üürid muudkui tõusevad ja tõusevad”. (märkus: üür jäi täpselt samaks, mis eelmisel lepinguperioodil J)

* * *

Neiu: “minu toanaabril on probleemid ja tema tahab teada, millise telefoniga võib siia helistada.?”  (mmmmm mobiiliga?)
* * *

Poiss, lõpetanud Ühiselamukoha avalduse täitmise, annab selle administraatorile ja ütleb: vaadake kas andmed on õiged? (mina vaatan? kas tema andmed on õiged?)
No vaadake, kas klapivad, parandab poiss ennast (millega nad klappima peaksid?).
Aga lõpuks sai poiss õnnelikult järjekorda pandud. J

Poiss: Tere, mina olen praegu Tiigi ühikus, ja tahaksin kolida Narva maantee ühikusse.
(mõtles vist siiski ühikat J )

* * *

Helistab neiu: “Tahan avaldust pikendada, olen Oks, olen järjekorras koos Kuusega.” Ja nii oligi…

* * *

Noormees: “Tere, ma tulin laenulepingut sõlmima!”
Vaatan arusaamatu pilguga otsa??
Noormees – sai asjast aru: “Kas see siin ei olegi siis Ühispank või?”- üritas end välja vabandada.
(Olles aru saanud, mida ta tegelikult tahab, saatsime ta üüriarvestusse asju ajama)

Sama noormees lahkudes: “Nägemist ja ilusat suve teile”.
Administraator: “Nägemist.”
Ikka veel seesama noormees: “Oih, peaks vist üüriarvestusest mütsi ka kaasa võtma”.

* * *

Esmakursuslased, lepinguid sõlmimas:
Tüdruk: “Oot, oot, kas fotosid oli ka vaja jah?”
Administraator: “Ühte fotot oleks vaja jah.”
Tüdruku sõbranna: “Endast või?”
* * *

Esmakursuslane: paneb kinni koha Raatuses ja lubab nädala jooksul tulle lepingut sõlmima
Tüdruk: “Mis mul kaasas peab olema?”
Administraator: “Isikut tõendav dokument, 800.- tagatisraha ja üks foto võiks ka olla.”
Tüdruk: “Misasi? Üks sõbranna? Ahah.”
(no nii valesti ka nüüd kuulda ei saa. Või?)

* * *

Neli poissi: “Vot, mina tahaksin olla A-ga koos, aga R ja D tahavad ühes voodis olla.” (Poistel oli soov võtta neljakesi üks kahetoaline korter – ja nii siis seletati, kes kellega koos elama hakkab.)

* * *

Tudeng:” Tere, soovin kohta Ruutuse tänava ühiselamusse”
Administraator:”Raatuse tänavale ikka?”
Tudeng:”Ja jah Ruutuse”

* * *

Falck turvamees kirjutab toimunust vahetuse ajal: Tuli Politsei, viis ära prügikastide juures magava A-Sotsiaali.

* * *
Poiss kirjutab avalduse selle kohta et tahab endale toanaabriks teist poissi:
Avaldus
Mina tahan Ivan-i võtta (nimi muudetud).
Kuupäev …. ja allkiri  …….

* * *

Majutusosakonda tuleb tüdruk, seisab kavala näoga leti ette ja küsib, “kui ma ütlen teile ühe toa, mis on vaba, kas ma siis saan ise sinna tuppa elama minna?   (tüdruk oli kuulnud, et Narva 25 ühikas vabanes ühekohaline tuba – tuba oli küll juba uuele tudengile ära antud ja lepingki tehtud – aga  proovida ju tasus J )

Veidi aja pärast – sama tüdruk tagasi: “aga ma ütlen teile veel mõned toad, mida ma tean, et vabad on, kas ma siis sinna saan kolida?” (pidin teda kurvastama ja seletama, et meie ka juba teame nendest tubadest, mis vabad on – et üllatada ta meid tõenäoliselt ei suuda) – selle peale vaatas ta mind väga kahtleva pilguga, aga siis jäi vist ikka uskuma ja läks rahulikult ära.

* * *

Tuli üks noormees huvitava probleemiga, et kui tema duši all on ja pesema hakkab, siis hakkab dušikaardin tema poole tõmbuma kuigi tuuletõmbust pole ja aknad on kõik kinni. (müstika).

* * *

Tudeng: “Tere, soovin avaldust pikendada.”
Administraator: “Ja kuidas Teie nimi on?”
Tudeng: “Ei, ma tegelikult pikendan tütre avaldust aga nimi on K…- teate küll, nagu kaustik- aga K.. on……” : )

* * *

Tere, tahaksin oma lepingu katki teha, aga ma ei tea kuidas teha ……..
* * *

Tahaksime oma lepingu praegu ära lõpetada, sest meil lendab buss varsti Tallinnasse.

* * *

Majutusosakonda saabus murelik kiri lühiajalise majutuse hindade kohta: Mis tähendab hind 500.- kahele/öö ? Kui näiteks soovime 2-3 ööd, siis kas päeval peab asjad ära viima?

* * *

Keegi täitis avalduse toa saamiseks ja erisoovideks oli kirjutanud “tuba koos elukaaslasega” J
(aga pärast selgus, et elukaaslane tal ikka endal olemas…)

* * *

Tüdruk soovis ühiselamu tubasid vaatama minna. Enne aga tahtis veenduda, kas majajuhataja ikka kohal on. Küsimus aga oli selline: „Kas te oskate öelda, kas majaema on kodus?”

* * *

Väljavõte saabunud kirjast….
”…….Olen 33- aastane ja soovin informatsiooni kahekohaliste tubade kohta……..”
Huvitav, kuidas puutub siia vanus?
* * *

Narva mnt 89 majajuhataja R läks pärast probleemse elaniku lepingu lõpetamist ja väljakolimist järgmisel hommikul tuppa, et ukselukk ära vahetada. Toas voodis paistis kahe madratsi vahelt võtmekimp, paelaga. Tõmbas siis R seda kimpu ja see tuli koos inimkäega…
Seepeale tegi majajuhataja kisa (ise kõrval ei olnud, aga teades R emotsionaalsust, ei olnud see kisa mitte liiga vaoshoitud 😉 ) ja temaga koos hakkas kisama üks tüüp, kes pärast veel pool tundi habises ja tuigerdas ja korrutas, et kuidas majajuhataja teda ikka ehmatas…
Tema oli seal kahe madratsi vahel kenasti maganud, mida või kuidas tema seal hingas, ei tea, aga lõpuks sai tüüp siis ikka minema ja lukk ka vahetatud…
* * *

Falck turvamees kirjutab „toimunust vahetuse ajal”
21:10 Fuajees seisis asotsiaalinimene. Kutsusin ekipaaži. Ekipaaž viskas ta ära.

* * *
—–Algsõnum—–
Saatja: O
Teema: kusimus
Tere!
Asi on selles et mul tuli laps ja … /… kavatsen tagasi oppima tulla. Lapse jatan vanematele …

* * *
Majajuhataja juurde tuli tudeng ja ütles, et tema võtab enda paigaldatud luku
ära ja tal oleks vaja majajuhataja käest viinerit, et sinna panna, et kole poleks

* * *
Telefon: „Tere, mina tahaksin ühikasse saada”
Administraator: Kas te avalduse olete täitnud, et kohta saada?
Hääl telefonis: Ei, aga mis numbril seda teha saab …..?

Telefon!: „Tere, mina panin endale teie juures koha kinni, ja ma tahtsin küsida, et kas selle eest maksma ka peab, kui ma seal toas olen.” (Inimene oli endale kolmeks neljaks ööks Hostelis toa kinni pannud)
* * *

Tudeng, lepingut pikendades: „Kas ma saaksin enda üüri-arvet pikendada?”
* * *

Küsimus, tulevaselt elanikult: “Kas kahekohalise toa kaks voodit on ikka ühes toas?”
??????????????????????????????????????

* * *
Esmakursuslane Tiigi tänava tubade valikul. Millist korrust eelistate. Ah, see pole oluline…..aga … esimest korrust ei tahaks ….. ja teist ka ei tahaks …. Alates kolmandast siis J ….aaa ….  ja siis … viimast korrust ka ei taha .

* * *
Peale lepingu kätte saamist ja alla kirjutamist karjatab poiss.: Appi, te olete minust naise teinud.
Kõrvalt lohutab sõber: sa ju oledki naine. J

Tõlge:  olin kogemata isikukoodi esimese numbri valesti pannud,
ja 3 asemel ilutses 4.
Loomulikult parandasin lepingu ära ja tegin poisi jälle meheks tagasi J

* * *

Tuleb esmakursuslasest neiu, halli passiga. Vormistan lepingu, kirjutame alla ja siis tüdruk küsib: “Ja mida ma siis tegema pean, kui ma tahan passi vahetada?” Kui ma juhmi näoga otsa vaatasin, siis täpsustas, et no kui ma tahan sinist passi saada…

* * *

Tudengineiu kohataotlus-ankeedis on erisoovidena kirjutatud „Kaaslaseks meessoost üliõpilane.”…

* * *

Üliõpilaskülla tuli avaldus paberkandjal arvete saamiseks:
Mina, olles viimased neli päeva olnud selge mõistuse ja hea tervise juures, palun härdas hirmus ja alandlikkuses, et kui on veel piisake võimaluste imeallikast järgi, siis tahaksin oma igakuist hinge pimeiha, südame põksutajat, päevade lõppu ja ööde algust ehk siis üüriarvet saada paberkandjal , teps mitte ei soovi seda oma elektronkirjakasti sisse. Tänan.

* * *
Tudeng on õnnelikult sooritanud lepingu sõlmimise. Administraator: Võtmetele võite juba täna järgi minna – need saate lepingu alusel majajuhataja käest.
Tudeng: Kas ma täna sõita võin?
Administraator: Jah, sõita võite ka täna J …. Ei hakanud talle ütlema, et see sõna tegelikult „kolima” on  – las sõidab, kui tahab J

* * *

Seletuskiri: Teate, mul on sõber. Tõeline sõber. Tema tuli mulle külla ja natuke tegi katki tuletõrju kappi. Ma tean, et mina pole kõige parem inimene maailmas, kuid pole nõus sellega, et see on mingi kuritegevus. Väga loodan positiivsele suhtumisele.

* * *

Neiu,… tuleb majutusosakonda ja uurib, kas meil on kahekohalist tuba, kus elab 1 poiss. Arvates, et ta sõbrale, vennale või tuttavale kohta tahab, kirjutasin kõik kohad rõõmsalt välja. Siis uuris neiu veel eraldi iga poisi kohta, mida nad õpivad, kui vanad on, kust pärit jne.
Lõpuks kui see info ka jagatud arvas ta, et ta ei taha elada koos poisiga, kes räpane on ja suitsetab … et äkki tean ma ka selle kohta infot anda .
Siis üritasin talle selgeks teha, et esiteks pole meil sellist infot, ja teiseks ei saa me teda kuidagi mõne poisiga ühte tuppa elama panna.
Tema ei saanud muidugi kohe kuidagi aru, et kuidas ei saa. Tal vist oli juba sobiv noormees välja valitud.  Pakkus siis varianti, et läheb ja räägib ise nende noormeestega, et mõni ikka teda tahab ja meestele ju meeldib koos naisega elada, kes koristab ja süüa teeb jne.
Kui aga jäin kindlaks otsusele, et me ei saa talle neid  kohti pakkuda – kõndis neiu lihtsalt minema.
* * *
Raatuse tänavasse lepingu teinud tüdruk küsib peale lepingu allkirjastamist murelikult:
„Aga kus see Raatuse tänava ühiselamu on?”
Administraator: See on siinsamas lähedal. Lähete üksest välja ja vasakule ja kohe varsti näete kaubamaja, ning selle tagant paistabki Raatuse ühiselamu – suur valge maja.
Tudeng: „Aa jaa, kaubamaja ma tean küll, see on kesklinnas jah!?”
Administraator: „Ei, mitte Tartu Kaubamaja, siinsamas selle ühiselamu taga on Raatuse Kaubamaja ja selle kaubamaja tagant paistab Raatuse ühiselamu.”
Tudeng: „Ei seda ma ei tea.”
Administraator (eriti püüdlikult kätte ja jalgadega kaasa žestikuleerides): See on siinsamas lähedal. Kui te nüüd siit majast välja lähete, siis kõnnite mööda tänavat sinna poole, ja siis esimene ristuv tänav on Kivi tänav, sealt lähetegi vasakule ja näete nii Raatuse Kaubamaja ja selle tagant paistab ühiselamu.
Tudeng:  „Ahah, ma vist tean nüüd …. See on seal Tsink Plekk Pange juures jah?”

(Kas saab nii halb orienteeruja olla?
Igal juhul andsin talle lõpuks kaardi kätte, joonistasin sinna enne ringid ja noolekesed peale, et oleks eriti selge kust kuhu minema peab … ja rohkem pole teda siin näinud- Ehk jõudis ikka õnnelikult kohale, kui vahepeal ära ei eksinud. J)
* * *
Käis tudeng majutusosakonnas „asju ajamas”, kõik korda aetud ütleb ta: „Aitäh, välja saan ma ise”.  ???

* * *

Majajuhataja R kirjutab messengeris enne jõule: „mul majas väga rahulik, enamus emmede-isside juurde sõitnud, üks noormees tuli küll poolkäpakil siin üheksa paiku, aa ju tema oli sellest tõust kes maa seest energiat saab, igatahes kappas ikka oma jala peal tuppa…”

* * *

Majajuhataja R kirjutab kenade päikeseliste aprilliilmade saabudes:
„No tere noored, tere kevad ja armumine… Tuleb illos noormees kabinetti ja ütleb, et temale hakanud meeldima üks tüdruk meie majast, aga ei tea kus toas elab, aga et särgiseljapeale  kirjutatud Olga… Ise nii armsasti punastab. Ma siis küsin, et kuidas neiu välja näeb, tema kostab, et selline ilus J No olge normaalsed, vaevu hoidsin naeru tagasi 😉
Aga teada sain ikka kellest jutt, mõlemad sellised tagasihoidlikud noored. Poiss lubas talle kirja ukse vahele toppida… Nii armas!”

* * *

Tudeng esitab avalduse koha saamiseks ja kommentaaridesse lisab: „Tahaksin elada mitte kallis toas koos ühe pinginaabriga.”

* * *
Tuleb kiri üliõpilasküla aadressile
kirja sisu:
Palun ara saada mulle kohtu otsustus.

* * *
R says:
appi keegi tüdruk jalutas tagumisest uksest välja, pea oli rulle täis, tea kas unustas need pähe
R says:
käekott ilusti õlapääl tilpnemas

* * *

Tuleb poiss, tähtsa näoga. Põrutab rusika laua peale ja ütleb: Ma tahaks nüüd oma kautsioni tagasi saada.

* * *

Välistudengi meil algab sõnadega „Dear Ms Kyla,”

* * *

Neiu taotleb kohta ühiselamus ja lisab:
Kommentaarid: Olen viisakas, hoolas ja korralik tütarlaps.
Alati võin elukaaslasega ühist keelt leida.
Tänan abi eest!

 

 

august 2009
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

Postituste paremik

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,414 hits