You are currently browsing the monthly archive for mai 2009.

Päälkiri on täna oopusest “ood üheks pulmaks” – irw

Tänane päev oli pikk – ülipikk. Kõndisime pool Eestit Carmeniga läbi. Alustasime Tartu-Saare-Pedassaare-Kodavere-Kallaste-Alatskivi-Tartu. Parim kohtadest oli loomulikult Peipsi järve äärne kallas. Nägime imelist juhtumust. Kaldavees hüppasid kalad sadade kaupa veest välja – õnneks mitte kaldale, kuid nagu meile tsirkuseks.

Kas keegi teab, miks väikestel kaladel on komme nagu delfiinidel veest välja hüpata?

Leiutasime õhupuuduse, tsirkuse ja müratalumatuse hüpoteesi. Nimelt oli seal, kus kalad hüppasid, taustaks pidev pinin, nagu oleksid hiiglasuured sääsed meid kohe ründama kippunud. Muidugi tulime ka evolutsiooniteooria peale. Et kalad lihtsalt üritavad kahepaikseteks saada. Veel üks hüpotees oli selline, et mees, kes meid Kallastele tõi, rääkis kaladega läbi, et nad meile vastuvõtu korraldaksid. Mees oli keskkonnainspektor ning kalandusele spetsialiseerinud. Käivat isegi kirikus, kuid nüüd tunneb, et pole enam patune ja seega pole tal vaja kirikusse minna. 😀 Vot selline mees. Kallaste oli meeldivaks üllatuseks. Ei paistnud olevat selline depressiivne Eesti väikelinn. Ka seal on oma sammas, mille pärast tüli käib, ning liivakivipaljand, mille Peipsis uhutud tükke meiegi suveniiridena kaasa vedasime, kivikoguja meis ärkas 😀 Kallaste puhul on tegemist vanausuliste asulaga. Käisime nende kalmistut vaatamas. Kas keegi teab, miks on vanausuliste kalmistul ristid siniseks või mõned üksikud ka punaseks võõbatud? Kallastes pole vist ühtegi eestlast. Üks kunagi oli, kuid nagu kalmistul selgus, oli ka see ära surnud 😀 Kahju!

Kääpa metsas oli samuti tore. Kõigepealt kõndisime ümber väikese järve ning seejärel eksisime põhjalikult ära, nägime siis suvalisel teel minimega nastikut, keda me mõlemad naiselikus hoolitsuses paitama kippusime. Lahe, ma katsusin madu 😀 Kui olime ümber järve kõndinud, nägin maas vanu sokke. Üritasin oma arust head nalja teha ja küsisin Carmenilt, kas ta pole ehk oma vanu juuste siia jätnud. Välja tuli, et oligi. Olime mitu kilomeetrit kõndinud, kuid sokid olid meid kenasti ootamas. Tee läks edasi ja edasi ja edasi. Olime lõplikult eksinud, kui järsku kumas kõrvu maantee müha. Seadsime sammud metsateele, otse maantee suunas. See oli omal viisil ilusaim teejupp täna. Leidsin veeoja. Nägi küll pigem välja kui solgioja, kuid vesi oli imaliselt värske ja joodav. Ammutasime pudelid uuesti vett täis ja matk võis jätkuda. Jumal oli meid jälle hoidnud ja sedakorda allikast solgiojaga päästnud.

Kallastes jäid veel silma suurte siledate kummidega maasturid. Aleksander hiljem ütles, et need olevat järvekülades normaalne liiklusvahend – kokku leidsime neid Kallastelt viis. Nendega on mugav siis järvevees ringi uhada ja kala vedada. Terve teekonna jooksul sai ka kotitäis kilde maha pandud, kuid ööhämaruses on nad paraku kõik juba unustusehõlma vajunud. Ainuke vähemere mälestus on see, et näen välja nagu vähk – tumepunane nimelt. Täna oli nii ilus ilm, et päike otsustas meid ära võtta ja saigi sellega hakkama.

Homme LOOTUSE FESTIVALIL 😀 😀 🙂 JUMMAL ON SUUUUUUR!!!

Miskit tuli veel minna. Alatskivile tuleb tagasi minna. Evolutsioon ei tõesta nii paljusid asju üldse ära. Miks on vahtral sellised lehed ja miks kasel teistsugused. Miks on sääsel kohastumus sööki jahttides surma saada. Miks eritab inimene higi, kui see talle nt karja, parve sääski kallale meeliab. Loodusseadused ttunduvad tihtilugu olevat vaid üldisttused,mis aitavad inimestel loodusest tehtud üldistuste najal siis teha järeldusi ja kontstrueerida seeläbi enesele igasugu vidinaid. Kas loodusteadused tabavad loodust, on jällegi iseküsimus. Nad on ligilähedased väärtused. kuid miskipärast on tunne, et päris täppi nad ei taba. Seepärast on meil ju olemas ka hüpoteesid ja hüpoteetilis-deduktiivne teaduskäsitlus, eksperimendid ja kõik muu, kuna me alles katsetame. KUID KAS SEE ON KÕIGE TABAVAM MEETOD TAMMELEHELE LÄHENEMISEKS?

Küllap aeg näitab…

Homme matkama… 😛

Tänane päev algas ärkamisega. Leaga on kohati lausa mõnus koos elada. Oleme nagu vana abielupaar. Täna kaitses ta oma magistritöö ühte osa. Olevat meeldinud publikule – see on suur rõõm.

Töö lastekodus, oli, nagu ikka lastekeskne 😀 Külli tuli vastu ja ütles, et ta kuulis kurba uudist. Süda tõmbus seepeale pingesse. Seepeale saabus ka kurb uudis ise: “Ma kuulsin kurba uudist, et Sa said Saksamaale stipi!” 😀 irw 😀 Loomulikult ootab töökoht mind ka peale seda, kui olen Eestisse naasnud – hea ja pehme maandumine. Nad ootavad ka seda, et neile endast püsivalt märku annaksin. Annan neile oma blogi aadressi 😀 Edasi läksin Pauluse kirikusse. Läheme pühapäeval nende koguduse bussiga Lootuse festivalile.

Üks pääesinejaid! Mitme Grammy nominent!!!

Meelde tuleb aasta 2005 ja Volkenroda ning kogu monastiline traditsioon ja Chemin Neuf ning muud kogemused, mis selle kõigega seonduvad. Ülehomme saab jällegi Jumala armu kogeda just sel moel. Suurejooneline.

Päev läks aga edasi. Kaks tundi laulsime gregoriaani. Harjutame teisipäevaseks esinemiseks Jaanis. Tulge kindlasti kuulama. Mul on ka sooloesinemine kavas. Eestis haruharva nähtav psalmilaul ning sel korral kenasti vahelduvkoorilises ettekandes.

Gregoriaanist sõisime otse vanamuusika teise tiiba – Vanavene kirikumuusikasse. Käisin loengut ja esitlust vaatamas Laial tänaval Dmitri Funtusovi ettekandes. Nii sai siis kogetud nii Ida kui Läänt. (Loeng sai algselt peetud XIII Rahvusvahelise Tartu Vanamuusika Festivali Orient et Occident raames.  Näiteis esinesid ansambli Russki Lad liikmed. Ansambel esineb ka Eestis – 7. juuni Jaani kirikus, nii et loeng enne seda tabas kenasti märki. Lähen kindlasti.

Kokkuvõtvalt:

venelased ristiti 10. sajandil. Venelasid võtsid vastu juba käibeloleva liturgia ja kirikulaulu, enamasti Bulgaariast. Sealtkaudu tulid ka kreeka lauljad, kes olid parimad.

Algselt eksisteeris kaks noodikirja süsteemi:

1)znamennõi – sõnast “märk”

2)kontakarnõi – hilisem

Esimeses noodikirjas puudusid kõrgused, see näitas vaid nootide relatiivsete helikõrguste suhteid. Algselt oli laul ühehäälne.

Näide on hilisem.

14. sajand muutuvad meloodiad keerukamaks. Lisanduvad pisikesed meloodilised grupid. Samal ajal kujuneb aga ka juba melismaatiline stiil, sõna silp on välja venitatud. Seda kasutati suurtel pühade. Samaaegselt oli veel teisigi stiile – nt putevoi laul jne.

17. sajandil tuleb vanausuliste lahknemisega muusikasse harmoonia. Jõutakse mitmehäälsesse perioodi. Algselt oli mitteharmooniline mitmehäälsus, seejärel harmooniline. Mõnikord tekkis tarvidus teenistust lühendada. Siis lauldi nt kolmehäälselt viisil, kus igal häälel oli oma tekst, sest teksti polnud kombeks välja jätta.

Seejärel tuli Venemaale partes-laul. Ukrainlastega saabus Venemaale kvadraatkiri (kievski snak). 17. sajandi teisel poolel sai populaarsemaks ka Lääne noodijoonte kasutamine. Sel ajal saabub Venemaale lauljaid Bulgaariast ja Kreekast. Need stiilid kohandusid vene stiiliga. Kooslust hakati nimetama – znamennoje mnogogolosije. 18. sajand tungis vene ortodoksi liturgiasse itaaliapärane harmoonia. Muusikat kirjutati suurele koorile. Seda kanti ette orkestri ja kahuritega. 18. saj jõudis Venemaale nt ka Te Deum`i tekst. 19. sajand anti välja ukaas, et teenistusel on lubatud vaid valitud 10 heliloojat. Sellepeale sündis igasugu asju. Juhtus ka seda, et kirjutati nt romanss, sellele lisati liturgiline tekst ning taoline asi sattus jumalateenistusel kasutusse.

Tänapäeval võetakse eeskuju kaasaegsest bütsantsi kirikumuusika traditsioonist. Põhjuseks on enamasti NSVL represseerimised vene preesterkonna kallal. Kuna hävitati sedavõrd palju vaimulikke, jäi traditsioonist alles suhteliselt vähe.

Ka sellega ei lõppenud veel päev. Vedasin kenasti toidukotti koju, kui astus mu teele vanem meesterahvas. Ta ütles, et tal olla sünnipäev. Siis kutsus ta mu kaasa, et mind täis joota. Ühe ropsuga tuli ka ettepanek koos elama asuda ning abielluda 😀 “Tänan, EI!” vastasin.

Rääkisin täna ka vana tuttavaga Pärnu päevilt. Ta käis minuga koos karates. Naljakas on see, et ta õpib samuti filosoofiat ning tegeleb muuseas MMA-ga. Kutsus mindki Falco klubisse. Muigeleajav on see, et seal on kõik pärnakad koos. Suure kiirustamise käigus unustasin mainida, mis mu nimi on. Pärast loengut istus ta ikka veel kunstide osakonnas. Ülesin: “Tere jälle, Joosep, mina olen Maarja.” Seepeale puhkesime mõlemad naerma. Meile tuli gregoriaanikasse uus laulja – Madis. Töötab TÜ-s prantsuse keele lektorina. Nädal aega tagasi, kui teda tänaval nägin, jäi meil pilk üksteise külge kinni, ei tea isegi miks. Paar hetke hiljem avastasin end temaga ühest ruumist. Täna oli meil meeldiv võimalus pikemalt rääkida. Nii mina kui tema oleme kindlad, et me tunneme teineteist, ehkki kumbki ei mäleta, täpselt kus see tutvus on sobitatud. Ta küsis minu mineviku kohta, e kust tulen jne. Ta miskipärast arvas, et õpin romaani filoloogiat. Aga võta näpust! Paar ühist konteksti loomulikult leidsime (ta tõlkis nt semiootikute konverentse), kuid ikka on kuskil tunne, et tean seda meest lähemalt. Praktiliselt jõudsime siiski sinnamaale, et ta soovib mulle prantsuse keelt õpetada. Meeldiv, sest see on mu järgmine keel 😀 – 9-s õppida.

Näide kreeka liturgiast:

Täna oli selline lugemise päev, lugesin retsitavat bakatööd, oma hinge ja tundmusi ja veel muudki.

Teisipäeval on meil Jaanis kontsert – olete oodatud kuulama: teisipäev kell 12.15 Tartu Jaani kirik – TÜ Gregoriaanika Ansambel.

Ma hoolin nii väga, kuid mingil hetkel on ees sein, kus tuleb aega anda ja aega võtta, et endast ja üksteisest aru saada.

Täna oli ka seminar ja tööpäev lastekodus, mis muide oli täiesti kordaläinud. Täna sain ka teada, et mind oodatakse Saksamaal Kieli ülikooli. Sain Andreaselt sellesisulise sõnumi. Saab jälle miskit mõnusat hinge. Ka lastekodu ootab mind tagasi. Elu on ilus, mõnikord…ja mõnikord kohe väga ilus. Aga on öö ja homme jälle päev. 600 lk teksti ootab pähetuupimist…vajan palvet ja õppejõud vajab metoodilist metamorfoosi 😀

Kontekst on religioosne. Peategelased otse Piiblist. Omalaadne kokkukirjutis. Kuigi lugu on ropp ja algsega pole palju ühist, siiski on miskit ometi Eesti puhul täppi läinud.

http://lassie.wordpress.com/2009/05/27/jeesus-ei-tule-iial-tagasi/

Edu Sulle, R!

Viimane lause sissekandest on pisut pahatahtlik, kuna see pole ju tihtilugu enda teha, palju inimene mõelda suudab. Pealegi on härraste hulgas ka naisi 🙂 Valitsema peab siiski sooline võrdõiguslikkus.

PS! Palverännak oleks sobiv väljakutse – nii 200 km-ne

banaanid

Nii lahe pilt, et ei suuda kohe jätta seda üles panemata. Sõbrad käisid Tallinnas inimesi misjoneerimas – õiglase kaubanduse kaupu tarbima. Isegi Tanel Padar tegi koos nendega pilti. Muhe! Tarbige õiglast kaupa, sest riided, mida te kannate ja jalgpall, millega mängite ning isegi kohv, mida joote, võib olla koos orjade verega.

Eile oli selline päev, et mitte miski ei suutnud mind veenda veel arvuti taha isuma ja blogi kriblama.

Eile oli minu organiseerida viimane piibligrupp Jaani kirikus. Kohal olid kaks teoloogi, mina ühena nende hulgast. Õhtut juhtis Urmas, kes oli neli tundi ettekannet kirjutanud, kuid silmas pidanud eelkõige mitteteolooge. Ta vaatas meile otsa ja otsustas, et Rm kirja 7. peatükist teame me juba piisavalt ning hakkas meile hoopis, kartulivahvlit näksides ja kohvi peale rüübates, Šveitsist rääkima. Pea kaks tundi rääkis. Ta on seal kokku viibinud kolm aastat. Riik koosneb 26 kantonist – saksa, prantuse ja itaalia omadest. Itaallased on seal kõige vaesemad, prantslased neile järgnemas ning 80% majandusest kuulub saksa päritoluga šveitslastele.

Šveitsi kaart

Šveitsi kaart

Kuldne 80:20 seaduspära 😀 Omavahel eri rahvusest inimesed eriti läbi ei saa, kuid majanduslikud põhjused hoiavad neid kenasti koos. See neid kunagi ka kokku tõi. Suurim võim on Gemeinde`del, keskvalitsus otsustab väheseid asju. Juba keskajal oli talupoegadel suur mõjujõud ja vabadus. Peamisest tegeleti sõdurite müügiga. Reformatsiooniajal läksid linnad üle reformeeritute poolele, kuid talupojad jäid konservatiivseina katoliku usku. Nemad usuvahetust ei vajanud. See on tänapäevani nii.

Rahval on suur eneseteadvus ning palju raha. Markantne näide on raha seisukohast Berliinis asuv Šveitsi saatkonna maja ja krunt, mida keeldutakse Berliinile müümast. “Raha me ei vaja!” ütlevad nad ning Bundestagi vahetusläheduses on pealegi meeldiv pesitseda. Loomulikult on nad sellise olemisega ja oma majaga Berliini linnaarhitektidel pinnuks silmas. Teiseks mängivad nad külades tünnibingot 😀 – seda loomulikult keset suurt teed, sellega maantee loomulikult paariks tunniks iga nädal blokeerides. Mis ehk polegi väga teada, kuid šveitslased valmistavad imehead veini. Igas külas on oma veinisort. Välja nad veini ei vii. Nagu Urmase Doktor-vater muhedalt ütles: “Me joome kõik ise ära!”

Neil on tore rahvusideoloogia. Nad peavad end Euroopa puhtude kantsiks ja selle tagajaks. Sakslaseid nad eriti ei taju, nad pidavat räpased olema. Nad on Euroopa kõrgeim riik ning keskel asub neil ristikujuline järv, mille alusel ja loomulikult ka ristiusust tulenevalt on nad oma riigi lipule ja vapiks valinud ristimärgi.

Šveitsi lipp

Šveitsi lipp

Eriti olulistena ja hüvedena võib välja tuua šveitslaste kultuursuse, efektiivse haridussüsteemi ning rõhuasetamise puhkuse osatähtsusele. Iga nädal käiakse matkamas, grillitakse ja juuakse veini. Seltskondlikkust peavad nad ülimalt oluliseks. Šveitslaste matkatraditsioonidega olen isegi kokku puutunud. Seda nad oskavad. Ülimalt hästi on seejuures märgistatud matkarajad. Hariduses toimub kõva selektsioon ning koolis ei käida passimas nagu me oleme seda harjunud Eestis nägema. Õppida eriti ei anta, kuid kooli päevad on vastavalt ka sedavõrd pikemad ning suurim rõhuasetus on intensiivsusel. Loomulikult leidub kultuursuse kõrval ka matslust. Eriti heal järjel on kolkapatriotism. Läbi ei saa eriti ka linn ja maa kunagi toimunud kodusõja pärast. Vägivalda on ühiskonnas vähe. Sõjandusest peavad nad samas ülimalt lugu. Igal täiskasvanud mehel on kodus lahingautomaat ja sõja korral peaks kogu riik olema valmis 15 minutiga sõjaks. Iga aasta korraldatakse ka kordusõppusi, kus ka kõik käima peavad. Sõjaliselt on nad fanaatikud ka teises mõttes. Nad ehitasid ühe konkreetse mäe alla suure sõjaväelennuvälja, kuhu tuumaohu korral võiks evakueerida kogu Šveitsi lennuväe, mis siis koopast suure tuhinaga, nagu moskiitode kari, välja tuiskaks. Sel viisil meenutavad nad päkapikke.

Ametikeeleks on Šveitsis riigisaksa keel – kõigile võõrkeel.

Huvitaval kombel peetakse Šveitsis dialektidest väga lugu, sest keegi ei soovi samastuda riigiga, kus Hitler kunagi võimul oli, ehkki riiklikul tasandil hoitakse nendega ühte ning jagatakse sama kultuuriruumi.

Muhe on ehk veel seegi, et rahvusliku ärkamise aegu oli Šveits ideaalriigiks. Pea-aegu et iga riigi hümnist võib leida lumised mäed ja muud seesugust. Isegi meil: “Kui siit pilvepiirilt alla vaatan…” Kus meil need pilvepiirilt vaatamise võimalused küll avanema peaksid.

Loomulikult kulges õhtu edasi, Narva mnt-le – tegelikult loomulikult Roosi aeda lebopäeva pidama. Kokku oli kogunenud u 15 inimest, et valida jällegi uut juhatust EEÜÜ Tartu osakonda. Ka mind valiti jälle tagasi. Loodan siis, nii palju kui võimalik, oma osa jällegi panustada. Tehti lõket ja grilliti vorste ning piinati lõkke ümber ka lõpeajaid, keda oli seekord mälu järgi 4. Neile tehti loomulikult lõpueksamid, mille nad üsna kenasti ka sooritasid ja said kaasa kleepeka tekstiga “targem kui 5A”. Selle mõtlesin nalja pärast oma kirjutatavale retsensioonile peale kleepida 😀 – oh mind julmurit. Päeva nael aga veel saabus. Helena Stamberg ja tema sõbranna käisid Hispaanias palverännakul – 6 päeva ja kokku u 150 km. Distantsi oli sellest 115 km. Lõppsihiks oli loomulikult Santiago de Compostela. Seal olla Issanda venna Jakoobuse keha kaldale uhutud.

180px-Spain_Leon_-_Santiago_Shell Koha sümboliks on meretäht. Selle sümboli juured on loomulikult sügaval. Nad viitavad nii koha nimele, kuid ehk ka Venusele. Kõige tõenäolisem etümoloogiline alus on siiski vulgaarladina keel, mille järgi koha nimi tähistaks hellitavalt matmispaika – “Composita Tellat”. Sõbrannad käisin ühte väiksemat rada. Hiljem said nad isegi dokumendi selle kohta, kui palju nad kilomeetreid läbinud olid. Igas öömajas tembeldati nende palverännakupassi märk. Öömaja maksumus oli ligikaudu 3 eurot. Kogemus oli olnud vaimustav. Selline teekond aitab mõtelda ja palvetada, elada oma elu koos Jumalaga ning kogeda ka tema plaane meie jaoks. Nii võib põhimõtteliselt läbida sadu kilomeetreid metsi ja maanteid, mägesid ja ookeani äärt. Midagi sellist sooviks isegi läbi elada. Arvan, et kui minu valitsus EEÜÜ-s kätte jõuab, siis tuleb ära teha. Nende reis läks kokku maksma u 5000 krooni. Selline summa oleks mõne nädala peale ju isegi mõeldav.

Minu siht paari järgneva aasta jooksul!

Minu siht paari järgneva aasta jooksul!

Tänane päev kulus raamatukogus ja oma väikseid ohvreid lastekodus piinates, st õpetades.  Tänasest kolisin raamatukokku 😀 Hakkasin mulle usaldatud bakatööd retsenseerima. Prognoosid on natuke nukrad, ehkki lootusetust veel ei paista. Hulganisti on viitamisvigu, ebatäpsust viitamisel ka selles mõttes, et sisu näib, et pole hoomatud. Kahju veidi.

Õhtu lõppes korterit kasides 😀 Mulle imelikul kombel lausa pakub lõbu WC küürimine. Nii imeline, kuidas kõik läigib 🙂

Täna sain kahe eksamiga ühele poole – üks polnud loomulikult eksam ja teinegi oli selline vestluse moodi iiri kohvi rüübates. Maido, minu uus õpilane, on muhe ja nupp tal nokib. Üritan talle asja õpetada, mida juba unustama olen hakanud, kui järsku kõlab reibas hääleke: “Seda ma juba ammu oskan, ega ma loll ei ole 😀 ” Tõepoolest pole Maido rumal.

Homme juba ootab meid liturgika eksam, sedakorda ongi tegemist eksamiga. Üks probleem on tolle huvitava ainega. Materjale on sedavõrd palju, mida õppida, et ei oska mitte kuskilt alustada. Üks konspekt on keskmiselt 40 lk ning sõbrakesi on reas umbes 16, aega kolmapäevani ja täpsemalt kella 12-ni. Vaatame, kes või mis võidab, kas mina, aeg, eksam või õppejõud või nõrk tervis, mis und vajab, või veel miski muu. Minu poolest võitku kas või kõik korraga. Olen kuuldud kursuse eest tänulik.

Viimase öö pean tänasega veetma solaariumis. Minu toanaaber kirjutab oma magistritööd. Täna saab valmis, ma loodan 😀 , muidu… jätkub solaarium.

Meeldivaim osa päevast oli see, kui Thomas-Andrease ja  seminaristidega usutunnistuskirjade teoloogiast sai istumas käidud. Jutt oli nii apofaatilisest teoloogiast, usust enne ristimist, lasteristimisest ning paljust muust huvitavast. Hiljam saatsin Joeli, kaaskannataja teoloogide hulgast, Vanemuisesse, kus ta töötab. Avastasime mõlemale uut ja huvitavat. Tema sai aru, et jalgrattaga vastassuunavööndis sõitmine on karistatav ning minule sai selgeks, et iga kogemus elus on väärt ning ka see, et kristlaseks saades ei saanud meist kummastki ingleid, ehkki aastad teevad oma töö ja positiivset edenemist on olnud mõnus jälgida.

Eile õhtul tuli juttu ka naiste ordinatsioonist. Teoloogiliselt pole praktikale mitte mingisuguseid vastuväiteid. Seega, kui Jumal kutsub, tuleb kutset täita.

Pärast kirikut hüppasin korra Carmeni juurde tööle sisse. Mingil hetkel tuli inglasest klient, kes rääkis meiega, lugesin kokku, viies keeles: prantsuse, inglise, saksa, vene ja miskit oli veel 😀 Mõnikord võib administraatoritöö vägagi palju pakkuda – nalja. Ta üritas ka kaubelda ja soigus, et 30 eurone tuba olla tema jaoks liiga kallis. Ei saanud kohe ütlemata jätta, et Euroopa mõistes pole see mingi raha ühe korraliku toa kohta 😀 Mjah, mis tal siis üle jäi kui tuba võtta. Kuusk talle ei sobinud.

Pühapäev oli pühapäevane! Sain lastekodus tööd juurde. Mulle anti järgmine marakratt, kes kaks kuud pole paraku kooli jõudnud. Nüüd jõudis ta minu juurde.

Õhtul jõudsid minuni kurvemad sõnumid. Täna sai üks meesterahvas vastu rongi sõites surma. Üks mu sõber oli samas vagunis, mille vastu mees põrutas. Jube lugu! Temaga on õnneks kõik korras, aga trauma on see sellegipoolest.

Ülejäänud päev kulus katusel päikest võttes ja eksamitöid kirjutades.

Kui keegi lugijatest on palvelembene, siis üks mu sõpradest vajab hädasti palvet oma hammaste pärast. Mingi raskemat sorti infektsioon näib olevat hammastesse pugenud. Loodan südamest, et inimene taipab õigel ajal hambaarsti juurde minna ning seeläbi oma hambad päästa ning seeläbi veremürgitusest hoiduda.

Kandsin täna kleiti: juhtub vahel. Lastekodus oldi sillas. Pidavat mulle hästi sobima. Laususin vaid muhelevalt: “Olen teadlik, et mulle sobib.” 😀

mai 2009
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Join 3 other followers

wordpress statistics

Blog Stats

  • 58,289 hits