You are currently browsing the monthly archive for juuni 2009.

Tänane päev möödus ratastel. Viimistlesime Rauno vene keele suvetöö viimaseid akorde. Loodan, et heliteos saab homme tasu, või siis ka mitte. Kui ei saa, jääb Raunol Soome sõit ära ning pean tema asemele kellegi teise leidma. See oleks veidi kurb. Lastekodu on mind sisemiselt tugevamaks muutnud. Lastega tegelemine muudab vaimu viljakaks ja valmiks – kõigeks. Maido on näiteks ikka veel kadunud. Loodan, et ta kunagi raatsib ka tagasi tulla. Pärast lastekodu vinnasin end Narva mäest üles. Ootasin pea et tunni oma kaaslast ning vaatasin Peetri kirikut, tuletades meelde vanu aega, kui keegi mulle selle kiriku arhitektuurist ja sümboolikast kena ülevaate andis. Bussipeatuses oli meeldivalt hubane. Lõpuks saabus kaaslane. Tegime 10 km ringi ja mina 5 veel sinnajuurde, jõudmaks koju. Koduteel hakkas vihma kallama. Õnneks olin endale vihmamantli saanud 😀 Rahvaluuletajast öövalvur nõelus puunõelaga sokke ning tervitas mind südamlikult. Tema juurde tõi tee veel tagasi – loomulikult siis veel minu teadmata. Täna oli meil Leaga üheskoos viimane õntu. Meie pikaaegne “abielu” hakkab läbi saama. Pika ajaga on ta saanud mulle päris armsaks. Hävitasime koos Sirgi koogi 😀 ning rüüpasime pääle öist kohvi, rääkides sündmustest ja taga. Sain moegaala osaliseks. Lea oli endale leidnud kena kostüümi ning tekkel sinnajuurde – imeline lahendus. Homme kell 15 ongi tal aktus. Siis saab kõike näha, milleks nädalaid ette valmistatud. Tuppa saabudes kuulsin, et keegi olla mulle alla paki jätnud. Sel hetkel kadus ka internet; see oli ilmne viide selleks, et peaksin alla admini juurde tagasi liipama. Mind ootaski suur pakk ja melon kõige otsas. Nii hää, kui keski teab, kuis mul hingekeeltel mängida – kaunist lugu. Süda sulas meloni kuldkollases kumas 😀 Oma riided sain ka meloniga kätte 🙂

Nüüd istun vaikselt oma toas. Lea on juba uinunud, et varsti uuesti tõusta ja hakata pakkima. Elus toimuvad muutused. Asjad lõppevad ja selle lõpuga saab uue hoo sisse palju uut. Jälle jääb pool tuba tühjaks. See lehekülg sai täis kirjutet: algab uus.

Advertisements

Mõtteid fundamentalismist

Peamiseks teemaks on see, kas religioosset fundamentalismi üldse eksisteerib. Sellele anti erisuguseid vastuseid – praktikast lähtuvaid ning teoreetilisi, fundamentalismi purustada püüdvaid ning teisalt fundamentalismi olematuks muutvaid käsitlusi.

Huvitavat kuulsin sel semestril peetud loengutes nii mõndagi. Meelde jäi näiteks mulle uudne vaade Idamaade fundametalismile. See oli seostatud poliitikaga jne (sellest kõneleb ka üks eelnev sissekanne – https://maarjaeik.wordpress.com/wp-admin/post.php?action=edit&post=145 ; https://maarjaeik.wordpress.com/wp-admin/post.php?action=edit&post=116).  Esimest korda kuulsin elus ka Enn Kasakut, kelle loeng igati mõtlema pani. Enn Kasaku loengust võiks suurel määral olla kasu ka religiooni-teaduse suhetega tegelemisel. Kenasti avaldus tema loengus ka Kuhni paradigmade vahetamise mõistestik. Teadlaste grupp võib olla sama fundamentalistlik, kui seda on iga teine rühmitus. Samuti võib see omandada religioosse suuruse ning tähenduse. Samalaadselt kui religioosses rühmituses asutakse ringkaitsesse ning asutakse genereerima ad hoc teooriaid oma maailmavaate ja positsiooni päästmiseks.

Tähelepanuväärivaks osutusid minu meelest ka Ringo Ringvee ning Mart Raukase loengud, samuti David Vsevjovi ettekanne. Sellele kõigele ei jäänud alla ka Meego Remmeli presentatsioon.

Järeldused endale: kas leidub fundamentalismi. On tarvilik eristada fundamentalismi ja usufanatismi. Vundament on elamise võimalikkuse tingimus ja seda tarvilikul viisil. Me kõik toetume elamisel millelegi, mida võib kutsuda ka aluseks ehk vundamendiks ning see on minu meelest igati tervistatav eluvaade. Kuid fanatismiks saab eluvorm sel juhul, kui selle vundamendiga hakatakse märatsema, selles ei olda kindel, kuna mingi eluvaade ei vasta enam kõigile küsimustele iseenesestmõistetava loomulikkusega. Tulemusena tekib hirm, hirmu tulemusena aga vastandumine ning teistele oma eluvaate rangelt võttes pähemäärimine. Fanatism on vaadeldav tasakaalutuse avaldumisvormina ühiskonnas. Ühelt poolt tekib fanatism, teisalt liberalism. Nad on omavahelises vastastikuses seoses. Fanatismi võimalikkuse üheks tingimuseks on ühiskonnas valitsev pluralism. Eluvaadete mitmekesisus loob tihtilugu pinnase ebakindluseks. Ebakindlust soodustavad loomulikult nt ka ühiskonna majanduslikud raskused. Kuna oma eluvaate määratlemine ei toimu enam ühes dimensioonis, nt jah-ei tasandil, vaid võimalusi on kümneid kordi enam, on üha raskem teha valikuid. See ajendab otsima õlekõrsi ning lihtsaid vastuseid oma küsimustele. Seetõttu on halvas mõttes kalduvus muutuda dogmaatiliseks ning jäigaks. Millegipärast võib sellistel dogmaatilistel aegadel tihtilugu märgata millegipärast nt ka harituse ning ka hariduse langust. Nt hellenismi periood Vana-Kreekas või praegune aeg nt Läänes. Tasakaalukate otsuste tegemine muutub üha keerulisemaks. Selleks puudub tihtiligu ka kompetents. Huvitav, kas kõrgelt haritud (humanitaarharidus eriti) ühiskondades on tõenäosus, et fanatismi on vähem? Sisetunde järgi on tõenäoline, et see just sedaviisi on. See oleks hea argument suurendada/muuta kohustuslikuks usuõpetuse tunnid üldhariduskoolides. Eesti usumaastikku silmitsedes võib ilmse selgusega märgata religioosset võhiklikkust, religioosset kirjaoskamatust. Täheldada saab ka uususurühmituste kasvu, parameditsiini õitsengut, pendlimeeste ja nõidade suhteliselt head käekäiku ning paljudes kanalites ning ajalehtedeski pakutavate horoskoopide ilmset üleküllust. Uususurühmituste kasv ja muud tendentsid osutavad ilmekalt sellele, et nt Eesti on täiesti soodne maastik usufanatismi levikuks. Oma arengupanuse on sellele andnud kindlasti ka majanduslangus ning see, et meie ühiskond on välja kasvanud Nõukogude Liidust, kus viljeleti samuti omalaadset usufanatismi, mida kogu rahvastik pidi mitte ainult tolereerima, vaid ka ametlikult omandama. Oluline on, et kõike seda oleks parem kirjeldada usufanatismi nime all ning mitte fundamentalismina, kuna see poleks etümoloogiliselt korrektne. Seega leidub pigem fanatismi, kui fundamentalismi.

 

Marc Chagall

Marc Chagall

Millistes vormides kohtame fanatismi? Mis on sellele iseloomulikud tunnused? Eelnevas tekstis käis juba korra või paar läbi fanatism teaduses, kuid loomulikult esineb seda mujalgi. Fanaatilisust avastame näiteks spordi puhul (jalgpallifännid, maletajad jne), poliitikute hulgas, militarismis, rahvusluses ning loomulikult ka religioonis ning igal pool mujalgi (kollektsionäärid, muusikud). Mis ühendab neid kõiki? Arvan, et selleks ühendavaks lüliks on religioosne element. St millelgi on taotlus, nagu nimetatud, vastata kõikidele elu olemuslikele küsimustele. Ta läheb oma legitimeeritud kasutusraamidest välja ning ta pretendeerib olemaks lõplik tõde igas võimalikus ja võimatus valdkonnas. Ka religioonil võib olla taoline taotluslik kalduvus nt vastata teaduse küsimustele, igapäevastele pisiasjadele, psühholoogilistele fenomenidele jne.

Mis on fanatismi iseloomustavad tunnused? Üheks tunnuseks on ehk see, et ta kipub hiivama inimese kogu tähelepanu ning aja. Teiseks see, et muud esemed ja olendid kaotavad oma tähenduslikkuse ja ka väärikuse, st nt subjektid võivad saada vahendeiks ehk objektideks. Nt kristlusega võrreldes on vahe selles, et usu abil Sa võidad enese ning ka teised siis fanatismi puhul on kalduvus teiselaadne. On reaalne oht kaotada iseend ning langeda oma fanatismi ohvriks, kaotades seeläbi ka teised enda ümber. Minu meelest on kaduvikku enamasti määratud ka inimese vaba tahe, kuna iseseisev otsustusvõime on tavaliselt paraku suurel määral kaldunud ning seeläbi enamasti pärsitud. Loomulikult kaob fanaatikul tihtilugu ka selles mõttes pind jalge alt, et oma hirmus ja ebakindluses kaotatakse enamasti täiel määral tolerantsus teiste ja teistsuguse suhtes. Tolerantsuse kadu on määratletav seeläbi hirmu erivormina. Teistsugust ei lasta seetõttu ligi, kuna oma vaatekohad saavad sel viisil ohustatud. Loomulikult võib teistest eemalehoidmise ajendina tuua ka selle, et teistega on nii või teisiti igavikulises perspektiivis halvad lood, seega polegi nendega mõtet üldse läbi käia. Seega kaasneb igasuguse fanatismiga enamasti ka teiste hukkamõistmine, kritiseerimine ning igal juhul mingil viisil sildistamine. Peale sildistamise on oluline ära tuua ka äravalituse aspekt. St seda, et fanaatikutel on kalduvus näha end ainulaadseina ning äravalituina. Kuid äravalitus on siinkohal mõistetud negatiivsena, selles mõttes, et end kujutletakse püramiidi tippu ning teisi ei lasta isegi mitte pildile. Selles suhtes võib ka vana heebrea uskumust ja tänapäeva judaismi pidada mõnevõrra fanaatiliseks, ehkki neil nii mõnedki eelnimetatud tunnustest puuduvat näivad. Fanaatikud näivad enamasti toetuvat mingisugusele välisele autoriteedile, mida arvatakse suutvat sõnasõnaliselt tõlgendada, ehkki viimasel ajal on ilmnema hakanud ka muid tendentse. Nt kui jalgpallifänne pidada fanaatikuteks, siis neil ei paista küll silmaga nähtavat eeskirja või muud nn pühakirja olevat. Fanaatikuid näib iseloomustavat ka sotsiaalne isoleeritus ja kontroll. Peale selle tundub neil enamasti olevat ka mingi suurem plaan või siht, mille poole liikuda (maailma lõpp või võit jalgpallimeeskonna üle, igavene lunastus. Eelnevast ehk kumas, kuid näib, et fanaatikud ei püüa eriti haridust väärtustada. Haridus võib liigselt laiendada silmaringi ning laiemaid vaateid ja liigseid ideid on raskem hoida grupi kontrolli all.

Marc Chagall, the Red Jew

Marc Chagall, the Red Jew


Kuidas suhtuda fanatismi? Ühest küljest tekitavad fanaatikud probleeme, nad on tülikad ja nende ligiolu on sama nõme kui välgu sähvimine ja müristamine tornis istudes. Samas on nad aktiivsed rakukesed ühiskonnas. Selles mõttes on nad positiivsed. Nad jõuavad palju korda saata ja oma aktiivsuse vahendusel juhivad nad ka ühiskonna tähelepanu oma passiivsusele. Teiseks on nad millelegi vastasjõuks – nimelt staatilisusele, ning seeläbi tasakaalustavad kogu situatsiooni. Seega aitavad nad mingil viisil oma erinevate vaadetega kaasa ühiskonna terviklikumaks saamisele. Oma äärmiselt fundamentaalsete vaadete tõttu võivad fanaatikud ka kaasa aidata ühiskonna ja nt ka teaduse arengule. Kuna fanaatikute maailmavaade peab kõigega sobituma ning ranged reeglid välistavad palju, siis üritavad nad oma vaadetele vastavalt ka ühiskonna arengut muuta. Nt on Jehoova tunnistajad aidanud kaasa verevaba meditsiini arengule. Fanaatikute hulk ühiskonnas on ka heaks indikaatoriks meie ühiskonna hetkeseisule. Selle järgi saab valida oma arengusuundi.

Seega, lõpetuseks võib öelda, et fanatism on ühiskonnas suhteliselt teretulnud nähtus ning teatud arengusituatsioonis pea et paratamatu. Fanatismi teatud ebamugavus ja isegi ohtlikkus aitavad meil ületada oma passiivsust ning lõppkokkuvõttes aitab fanatism kaasa ühiskonna arengule.

Samas…mida teha mõnede nähtustega?

Saime korteriga kontrollist läbi – seda lausa esimesel korral. Täna oli Carmeni aktus. Ta nägi imeline välja. Jäin Carmeni emaga vestlema. Sain ilma Carmeni teadmata kutse Aiandi teele 😀 Kahjuks ei olnud võimalik minna: korter ootas inspektoreid. Miljöö oli imeline aktusel, kuid enamgi veel, olin üllatunud ühe lõpetaja kõne kvaliteedis. Sellest inimesest kujuneb midagi ja kedagi suurt. Olen selles kindel.

Muusika oli samuti tasemel. Muusikat tegi Anne Maasik.

Šamanistlik trumm saatis meid elu uuele etapile. Usun, et kõik olid vaimustuses. Oma sõnad luges pääle ka peapiiskop ning sõjaväe kaplanaadi esindaja, kes tõi ühe tabava võrdluse Jakoobuse kirjaga. Kui inimesel on võimalus midagi head teha ja ta selle tegemata jätab, on see patt. Sõnavõtt oli loomulikult omakasupüüdlik ning seda ta meile kenasti ka ütles. Ta kutsus meid üles mitte pattu tegema ning soovitas ühe patust hoidumise võimalusena kaplanaaditeenistust 🙂 Väga muhe.

Täna sain ka ülikooliga selleks aastaks lõplikult ühele poole. Kieliga seoses tuleb veel teha õppeleping ning esitada taotlus akadeemilisele puhkusele mineku kohta. Siis Gotlandile. Enne seda tuleb end aga lasta veel ära saata.

SEEGA, ARMSAD SÕBRAD, OLETE OODATUD 28. JUUNIL ROOSI 1 AEDA, KUS MIND KELL 18 ÄÄ SAADETAKSE. Kaasa palun võtta süüa!!! ja loomulikult vastav tuju, et mind ää saata. NB! Üritus on kristlik!!! Sellega palun arvestada.

Lastekodus selgus, et Andy paraku ei saagi meiega ühineda. Pole viga. Kahekesi Raunoga on samuti lõbus. Maido pole ikka veel välja ilmunud. Teda ootabki paraku istumajäämine. Pole midagi teha paraku enam. Selliste asjadega tuleb samuti pedagoogitöös leppida, et edasiminekule võib järgneda seisak või isegi tagasilangus mõningatel juhtudel. Lastekodus oli täna aga rõõmsamgi pool. Nimelt oli sinna laekunud hunnik uusi riideid ja ning paljud kasutatud riided sinnajuurde. Sain kahele paarile kingadele küüned taha. Olen paadunud kingafanaatik ning kingad olid nii kutsuvad. Igal juhul olen jällegi pisiasjadest õnnelikuks tehtud. Tänase päeva tulemused kõlguvad jalgade otsas. Saagi kenasti koju vedanud, läksin palvusele, kus saime meist tehtud plaati kuulata ning Carmeni kooki ja komme sisse ajada. Pidu kestis kaua. Veerand kaksteist suundusime kodu poole. Sellega päev suures osas lõppeski. Homme jätkan meeldivat traditsiooni aktuste külastamisel ning ette tuleb valmistada ka Soome sõit. Lisaks saab Heleriniga uisutama minna, mis jalgadele ja kehale tervikuna mõnusat pinget pakub.

Paari päeva pärast Pärnusse! Jaanipäeva pidama:D Nii hea, nii hea…

Teisipäev, 16. juuni – kordaläinud päev 😀 Magasin, nagu öeldud, kaua…paar tunnikest isegi liiga kaua. Lugesin läbi raamatu, mis oli ülimalt paeluv. Pääle vanniskäimist vurasin lastekodu poole. Tuli välja, et üks mu armas ohver pole ikka veel koju jõudnud. See tähendab poisile aga seda, et kooli poiss ei lõpeta ja arvatavasti on ta sunnitud ka koolist lahkuma. Kurb, sest tegemist on muidu targa poisiga, kelle vanemad aga pole suuremat väärt. Tõeliselt kahju…loodan, et ehk ta ilmub homseks välja, siis annaks veel miskit päästa, sest Maido oli tõesti juba lõpusirgel oma töödega.

Rääkisime pikalt jälle Andy`ga juttu. Ka tema soovib endale ülikooli teklit, kiusu pärast. Ta nägi, kuidas sellega lastekodus ringi kõndisin ning küllap talle hakkas siis meeldima. Täna arvas ta, et tuleb kindlalt meiega Soome kaasa, kuid hinda nähes ütles ta, et läheb koju ja mõtiskleb ning kalkuleerib veel ning homme ütleb, kas on tulija või kojujääja. Raunoga aga, kavatseme minna Helsinki lõbustusparki ja kalamaailma haisid ja muid kalasid kaema. Usun, et sellest saab tulema üks igavesti vahva üritus, kui Rauno ei otsusta just koju tagasi ujuda 😀

Õhtul kaasati mind Tartu Diabeediseltsi juhatuse asjadesse. Kavandasime 2010. aasta tegemisi. Otsustasime, et perearste tuleb diabeedi alal veel tublisti harida. Konkreetselt on esinenud juhtumeid, kus perearstid teevad patsiendile eluohtlikke otsuseid. Otsustasime korraldada diabeedialase teabepäeva, et seda olukorda parandada. Kaasame Eesti parimad arstid, patsientide ühingu, arstide liidu, endokrinoloogide seltsi, arstide täiendkoolituse ja kes kõik veel ning loomulikult sponsorid. Sellest peaks tulema suur üritus, kui kõik osapooled kenasti nõus on aitama ning asi laabub. Loomulikult sai ka räägitud kõigest muust kui diabeedist. Sinna juhatusse kuuluvad huvitavad inimesed nt poliitikute naised, ülikooli töötajad, pedagoogid jne. Põnev leid oli see, et ka üks usuteadlane peale minu on sinna ära eksinud. Järgmisel aastal lähevad korraldamisele veel kaks matka minu poolt, suvelaager, neli infopäeva – üks näiteks intiimsetel teemadel, teine minu väljamõeldud teemal “diabeetik – oma elu ekspert”. Mind kaasati ka meediasse – kõigepealt võilusesse selle eest, et täiskasvanud diabeetikud saaksid samuti insuliinipumba tarvikuid soodushinnaga. Tõelisus on see, et praktikas läheb diabeetikute diabeedikompenseeritus pärast seda halvemaks, kui nad pumbast on sunnitud tarvikute kalli hinna tõttu loobuma. Ehk annab selle vastu miskit ära teha. Lisaks valiti mind ka meedialoomaks. Kavatsen paari ajakirja intervjuu anda. Sellest pannakse kokku paar portreelugu. Paar lugu suhteliselt edukast ja aktiivsest diabeetikust ei tee järeltulevale diabeedipõlvkonnale halba. Loodan neile eeskujuks olla, et diabeeti põdedes ei pea veel püssi põõsasse lennutama, vaid ikka alles põõsast välja võtma 😀

Loomulikult sai ka metsikult nalja. Keha ümbermõõt kujunes pea et komöödia staatusesse. Perearstid, kes soovitasid juustu süüa diabeediraviks, samuti 😀

Lea teeb siin kildu, nimetades mind “naabri naiseks”. Ma olen naaber, karjun talle 😀

Pärast seda, kui koju saabusin, küsiti minult, kuidas R-l läheb. Vastasin, et teeb sissekandeid. Kui ta neid automaatselt ei saada, siis küllap on ta elus. Oleme sarnased. Mitu korda on mulle öeldud, et kui keegi minuga räägib, tundub talle, nagu räägiks ta R-ga. Muhe. Hakkan sellega aegamisi ära harjuma.

Homme tullakse meile korterit kontrollima. Lihvisime selle siis üle. Leidsin voodi alt hirmus suure tolmurulli – läbimõõt 3 cm. See nägi välja lambavilla sarnane, selline hall ja omanäoline. Veider, kuidas linnakorterid endasse tolmu imevad.

Tolmurullid

Tolmurullid

Mina

Mina

Homme kavas – Carmeni aktus, korterikontroll, tööõhtu ja viimaks palvekas Jaani kerkos.

Nii tihe lausa et täna öösi magasin 13 tundi või enam 😀 unekott. Küllap tasusin vana unevõlga magamata öödest. Sellel pikal ööl nägin R-i unes. Ise olin loomulikult Kielis ning mingi suur üritus oli käimas. Aadresside leidmisega oli ikka unes probleeme. R kiitis mu raamatuvalikut, mis eile ka päriselt tehtus sai. Lugesin siis seepeale raamatu täna läbi. Oli tõepoolest hea. Une pääle kannan täna nalja pärast ka R-i sokke 😀

Eile sai palju asju aetud – ostsin endale tekli, töötasin mitmeid tunde. Selgus ka see, et Andy tuleb minuga Helsinkisse kaasa. Hea turvamees, kohe julgem minna 😀 Eile sain ka teada, et täna pean Tartu Diabeediseltsi järgmise aasta plaane arutama. Loodetavasti jõuan nii hilise teate peale ikka õigeks ajaks pärale. Vaja on ju ka tööle minna. Sassi sõprade eest võib usinasti palvetada. Autojuht, kes end puruks sõitis, oli vaid 22-aastane ning peale tema olid autos veel juhi õde ja veel üks sõber. Sass ei tea, kuidas poisi vanematega rääkida. Temale on see ülimalt raske aeg, kuna pinnale ujusid mälestused ta enda perekonnast autoõnnetustega seoses ning ka autojuht on tema hea sõber. Kurb…

Rõõmus päev, ja lõppes hetk tagasi, Lea võiduga. Mängisime, Mahjongi – pea 9 tundi st lausa täistööpäeva 😀  Sassil juhtus mingi suuremat sorti õnnetus. Tema eest võib palvetada. Täna oli lastekodus tore venekeeleõpe. Rauno ja mina õppisime kohakäändeid.  Maido oli jälle vehkat teinud. Kirikus sai samuti käidud. Ilus teenistus nagu alati. Pärast teenistust sai kirikukohvi ja loomulikult jällegi natuke ka Carmeni edukat lõppu tähistet.

Käisimi Carmeniga Kiidjärvel – matkamas loomulikult. Täna uitasime kõigest 15 km. Jäime hirmsa paduvihma kätte. Varju leidsime, vähemalt natuke, ühes tornis, kus äikese käes kenasti sekundeid lugesime – kas lööb pähe või mitte. Carmeni silmad põlesid, talle äike meeldib. Ta ütles, et tunneb äikeses Jumala-ligiolu. Vastasin, et ka mulle meeldib, kui Jumal on ligi, aga kas nüüd nii ligi ja sellisel viisil 😀

Tee viis meid läbi raba – pidi olema kliimakskooslus, kuusiku kõrval. Selle juures tekkis mõtteke, et kahju natuke, et mingil viisil nii arenguvõimetu kooslus peab nii tipus paiknema. Naljakas, et ka loodus igatseb loomuldasel viisil suremise ja vaikimise st stabiilsuse poole. Kui loodusel lasta valitseda, siis suure tõenäosusega oleksidki lõpuks ainult kuusikud ja punt rabasid, ehk mõni jõeke ja mereke sinnasuurde, vähemalt Eesti keskkonnas.

Koju sõites saatis meid Jumala käpp – meid võeti paduvihmast auto peale ja toodi mulle pea et kodutreppi. Carmengi tuli mulle külla. Tegime koos mõnusalt süüa – spagette ning kanapalle koos värske salatiga. Lisaks leidsin kapist šokolaadijäätise, mis tee kõrvale samuti lauale lendas. Kena kild toimus lõpus. Olime ju tulles läbimärjad. Andsin Carmenile hulga riideid, nii et koju läks ta kui Maarja Eik 😀 Isegi rihm sildiga “maarja” oli tal kenasti ümber talje 🙂 Muhe.

Samal ajal kui meie vihmasabinast taastusime, lauldi Tartu laululaval kauneid laule. Ka nemad jäid vihma kätte, kuid sellele vaatamata toimus kõik, nagu kavandatud.

Täna sain lisaks veel Sr Maikelt küllakutse Lõuna-Saksamaale. Ehk isegi lähen. Lahe oleks 🙂 Adelshofenisse.

Homme kavas: kirik, tähistamine, töö Maido ja Raunoga, Aleksander ja kino 🙂

Josh Groban 🙂 Milline hääl!!!

Tervitusi ööelult 🙂

Üleeile öösel, õigemini küll hilisõhtul käisime Andy`ga kinos “Deemoneid ja ingleid” vaatamas. Oli üllatavalt hea film – tõepoolest. Pinevust jätkus lõpukaadriteni. Vaid mõned aspektid filmist olid veidi üle pingutatud, nagu ameerikaanodele kombeks, kuid järjekordselt üks film, mida oleks täiesti soovitav vaadata.

Üllatavalt hea oli minu meelest ka näitlejatöö, tunduvalt parem kui eelnevas filmis igal juhul.

Sisuks olid seekord illuminaadid, kes Vatikani hävitamas. Kas nad sellega hakkama said, selgub filmis… Film analüüsib tegelikult suuresti teaduse ja religiooni suhteid. Peale jääb arusaam, et nad ei erine teinetteisest ja võivad kenasti koos eksisteerida. Filmis oli kasutatud ka eelarvamuste purustamise metoodikat: nimelt need, kes teadust vihkasid religiooni poolest, teevad teadusest groteskne eluka, mis kogu religiooni püüab iga hinna eest hävitada. Samamoodi oli siiskirjeldatud ka teadust, nagu seda näevad nn fundamentalistid. Magusad ja vaatamisväärsed olid ka pöörded, mis filmis igal sammul ette tulevad. Paavsti šveitsi isiklik õhukaitsevägi ja nende siseelu oli samuti minu meelest kajastatud huvitaval moel. Paelusid ka šveitsi saksakeelsed repliigid, mida oli osatud kenasti vahele pikkida. Lähen filmi vaatama veelgi 🙂

pilt 1

pilt 1

minu lemmiktegelane seekord

minu lemmiktegelane seekord

Väga hea näitlejatöö

Väga hea näitlejatöö

illuminatiPäev läks loomulikult pärast kino kenasti edasi. Maandusime Big Ben`i pubis. Andy meelest näeb see koht inglise maitsele suhteliselt tavatu välja, pigem selline muuseumi moodi. Seinu katavad poliitikute pildid, riigivalitsejad enamasti. Ostsime loomulikult kala ja krõbinaid (fish and chips), mis tähendas suurt grillitud kala ja hiigelkoguses friikartuleid. Andy aitas hiljem ka minu toitu hävitada, sest tema pea 2-meetrine keha suhestub suurte portsionidega paremini. Hiljem näitas ta mulle elamist, mida ta hetkel Tähe tn-l valvab, pakkudes mulle tassi teed traditsiooniliselt piimaga segatuna. Rääkisime elust ja inimestest, saatusest jne. Võrdlesime Inglismaad ja Eestit. Pool kolm asusin koduteele. Mul tuli lihtsalt meelde, et pean oma õpilase Maido hommikul kell 8 kooli saatma ja tema klassijuhatajaga vestlema. Selleks oli vaja loomulikult väljapuhkamist. Kell kolm sulgesin silmad…kell pool kaheksa hüppasin voodist välja ning asusin jälle teele. Maido õpetaja oli selline traditsiooniline koolipreili. Vanuselt minuga üheealine, suutis ta käituda sellisel pisut jäigal viisil, nii et mul jäi temast pigem mulje kui 40-st. Koolisüsteem ja selle produktid on paraku kurvad. On näha, et ka selle õpetaja repertuaaris esinevad enamasti biheivioristlikud meetodid. Last ei peeta täisväärtuslikuks võrdseks partneriks ning sellest lähtuvalt ta lõpetabki sellena käitumise. Pole ime, et lapsed ei soovi kooli minna, kui nendega tegelikult ei arvestata. Kurb.

Õhtu veetsima Mahjongi taga. See on üks hiidne hiina mäng, mida parim on mängida neljakesi. Seda me ka tegime. Tegevus läks sedavõrd põnevaks, et kulges kuni päikesetõusuni. Alles kell neli kukkusime väsinult voodisse. Tee viis tänasesse päeva, mis oli samuti kirev.

Õhtul käisime kontserti kuulamas Maarja Kiriku ruumides, kus hetkel paikneb veel spordisaal. Tegemist oli Tartu Laulupeo eelkontserdiga, mis oma tasemelt oli igati arvestatav. Kohal olid Tartu paremad koorid ning esitati klassikalisi teoseid. Kontsert algas koraali laulmisega, mis minu meelest oli meeldejäävaim. Kuid…HOMME KELL 19 KÕIK LAULUKAARE ALLA! Pidu on! Laulupidu.

Minu tee viib homme Orava rongi pääle – jälle vaja matkata 😀

Püha Theresa ekstaas

Püha Theresa ekstaas

Mõned laulunäited tänasest päevast:

Hea on ärgata – hommikuti. Magan palju, isegi liialt palju, ütles Joel täna.

Täna oli suurejooneline ja suurepärane päev. Carmenil ja Maril jt oli täna kaitsmine. Mõlemad lõppesid suurepäraste tulemustega.

Tänase päeva jooksul sain kolm paid – Carmenilt selle eest, et aitasin vajalikul hetkel kaasa mõelda. Nagu näha oli mõtlemine igas mõttes tulemuslik. Teiseks selle eest, et ma olevat tabava retsensiooni kirjutanud. Olin selle tunnustuse pärast kenasti liigutatud, sest tõepoolest üritasin seekord kenasti asjakohane olla. Eelmine aasta oma retsensiooni lugedes tabas mind külm higi. Tahtsin, et minu armsa ohvri higi oleks ikka natuke soojem ja põli meeldivam 🙂 Kolmas pai oli Külli Kooli käest. Tal oli täna st eile sünnipäev. Ka Era tn lastekodul oli sünnipäev – järjekordne “kokkusattumus”. Igal juhul ütles Külli, et tal on väga kahju, et pean ära minema välismaale. Ütlesin talle, et leidsin endale juba asendaja. Selgus aga, et nad ei soovigi asendajat. Ma olevat noore õpetaja kohta suhteliselt hea, et ainuke soov oli, et ma veebruaris naaseks. Ma saavat noore õpetaja kohta oma tööga üllatavalt hästi hakkama. Minu tööd siis tegevat veebruarini üks endine kasvataja, kel tööd hetkel pole. Tundsin, et see pai kõditas kenasti mu eneseuhkust. Eneselegi ootamatult saan märke sellest, et ka see kutsumus pastorikutsumuse kõrval hakkab vaikselt lahti kooruma ja end ilmutama. Saan positiivset vastukaja oma elukeskkonnalt ja tunnen selle üle siirast häämeelt.

Tajun endas siirast heameelt. Hommik algas sellega, et vedasin end Carmeni kaitsmisele. Jõudsin täpselt ja Carmen oli rõõmus, et olin ekstra tema pärast kohale ilmunud. Kaitsmine kuulatud, hakkas pidu, mis kestis hilisõhtuni. Kõigepealt pidasime Tiigi Seltsimajas Era tn lastekodu sünnipäeva, mille puhuks oli korraldatud kevadkontsert.Tunne jäi hiilgev. Need naised, kes kohale aluse panid, on teinud hiilgavat tööd ja seda täie südamega ning seniajani. Sain aru oma olemusest, jällegi. ahan selle kohaga kindlasti tööd ka edaspidi teha. Proovin vist lastekodu ühendkoori astuda. Sinna kuuluvad ka kasvatajad.

Paar stiilinäidet esindet muusikast ja paar näidet, mis pole just see, kuid on ikke 😀

Kontsert kuuldud, viis tee lastekodu poole, kus toimus suur sünnipäeva ja sünnipäeva pidu 😀 – kohalikus keeles öeldes – söömaorgia. Sain lastega pikemalt rääkida, õnne soovida kõigile osapooltele, nii majale kui Küllile. Sai ka Andrew`ga kokku lepitet, et läheme kinno – ingleid ja deemoneid piiluma. Panen siia üles ka paar pilti Andy`st. Ta näeb suur ja hirmus välja, kuid seesmiselt on ta ülimalt meeldiv. Stiilinäide Inglismaa sotsiaaltöötajatest:

inglise sotsiaaltööaja :)

inglise sotsiaaltööaja 🙂

Mehed ja nende hobid :)

Mehed ja nende hobid 🙂

Sellise mehega on julge kinno minna 😀

Päev ei saanud söömaorgiaga loomulikult läbi. Edasi vinnasin kilose tordi õlale ja tattsasin sellega Roosi tänava poole. Aega jäi metsikult üle ning üritasin sõpsi veenda, et parim aeg on tulla kohvi jooma. Mjah, kutse jäi tulutuks. Ise läksin siiski ja nurrusin hääolemisest. Mingi hetk nägin Indrekut Roosi poole liikumas. Poiss elab Roosi majas. Võtsin talle sappa ja sain kenasti majja sisse. Võtsin Carmeni bakatöö näppu ja lugesin unejutuks paar lk-d. Uni tuli ja jäingi magama, ehkki töö pole sugugi igav. Mind äratas karikond tudengeid, kes piibligruppi ja Carmenit ja Marit, Marist ning Lead olid tulnud meeles pidama. Seal Joel ütleski, et ma magavat liialt. Ta igal pool tabab mu horisontaalasendis – ramsist, US-i pööningult ning nüüd ka Roosist. Olen paadunud pikutaja 😀

Piibligrupp oli, ülla-ülla, teemal “tänu”. Hää teema. Milleks tänada, kas ka halbade asjade eest, kuidas Iiobiga asjalood olid, tänu siirus, eestlaste matslikkus ning silmakirjalikkus üleüldse tänamisel.

Läbivaks teemaks sai “vorst vorsti vastu” poliitika ning see, et see pole tõeline tänulikkus, kui ollaks kohustatud tänama ja seda siis sunnist ette võetakse. Tänulikkus on märkamine, endast väljapoole nägemine, enese andmine, märkamine. Kõige suurem tänulikkus on Jeesuse Kristuse eneseandmine. Ta omisas meile kui inimkonnale oma teoga väärtuse, ehkki olime paadunud. Seega on tänulikkus ka väärtuse osutamine. Seda just Jeesus tegigi. Tänulikkus kaotab uhkuse, ähelepanematuse, egoismi jm ning on puhas vaba tahte akt.

Jõudsime veel sealgi laulda hunniku tänulaule, süüa ära tordi, mille kohale olin vedanud, ning teisegi veel. Palvetasime Jumala juhtimise, tuleviku, suve jm ees. Tõepoolest, suvi tuleb… Palvetasime muuseas ka selle eest, et kui Raunoga Soome lähen, et ta siis mul suures linnas kaotsi ei läheks. Õnneks käib ta ujumistrennis profülaktika mõttes, et kui ta peaks Soomest tagasi ujuma 😀 Loodame, et seda siiski ei juhtu.

Kadri on Eestis tagasi. Nii hea, kui sõbrad on ligi 🙂

Tänase päeva õpetussõna: on põhjust  TÄNULIKKUSEKS!!!

juuni 2009
E T K N R L P
« mai   juuli »
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Liitu 3 teise tellijaga

wordpress statistics

Blog Stats

  • 59 288 hits
Advertisements