Esmaseks aga lause Anselm Grünilt!

“und  für die mönche ist ein Hauptkennzeichen, ob der Glaube echt ist, das Nicht-Richten, der Glaube an den guten Kern in jedem Menschen. Wenn einer durch seine Einbildungen fanatisch und eng wird, über andere schimpft und andere verurteilt, ist es immer ein Zeichen, dass er sich nicht dem Wort Gottes geöffnet hat, sondern sich mit seinen Worten die Wirklichkeit zurechtbiegen will, selbst wenn er seine Worte in Worte der Schrift kleidet.”

Eile vaatasin oma elu üht mõjuvamat filmi “Agora” nimeks. Huvi Rooma impeeriumi lõpu vastu on minus ju juba aastaid olnud ning too kuulus naisfilosoof Hypatia on samuti pikalt huvi pakkunud, samuti Aleksandria kuulus raamatukogu, kus naine töötas, enne kui naised millegipärast unustusse vajusid, küll mitte päriselt, kuid taotlus selleks oli. Jeesus tuli meile võrdsust tooma, meid naisi n-ö meesteks looma (tolle aja kontekstis igati mõistlik soov), ütleks Tooma avangeelium, kuid välja tuli loomulikult nagu alati :-D

Eilne film oli aga oma taotlustelt suurepärane. Pidin kohe filmi lõpus nutma puhkema. Oli palju ilu, armsaid inimsuhteid, siiski liialt palju vägivalda ning must-valget lähenemist. Lisaks oli peategelasest tehtud liialt naiivne tegelaskuju, päriselus suri ta ka mitte 30-selt, vaid alles 60 ja pääle aasta vanusena. Tema sügavust polnud võimalik päris hästi märgata, samuti jäi kaugeks ja ebaselgeks see, mis filosoofilisi vaateid ta esindab. Ka ei tulnud välja tema suur elukogemus, mitmed õppereisid ning see, et ta Platoni Akadeemiat juhtis. Naiivsus ja elukaugus kumas läbi, ehkki seda polnud tegelaskuju päris elu vaadeldes põhjust eriliselt oletada. See siiski ei vähenda filmi ilu, seda, kui palju peategelane ka teoses filosoofiat armastas. Samas ei toodud välja, et filosoofia oli määratletud tollel ajal religioonina. Vaatajale võis jääda mulje, et tegemist on ateisti või agnostikuga. Filosoofia juurde kuulusid tol ajal ka omad rituaalid, mis võimaldasid tarkust paremini ammutada. See oli ka arvatavasti põhjuseks, miks teda osaliselt nõiduses süüdistati.

Usutegelased olid samuti tahumatud, robustsed, naiivsed, kuulutusmeetodid veidi demagoogilised. Tundub, et tegemist on sügava filmiga lihtsale publikule, kes on harjunud Hollywoodi linateostega.