“und  für die mönche ist ein Hauptkennzeichen, ob der Glaube echt ist, das Nicht-Richten, der Glaube an den guten Kern in jedem Menschen. Wenn einer durch seine Einbildungen fanatisch und eng wird, über andere schimpft und andere verurteilt, ist es immer ein Zeichen, dass er sich nicht dem Wort Gottes geöffnet hat, sondern sich mit seinen Worten die Wirklichkeit zurechtbiegen will, selbst wenn er seine Worte in Worte der Schrift kleidet.”

Eile vaatasin oma elu üht mõjuvamat filmi “Agora” nimeks. Huvi Rooma impeeriumi lõpu vastu on minus ju juba aastaid olnud ning too kuulus naisfilosoof Hypatia on samuti pikalt huvi pakkunud, samuti Aleksandria kuulus raamatukogu, kus naine töötas, enne kui naised millegipärast unustusse vajusid, küll mitte päriselt, kuid taotlus selleks oli. Jeesus tuli meile võrdsust tooma, meid naisi n-ö meesteks looma (tolle aja kontekstis igati mõistlik soov), ütleks Tooma avangeelium, kuid välja tuli loomulikult nagu alati

Eilne film oli aga oma taotlustelt suurepärane. Pidin kohe filmi lõpus nutma puhkema. Oli palju ilu, armsaid inimsuhteid, siiski liialt palju vägivalda ning must-valget lähenemist. Lisaks oli peategelasest tehtud liialt naiivne tegelaskuju, päriselus suri ta ka mitte 30-selt, vaid alles 60 ja pääle aasta vanusena. Tema sügavust polnud võimalik päris hästi märgata, samuti jäi kaugeks ja ebaselgeks see, mis filosoofilisi vaateid ta esindab. Ka ei tulnud välja tema suur elukogemus, mitmed õppereisid ning see, et ta Platoni Akadeemiat juhtis. Naiivsus ja elukaugus kumas läbi, ehkki seda polnud tegelaskuju päris elu vaadeldes põhjust eriliselt oletada. See siiski ei vähenda filmi ilu, seda, kui palju peategelane ka teoses filosoofiat armastas. Samas ei toodud välja, et filosoofia oli määratletud tollel ajal religioonina. Vaatajale võis jääda mulje, et tegemist on ateisti või agnostikuga. Filosoofia juurde kuulusid tol ajal ka omad rituaalid, mis võimaldasid tarkust paremini ammutada. See oli ka arvatavasti põhjuseks, miks teda osaliselt nõiduses süüdistati.

Usutegelased olid samuti tahumatud, robustsed, naiivsed, kuulutusmeetodid veidi demagoogilised. Tundub, et tegemist on sügava filmiga lihtsale publikule, kes on harjunud Hollywoodi linateostega.

]]> http://maarjaeik.wordpress.com/2012/01/25/filmikogemus-aastast-2009-hypatia-oma-ajastu-mojuvoimsaim-filosoof/feed/ 0 Maarja http://maarjaeik.wordpress.com/2012/01/21/viimaks-ometi-vaba-laupaev/ http://maarjaeik.wordpress.com/2012/01/21/viimaks-ometi-vaba-laupaev/#comments Sat, 21 Jan 2012 05:35:27 +0000 maarjaeik http://maarjaeik.wordpress.com/?p=3837 ]]> Ajad on kiired. Käin ju koolis, iga päev.

Täna vaatasin head filmi Maarja Magdaleenast. Kümnesse. Tunde andsin tervelt kaks ja pool Rääkisin Hobbesist. Sain ise ka targemaks. Öösel magasin ju eile tervelt üldse mitte, kuna õhtul sai põõnatud ning seejärel mõeldud, et võiks veidi kohvi juua. Jõingi ning ülejäänud öö olesklesin. Lilianile viisin raamatu ära, sai endalegi Graduale Novumi. Vahva. Pidime ka kohvetama minema, kuid see jäi ära. Voodi oli mulle tol hetkel tähtsam. Katoliku koolis sain 5-dikke tundma. Nii väikseid ja tarku olevusi pole juba kaua aega näinud. Arvan, et sinna on 3-4 geeniust ära eksinud, ja seda ilma naljata Isegi 12-dike juures ei kohta ma tihti sellist intellekti. Tegemist on poisteklassiga viiendike puhul. Ehk tasub see varajases nooruses siiski ära, poisse ja tüdrukuid lahutada. Mind huvitav ainult see veel, kuidas ka tüdrukuid enam oma lihtsast tubliduse mullist välja saada ning seda saavutada, et nemadki mõttelainel päriselt sõitma õpiksid. Tihti seda ju ei juhtu, paraku. Klassipildis peegelduvad siiski veel ühiskonna ootused või minu arusaam nendest ootustest.

Keset und kõlas telefon. Ärkasin ja sain vaid aru, et rootsi keel lükkub pühapäeva – no selge Täna see mulle ka kenasti sobis ja tundub, et oleme juba kolmekesi, sest helistajaks oli Merle. Vahva.

Viimased päevad ja nädalad on möödunud koooooolis Annan tunde ja mis kõige hullem, naudin seda isegi

Hääd ööd!

Ryanairiga sai täna nalja. Ma seniajani ei mõista, miks inimesed pool tundi enne lennuki väljumist järjekorda võtavad ja seisavad ja seisavad. Kui inimesed lõpuks sisse lasti, läksin kenasti ilma ootamata oma kohale Huvitav, kas keegi on taolist inimkäitumist juba uurinud. Inimesed ei saavuta mitte mingeid eeliseid ja ootavad ja ootavad.

Kielis käisime veel ühes supervahvas saunakeskuses. Sakslased on saunast natuke erinevalt aru saanud. Toimus suur leiliviskamine 90 kraadises saunas ja mina vaevu panin tähele, mis toimub. Meeldivalt soe oli, aga ei miskit enamat. Frankfurdi lähedal olime ju samuti saunas. Sealne leil oli veidi kõvem, kuid vihtasid kasutasid nad ainult leili viskamiseks. Ehkki paar korda kuus või oli see nädalas, lubati vihtadega isegi vihelda, ehkki neile oli see pigem sensatsioon.

Parim käik oli siiski Schwanbergi. Nägin jällegi omi õdesid. Peale selle vaatasime ühte prantsuse filmi (My Afternoons with Margueritte). See film on jällegi üks nn kohustuslikke filme. Schwanbergis elu kees. Aastavahetust veetsid seal oma 100 inimest, paljud neist pastorid Seega, juttu jätkus kauemaks. Lisaks juhtus see, et Kristjan veendus, et kristlus on tallegi täitsa vastuvõetav. Igav kohati, nüüd polegi mul enam oma ateisti Käisime ka matkamas. Kõigepealt kõndisime Ipshofenist Schwanbergi, Tõus oli oma 200 m. Mõtlesin vahepeal, et Kristjan viskab sussid püsti. Ei visanud siiski. Aitasin tal veidi kotte kanda, siis elasime rännaku kenasti üle. Elu oli mäel täitsa mäel Söök oli imeline, palvetada sai enam kui küllalt. Kristjanile meeldisid jutlused ja samuti psalmilaulmine. Tegi kõik kenasti kaasa. Alguses vaatles, hiljem hakkas suud paotama. Jällegi nägin ELUSAT kirikut. Saime paari pastoriga ka lähemalt tuttavaks. Lisaks ajasime õdedega juttu, meid õnnistati Sr. Ruthi poolt. Lisaks kuulsin Sr. Christa elulugu, seda, mis teda kloostrisse tõi. Igatsen samuti elusat kristlust, mis viljeleb miskit muud kui vaid pühapäevast jumalateenistust. Soovin intensiivsust, leegitsevaid silmi, täielikku pühendumist ilmalikus keskkonnas, nagu Schwanbergi nunnad seda on saavutanud, ja seda puhtluterlikus vormis. Tundsin nende kolme päeva jooksul jällegi, kuidas usk mu südames kasvas, tunnetus arenes. Palvetamisel ja palvetamisel on siiski vahe. Ka mäel käisime matkamas. Nägin kahte hirve mööda kalpsamas. See mägi kuulus kunagi keltidele ning oli juba neilegi püha. Schwanbergi kõrval asub muideks ristikujuline park, kust võib leida ka õdede surnuaia, palju kujusid, eelmiste omanike aadlike mausoleumi, puitskulptuure ja palju muud. Üks pastor ja tema elukaaslasest meesterahvas viisid meid lõpuks ka veel rongijaama. Loomulikult sai mäel ka raamatupoes käidud ja pood tühjaks veetud. Enamuse raamatutest ostis loomulikult Kristjan, kes hetkel surma teemaga aktiivselt maadleb (ta vanaema on peatselt lahkumas). Veel pakkus suurt pinget Schwanbergi kass Felix. Teda sai pidevalt külastet. Elukohaks oli tal büroo. Lisaks sai mäelgi mängitud lauajalkat. See mäng on isegi kloostreil olemas

Jõudnud tagasi Kieli, käisime Nikolai kirikus kolmekuningapäeva teenistust kuulamas-vaatamas. Oli eriline teenistus mu oma gregoriaanischolaga ning viirukiga. Jutlus läks jällegi südamesse nagu palju muudki. Sel korral läksid kõik jutlused Saksamaal täkkesse, eriti mäel

Lisaks sain mega-super-hinnaga oma gregoriaaniõpetajale Graduale Novumi

Oli imeline aeg täis eraelu, Kristjani sugulasi, sauna, retkesid (siin igatsesin Carmenit), sööki, palveid, gregoriaanikat, vestlusi, filme (3 tk Rongo, Saabastega Kõuts ja Pärastlõunad Marguerittega), lisaks lõputud rongisõidud, bussiminutid ja lennukit sinnajuurde, isegi mediteerida sai. Sain endale uued püksid rolluga sõitmiseks (termovarustus jällegi), koti, päevavalguslambi ning raamatuid, lisaks paari kingi. Aamen.

Näiteks huvitub ta üle köige keeltest. Ta valdab nii norra kui islandi keelt, samuti norra keelt ning annab rahvaülikoolis ka norra keele tunde. Eile käisime Kristjani vanaema juures külas. Enne seda aga Elbe peal söömas, söna-sönalt. Oli korralik sööma.

Eelroana sai erinevat sorti salateid sisse visatud, hiljem oli pearoaks traditsiooniline punane kapsas, hani ja kartulid. Lisaks oli kohal ka ploomikook, vahukoor, erinevad müslisordid, kohvid, mahlad ja palju muud. Selle oli meile korraldanud Kristjani vanaema. Teda läksime hiljem ka vaatama. Sel päeval tundis ta end üsna hästi, oli röömus, tegi nalja ja vestles meiega. Meenutasime erinevaid kruiise. Samuti ootasid meid vanaemalt kingitused. Oli meeldejääv öhtupoolik. Hiljem söime veel Kristjani ema tehtud pitsat. Oli seegi päris maitsev. Vaatasime hiljem looduspilte, vestlesime, saime veelgi lähemalt tuttavaks. Täna söitsime aga löunasse – Kristjani isa juurde. Kirjutamise ajal istub Kristjan kenasti mul seljas Söit önnestus. Rongidega probleeme ei esinenud. Küll aga oli ühes vagunis puudu elekter. Küllap oli mingi süsteem rikki läinud. Kohale jöudnud, käisime pesemas ning läksime asiaatide juurde sööma. Teenindus oli söna otseses möttes välkkiire. Küllap see on Hiinas suurima viisakuse tunnus, mönedele möjus see siiski pisut veidrana. Vötsime lausa kolm käiku – krevettidega vürtsise supi, sinnajuurde liha aedviljade, kastme ning riisiga ning köigele lisaks üks jäätisekuul.

Viimaks ometi saan jällegi kirjutada. Eile käisime Hanaud külastamas, üleeile Frankfurti. Tegime tiiru Frankfurtile pääle, söime jällegi miskit, krevetid ei puudunud ka sel korral. Eile Hanau oli samuti vahva. Nägime kohalikke vaatamisväärsusi, tutvusime kohaliku ajalooga. Käisime kummikarude poes komme ostmas, lisaks sain endale ilusad kingad, allahindlusega 60 eurot Nii ilusaid kingi pole mul juba hulk aega olnud. Nüüd olen jälle häppi.

Lisaks on köik päevad möödunud lauamänge mängides… Olen vöitnud ja kaotanud, eelköige aga arenenud. Parim on see, et öpetasin tüübid mahjongi mängima. Lisaks sain veel termopüksid. Lisana termopesule on nüüd arvatavasti hiilgav rollerdada. Siingi on nii, et kui üht rollut näen, eriti väikeseid Vespasid, tunnen kohe meeldivat soojust südames – küllap on rollud südamelähedaseks saanud.

Siiatulek oli vaevatu, kuid pikkuselt lihtsalt väsitav. Kõik läks kenasti. Kohale jõudes nägin oma kümmet vana ja head sõpra. Olen rahul. Juba oleme jõudnud väga huvitavaid asju teha – kinos on käidud ja saabastega kass vaadatud. Jäin sellegagi rahule, wii’gi on mängitud ja lihased hirmsasti haiged (wii on uuemat sorti telemäng, kus saab nt keeglit mängida ja veel sõita).

Eile õhtul sõime koos õhtust. Kavas olid nuudlid lihapallidega ja ahjuõunad, lisaks sinnajuurde hõrk vein Cami’lt ning Kristjani vanaemalt. Väga hea vein on. Loomulikult oleme oma esimesed duellid pidanud ka lauajalkas. Meie võitsime, kord kaotasime. Kõik said võita ja kõigil oli ka lõbus.

Homme kavas: ülikooli korraks, debatiklubi (väitlusklubi).

Nüüd mõtisklen sellele, mis veel vaja enne äraminekut teha. Homme aga sõidan koju, kerkos saab enne veel laulda.

Pärast kontserti ja palvust sõitsin kinno – videvikusaaga ootas oma järge. Jõudsin veel enne jaapani kohvikus ära käia ja endale riisi sisse tõmmata. Film oli hea, tõesti hea. Loomulikult oli seal nii mõndagi hollywoodlikku, kuid kokkuvõttes käsitleti tähtsaid teemasid, verd polnud ka liialt palju, ilu oli palju ning oma armastuses läks film eelkõige südamesse. Nii mõnigi kord käisid rõõmuvärinad üle keha. Armas.

]]> http://maarjaeik.wordpress.com/2011/12/11/laupaev-ei-saa-me-labi-kinota-ja-videvik-meelest-ei-lahe/feed/ 2 Maarja http://maarjaeik.wordpress.com/2011/12/10/tahelepanekud-tanasest-eesti-mehed-on-muutunud/ http://maarjaeik.wordpress.com/2011/12/10/tahelepanekud-tanasest-eesti-mehed-on-muutunud/#comments Sat, 10 Dec 2011 14:50:41 +0000 maarjaeik http://maarjaeik.wordpress.com/?p=3810 ]]> Oli kena nädal, üsnagi töine, sain klassijuhataja praktika üritusega ühele poole: nimelt küpsetasime Jaanis piparkooke, õpilastele räägiti hoone ajaloost, kogudusest, nad said ka osaleda palvusel, süüdata küünlaid, lugeda, laulda, kirjutada pisikese arutluse ja turnida kiriku tornis. See olevat olnud nende klassi parim klassiüritus. Seega võib rahule jääda ja suur tänu sõpradele, kaaslastele, kes abiks tulid. Iseseisvalt poleks ma sellega niivõrd hästi hakkama saanud.

Teiseks käisin täna Auras. Märkasin ainulaadset asja: veepark oli täis isasid lastega: 5 sellist paari lugesin ühe silmapilguga kokku, naisi lastega oli igal juhul palju vähem. Olen sellest vaatepildist üllatunud. Lisaks oli muide ka tegemist TÖÖ-ajaga. Seega, kas mehed on endale leidmas uut identiteeti. Viimasel ajal olen ka poodides üha enam mehi märganud lettide taga ja kassades.

Lisaks käisin täna Urmas Sisaski oratooriumi kuulamas. Sain elamuse pikaks ajaks. Kolmandaks tikiti mu uutele kinnastele silmad Oli ühe kirikutöötaja idee, kuid haarasin kohe sel sabast ja siin nad mulle vastu vaatavad, üks naine, teine mees Tunnen oma kindlad nüüd kindlasti juba kaugelt ära.

Ka koolitunnid said tänagi vaadeldud. Seal kuulsingi, et see kolmapäevane üritus olevat hea olnud ja noored rahul. Täna olid noored mu vastu ka veidi teistsugused, heas mõttes. Hakkavad vist omaks võtma.

Lisaks tutvustati mind postitantsuga Postimehe vahendusel. Hakkan juba ka arvama, et see olümpiale sobiks Otsustage ise…

Samas sain Kristjanilt paar videot parkuuri kohta, mis teda viimasel ajal huvitab seoses oma tantsutrenniga. See on lihtsalt HIILGAV (ja eluohtlik, seega ei soovita kodulinnas järele proovida).

Nüüd tuleb päev loodetavasti ainult voodis. Jalutama peaks minema. Lumi sadas maha. Oli esimene päev rolleriga lumes. Võib rahule jääda. Liigun edasi nagu tigu, kuid masin töötab kenasti ja rehvid peavad esialgu vastu.

Elu on mõnus, ütlevad parkuuritajad:

Eestlaste saunakultuurist: samuti on märgata huvitavat asja. Naistesaunas on iga ukse peal keeld kanda ujumisriideid – ja ometi: enamus naisi, keda nägin sauna tulemas, kandsid millegipärast ujukaid. Kunagi üks sõbranna informeeris mind, et kuumas eraldavad ujukad suhteliselt kahjulikke aineid (küllap nt basseini kloor aurustub, plastik, millest ujukad tehtud, samuti). Ega need keelud ju päris niisama ka pole. Kahju, et ennast ja teisi niiviisi kahjustatakse. Ükskord mu sõbranna ka kellelegi miskit noomivat ka ütles, kuid see ei teinud sellest väljagi, küllap pigem solvus. Õppigem saunas käima, kui oma ligimesi, iseennast ja ujukaid armastame

]]> http://maarjaeik.wordpress.com/2011/12/10/tahelepanekud-tanasest-eesti-mehed-on-muutunud/feed/ 1 Maarja http://maarjaeik.wordpress.com/2011/12/06/piparkoogiaktsioon-laheneb/ http://maarjaeik.wordpress.com/2011/12/06/piparkoogiaktsioon-laheneb/#comments Tue, 06 Dec 2011 00:22:30 +0000 maarjaeik http://maarjaeik.wordpress.com/?p=3805 ]]> Kuulasin just ühte videot, mis meenutab patuse palvet Jumala poole:

Täna sai ühte tundi jälgitud. Mulle hakkavad 8-ndikud juba päris meeldima. Loodan, et suudan neile tunde andes sama adekvaatselt reageerida kui nende praegune õpetaja.

Eile oli mul pikem vestlus ühe vana sõbraga. Ta on veidi muutunud, küllap oma ameti tõttu. Või see tundub mulle lihtsalt sedamoodi.

Kolmapäev läheneb ja asjad on enam-vähem korraldet. Loodame parimat ja ootame lihtsalt kena aega.

Leidsin ühe omamoodi Jeesus-elementidega video Nightwish’ilt:

Rongkäik oli. Sain teklit kanda ja tõrvikut ja pärast läksime koos Roosi. Panime üle pika aja kamina lõõmama, korjasime õuest oksi, grillisime vorstikesi, rääkisime maad ja ilmad kokku. Parim oli Eleri tehtud toorjuustukook. Seda pean kindlasti ise ka tegema Tänagi sai jälle koolis käidud, kuulasime religiooni ja teaduse vahekorrast ja argumentidest, mis arvavad, et teaduse ja religiooni vahel on suured vastuolud. Oli vahva tund. Imelikul kombel saan neis tundides ise ka targemaks. Meeldiv. Parim on vaadelda, kuidas õpilased arenevad mu oma silma all.

Eile sai laulda, seekord Tampere majas. Enne seda käisin koolis, jällegi vaatlemas. Neljandike usuõpetus oli ülimalt vahva. Mind lausa lummas nii noorte inimeste suur arukus ja kohati märkasin tarkuse algmeid. Vaatasime multikat Moosese loost ja seda Shreki autoritelt.

Vaikselt korraldan siin ka klassijuhataja praktikaga seoses üritust. Üritame Jaani Kirikus piparkooke küpsetada, noortele samas ka kirikut tutvustada, rääkida selle ajaloost ning hiljem müüakse piparkoogid advendilaadal maha. Raha läheb heategevuseks või liivahiirte uue puuri jaoks või millekski, mille õpilased ise välja mõtlevad.

Üks nali ka: rektor räägib, et me oleme ülikoolide hulgas juba nii kõrgel kohal, et võib mulje jääda, et olemegi ainus ülikool

Keegi minu kõrvalt ütleb, et see on nüüd küll veidi ülbe Teine inimene tema kõrvalt lisab, et milleks rääkida nii ilmseid asju